Miks mina???

1. osa.


See keegi kõnnib minu poole. Ta käes on nuga. Ta lausa jookseb juba, kuid mina, mina ei saa liikuda. Ta jõuab järjest lähemale.. Aina lähemale, ma karjun ja üritan joosta. Lõpuks on ta minu juures ja tõstab noa kõrgemale hakkab lööma..

Ma ärkan ehmatusega. Kell on 6 minuti pärast 7. Kooli peab hakkama minema. Tõusen voodist ja vaatan taaskord peeglisse. Sealt avanev vaatepilt ei ole just eriti meeldiv teiste jaoks, aga minule meeldib. Mustaks värvitud tagumikuni juuksed. Huuleneet, kulmurõngas, keeleneet ja ninarõngas. Riides käin ma ka mustas. Alati öeldakse:
"Miks sinusugune kena 14 aastane tüdruk end nii ära rikkunud on?"
Närvi ajab see.. Kuid siiski. Panen siis oma musta värvi teksad jalga, musta topi selga, musta nahktagi ka selga ja kingad jalga. Veidi meiki ka, mis on täiesti must. Ma ei tunnista et olen emo, sest ma pole seda. Mulle lihtalt meeldib must värv!
Hambad pestud ning hommikusöök söödud, sean sammud kooli poole, kuhu ma üldse minna ei taha, sest mul ei lähe seal just kõige paremini.. 2, 3 ja 4. Kuid nagu mu tädi ütleb, peab iga laps koolis käima, kuigi ma pole laps. Kuidas teie, inimesed sellest juba aru ei saa?
Esimeseks tunniks on Geograafia. Üks vägagi tüütav tund. Kuid kui ma oma 7 tundi koolis ära istun, siis on ok.
Koolipäev läbi, jalutan ma koju. Kodus ootab mind mu tädi. Ilmselt mõtlete, et miks tädi?
Mu vanemad surid 5 aastat tagasi. Nad läksid lennukiga Itaaliasse, kuid lennuk kukkus alla ja ellujääjaid polnudki.
Kurb mõelda, kuid vahet pole. Kooli asjad õpitud, lähen ma taaskord msni, kus istun ma iga jumala päev. Sees on vaid (KatrrreKk) ja Marko.
Marko on mu hea sõber, kuid mitte minu poiss. Kuid siiski alustan ma vestlust:
Malluu(kk) says: Tsauuki
Marko says: tsau jah..
Malluu(kk) says: Mis teoksil siis?
Marko says: Tead, mitte midagi ausalt öeldes, aga tead mis ma mõtlesin..
Malluu(kk) says: ei tea
Marko says: Hakkame käima!
Malluu(kk) says: omg.. mismõttes nagu?
Marko says: otseses
Malluu(kk) says: ee.. ma jätan lahtiseks selle, sest ai häv tu gõu nau..
Marko says: okei Mallu. tsau siis(K)
Malluu(kk) says: okei tsau.

Malluu(kk) logged off.


Panin msni ruttu kinni, sest ei suutnud ikka veel mõista, mida ma just lugenud olin. See oli ju nii uskumatu. See oli mu ammune soov, kuid nüüd, kui ta seda ütles, tundus see liiga kummaline..
Ta alati rääkis, et ma olen nii kahtlase välimusega tüdruk..
Siiski otsustasin ma msni tagasi minna.. Ning Marko hakkas taas:

Marko says: noh, mõtlesid välja?
Malluu(kk) says: jah mõtlesin..

2. osa siis:)


.. Malluu(kk) says: Ma hakkan sinuga käima..
Marko says: ausalt ka?
Malluu(kk) says: jah
Marko says: jee:D
Malluu(kk) says: aga nüüd pean ma tõesti minema..tsauu
Marko says: okei tsau.

Malluu(kk) logged off


Ei see ikka täitsa pael.. Ma käin poisiga, kes on mulle lapsest saadik meeldinud. Minu elu hakkab järjest paremuse suunas liikuma..

*Möödas on 2 kuud*

" Ma lähen Markoga välja! Tsau tädi!"
Me läksime autoga sõitma, kui äkki keeras üks auto meile ette nii, et Marko sai raskelt vigastada. Ta viidi haiglasse, nagu mindki, kuid mind lasti üsna ruttu välja. Marko jäeti palju kauemaks. Läksin koju tädi juurde, kui äkki helises telefon.. Tädi vastas. Ning kutsus mind rääkima. Sealt öeldi:
" Me peame kurbusega teatama, et Marko suri raske ajuverejooksu tagajärjel. Me tunneme teile südamest kaasa!"
Ning siis pandi toru hargile. Ma jooksin oma tuppa ning ei suutnud nuttu tagasi hoida.. Nutsin patja, kui äkki astus tuppa tädi. Ta küsis:
"Mis juhtus? Kas midagi juhtus?
Ma vastasin:
" Marko on surnud
Tädi jättis mind omaette. Kui äkki helistas keegi uuesti..

kui uus osa tuleb siis loen ikka edasi, :)

Lahe! Uut osa!

Uut osa ootan!(Y)

Ootan huviga uut!

3. osa


Ma läksin vastama.. Telefonis öeldi:
" Vabandame eksituse pärast, kuid Marko elab veel. Temaga on korras. Hoopsi Indrek- tema kaksik sai surma."
Indrek? Kellega mina siis koos olin.. Indreku või Markoga? Need mõtted piinasid veel tükk aega.
Kuni lõpuks uinusin.
*Hommik*
"Tere hommikust Mallu." ütles tädi rõõmsalt naeratades.
"Hommik, aga miks sa mind juba üles ajasid?"
"Sest.. sest, et ma arvasin, et sa tahad Markot haiglasse vaatama minna.."
Seda kuuldes olin ma kahe sekundiga püsti ja valmis minema.. Nii läksime koos tädiga Markot vaatama.
*Haiglas*
"Tere Marko! "
"Tere, Melina !" ütles poiss vaiksel häälel.
"Sa pole mind kunagi nii kutsunud, mis toimub?"
Äkitselt astus palatisse ka Marko.. Või Indrek..
"Jou Mellu. Wazzup?"
"Mis teiega toimub? Mitte kumbki teist pole enam selle moodi, kellega ma käisin."
"Kuidas nii mina käisin ja käin sinuga endiselt ju." ütles voodis olev poiss tasaselt.
"Mida sa räägid Indrek? Mina olen Marko ja olen koguaeg Melinaga käinud."Ütles teine poiss.
"Nii aitab nüüd. Mind ei huvita enam.. otsustage ära kumb on Marko ja kumb Indrek. Ma ei saa nii jätkata. Laske oma emal teie nied paika panna."
"Mina olen Mako ju, " ütlesid poisid kui ühestsuust.
Seepeale lahkusin ma ülima kiirusega, sest asi oli väga imelik.
Tädi juurde jõudes küsis ta:
"Kas nägid oma kallikest? Kuidas temaga on?"
"Ma ei tea enam.. Kumb on Indrek ja kumb on Marko. Neid on kaks!!"
Nii tädi ei osanud midagi vastata ja me läksime minema..
Kojujõudes oli minu laual kiri:
"Kallis Melina,
Sa tead, et ainult üks minust ja Markost käis sinuga, aga tegelikult käis vahepeal Marko minu asemel. Anna mulle andeks!"
Armastusega Indrekult.
Mida, kas ma tõesti käisin hoopis Indrekuga? Täiesti ebanormaalne.. Miks peab see kõik minuga juhtuma? ah?
"Tule sööma palun! " ütles tädi oma juukseid kinnitades.
"Okei, ma panen endale ainult teised riided!"
Siis tädi lahkus..
All ma sõin lõunasöögi ära ning otsustasin välja jalutama minna, sest pea oli väga sassis ja kõik oli arusaamatu.
Väljas olles jalutasin ma õhtuni välja ning lõpuks hakkas lihtsalt liiga külm ja ma pidin tuppa minema..
"Kus sa nii kaua olid?" küsis tädi kulmu kortsutades.
"Väljas, aga ma lähen nüüd pesema.."
"Hea küll.. Mine siis, ma lähen magama." ütles tägi ja lahkus.
Nii läksin ma pesema.. Magama jäin pea mõtetest paks.

Kriitikat, palun? :)

Lahe! See Marko-Indreku kamm on suht hea. Edasii!

Mingi tüüpiline reidipubejutt see küll ei tundu ! xD
Hästi huvitav janiii... x)
Kriitika on see, et kõik toimub seal vist äkki liiga kiirest ?

Ee... Indrek surma ei saanud w? (A)

Kuidas on võimalik, et lapsest saadik teavad üksteist ja tüdruk ei tea, et poisil on kaksikvend?
Ja teiseks: tõepoolest, kas üks poistest mitte surma ei saanud?

Nõustun teistega.
Sündmused lähevad liiga kähku edasi. Pidin mitu korda üle lugema, et saada sotti, mis toimub.

Ehk on sellele loole üldse vale žanr valitud?
Draama see ei paista olevat, lugedes võttis korduvalt muigama.
Draamast ootaks ma rohkem emotsioone, mõtteid, kirjeldamisi ja kindlasti mitte lauset "Aga emoks ma ennast ei tunnista, sest ma ei ole seda".

Noo, lapsepõlvesõbrad hoiavad igasuguseid saladusi, näiteks mina ei ütlenud kunagi kuhu ma kühvli liivakastis täpselt matsin, aga kaksikvenna värki võiks ju ikka mainida... "Jou, Mann, anna mulle toda ämbrit. Aa, see kes sulle eile liiva pähe pani oli mu (kuri)kaksik, sa teletupsusid vaatasid täna muidu? Mis värk selle Tipsiga oli, ah?"

Ma ootan siiski järgmist osa, äkki jõuab teostus ideele järele.

Naljakas oli Ja üks pidi surnud olema

Tõesti naljakas ja ilma kirjavigateta ikka ei saaaa!
uut!

Oma vanemate surma kohta on suht kohatu öelda"Kurb mõelda aga vahet pole"