Head esimest adventi kõigile!

Oeh.. pole jälle nii ammu siia midagi kirjutanud. Mu elus on nii palju muutunud, et ei jõua ise muutustele järelegi. Veel vähem jõuan ma neid siis siia kirja panna. Aga see on kõik juba minevik..

Kust alustada... alustame neljapäevast. Kool oli mõttetu nagu ikka. Viienda tunni lõpust tegime isetegevuskava proovi. Kõik karjusid läbisegi, midagi tehtud ei saanud. Lõpuks ma käratasin: Hakkaks peale, mõnel meist on elu ka! Mispeale kõik mind lolli näoga vaatama jäid. No ausõna.. Kuidagi saime proovi tehtud, ma panin kohe ajama. Koju jõudes läksin netti. Logisin msni ja olin niisama. Sõin.. õppisin. Mingi aeg pesin pead ja juukseid kuivatades sain Schütsilt sõnumi, et pean 17.30 mussaklassis olema.


Sain juuksed kuivatatud, vahetasin riided ja läksin sinna. Kooli jõudes nägin kohe 12-ndikke. Nimelt oli märgipidu abiturientidele, kus ma laulma pidin. Otsisin pilguga Setut ja märkasin, et Hendrik JÄLLE vaatas mind ja naeratas. Aga nomh..

Läksin klassi, laulsime hääli lahti veits ja siis läksime saali proovi tegema. Laura pani parajasti küünlaid põlema ehk teisisõnu kõrvetas oma näppe. Laulsime ära ja läksime uuesti klassi. Seal laulsime edasi hääli lahti. Mingi aeg läksime saali, istusime oma kohtadele klaveri juures ja jäime ootama. Matu ja Reino mässasid helipuldi taga, ajades mind naerma. Nad said ikka valusat kaifi, lastes marsitaktis muusikat, mille järgi abituriendid väga ebakorrapäraselt sisse marssisid.

Siis olid kõned ja värki, ma kerisin salli kaela ümber ja tundsin kuidas mul hääl aina rohkem kinni läks. Lauldes ka kähises ja ülemised noodid olid suht metsas, aga nomh.. juhtub. Sain oma jõulukontserdi laulu noodi ka kätte ja läksin koju, Hendriku pilgud mind saatmas.


Reede oli mõttetu kooli poolest. Neli tundi toimus ja siis oli isetegevuskavade konkurss, teemaks seebikad. Meil oli mingi väga X- asi. Lemmikud olid mul 10b ja 12b omad. 10b tegid meeleheitel koduperenaiste telgitaguseid kus nad siis harjutasid seda kõnnakut, mis ühes reklaamis oli. Kus kõigil on valged kleidid ja siis lõikavad linu puruks jne.. Ja siis tuli Inetu Betty sinna. Teevi ja Teesi (kes olis siiami-kaksikutest režissöörid) laususid: Issand Betty-kullake, sa oled veel inetum kui telekas..


12b oli Dužigeeli ja seebi võitlus svammi pärast. "Lööme vahud kokku!" ja "Mulle nii meeldib sinu vastas nühkida!" Klassika noh..


Siis.. enne kui me valmistusime isetegevuskavaks, nägin ma oma unistuste kitarri. Merilikallis oli nii tubli vampiiriõeke ja leidis selle netist üles. >>

No nii kena, ma ei või. Seisis seal statiivil. Aeh.. Ma lihtsalt pean sellise endale ka saama. Ja nüüd ma siis ootan homset. Sest homme on kooriproov ja ma nii tahan laulda, siis homme saan ma Schütsilt küsida selle kitarri seerianr.-it ja mb isegi mängida. Kuigi ma ei oska.

PS!! JESS, et lumi ära sulas. Ma vihkan talve..

Päeva tuju: Naisss
Päeva laul: Lionel Richie - Three Times a Lady < see suht.. nädala laul võiks öelda.

Kõige järjepidavama blogipidaja auhind mulle läkitada! *Sarkasm* Jaah.. olen jobu. Tean.

Mai oska siia midagi kirjutada kuigi rääkdia oleks nii palju. Aga.. kõike vist ei tasukski siia kirja panna. Lihtsalt.. on juhtunud asju, millele ma proovisin vastu panna, aga no.. Ma lihtsalt pole nii tugev. Südame ja mõistuse teed lähevad sellel kohal lahku.


Jõulud.. Eilne oli tore. Sai naerda ja hetkeks kõik pinged unustada.


Ausalt öeldes ma juba tahaks kooli. Kuigi ma tean et siis kui ma sinna jõuan, mõtlen ma: Miks kuradi pärast ma siia põrgusse tagasi tahtsin tulla.
Mitte miski mulle ei sobi.


No kurat mai saa ju siia midagi kirjutada. Kes teab, kes siin mu blogi kõik lugemas käivad... Oijamh. Närvivapustus on ka mul muide. Aga noh.. elan üle. Olen alati elanud. Ja.. mul pole masendust, kuigi selle postituse põhjal võiks teisiti arvata.


Päeva tuju: Mõtlik
Päeva laul: Lady GaGa - Poker Face