2010

XIX

Pealkiri: Kuningate Heitlus I raamat

Autor: George R. R. Martin

Tagakaas:

Suurejoonelise eepilise romaanisarja teine raamat, mille alguses on Raudtroon taas ühendatud, kuid kuningas Robert surnud, tema lesest on saanud tema mälestuse reetur ning ellujäänud vennad sõdivad üksteisega. Isand Eddard Stark on samuti surnud, tema tütar Sansa aga kihlatud isa tapja poja Joffreyga. Joffrey on nüüd laps-kuningas, kuninganna Cersei aga regent ning tundub, et sõda on vältimatu. Punane komeet öötaevas ennustab mõrvu ja sõda. Lisaks tundub, et lõpule hakkab jõudma pikim suvi, mida mäletatakse - suvi, mis on kestnud kümme aastat. Kardetakse, et sellel järgnev talv on veelgi pikem ning sellel talvel tuleb karta veel muidki vaenlasi peale elavate.

Oma arvamus: Mis seal ikka, ikka järg sellele armastatule.

Parimad kohad:

"Kust sa tead, keda võtta?"
"Ma vaatan nad üle. Ma küsitlen neid, et teada saada, kus nad on võidelnud ja kui hästi nad valetavad." Bronn naeratas. "Ja siis annan ma neile võimaluse mind tappa ja jätan endale vastuvõimaluse."
"Oled sa mõne neist tapnud?"
"Mitte ühtegi, kellest meil oleks kasu olnud."
"Ja kui keegi sinu tapab?"
"Tema võta siis kindlasti teenistusse."
lk. 130

Hinne: 10/10

Lehekülgi: 472

Lugemisaeg: 11. aprill - 19. aprill

9303 + 472 = 9775

XX

Pealkiri: Mängult on päriselt

Autor: Diana Leesalu

Sisu: Mirjam läheb ülikooli, samal ajal kui ta venna paneb kooli põlema.


Oma arvamus: Kohustuslik kirjandus, noortekirjanduse all.

Tegelikult, see isegi meeldis mulle. Midagi pole parata, selle raamatu vastu ma siiamaani pole saanud. Kuigi mind räigelt häirisid need Miku osad seal vahel. Need olid alati nii igavad, v.a. lõpus, kus ta enesetapu tegi. Igatahes, tüüpiline noortekas, kuigi natuke paremini kirjutatud.

Parimad kohad:


Hinne: 8/10

Lehekülgi: 279

Lugemisaeg: 17. aprill - 19. aprill

9775 + 279 = 10054

XXI

Pealkiri: Desirée

Autor: Annemarie Selinko

Sisu: "Desirée" on ühe tüdruku elulugu ja samas armastusromaan. Eugénie Desireé Clary alustas siidikaupmehe tütrena, sündides aastal 1799, kuid lõpetades Rootsi kuningannana aastal 1860. Selle aja jooksul sünnitas ta poja, oli kihlatud Napoleoni endaga ja mida kõike veel. Kuid kõige õnnelikum oli ta abielus koos J.B. Bernadotte'iga, kes oli Rootsi kuningas kuni aastani 1844 ja enne seda Prantsusmaa marssal.


Oma arvamus: See on tõsiselt hea raamat ja ma kujutan ette, et kui me kaheksandas Napoleoni õppima hakkame mingi hetk, siis ma võin sellel ajal kindlasti magada.
Parimad kohad:

Aga siis käratas Étienne: "Kuidas sa võid nõnda ütelda! Kas sa siis ei tea, et ma Marseille's olin keisri lähim usaldusmees, ta parim sõber, ta -"
"Ma tean vaid, et sa olid endast väljas, kui mina tahtsin ennast temaga kihlata."
Seal lõi Jean-Bapiste mu vennale õla peale: "Tõesti? Või teie tahtsite Desiréel selle kihluse ära keelata? Naisevend Etienne, te meeldite mulle väga..."
lk. 179

Hinne: 9/10

Lehekülgede arv: 479

Lugemisaeg: 21. aprill -

10054 + 479 = 10533

XXII

Pealkiri: Pandora's Star

Autor: Peter F. Hamilton

Sisu: It is AD 2380, and humanity has colonised over six hundred planets, all interlinked by wormholes. With Earth at its centre, the Intersolar Commonwealth has grown into a quiet, wealthy society, where rejuvenation allows its citizens to live for centuries.

When astronomer Dudley Bose observes a star over a thousand light years away vanish, imprisoned inside a force field of immense size, the Commonwealth is anxious to discover what actually happened. As conventional wormholes can't reach that far, they must build the first faster-than-light starship. Captained by Wilson Kime, an ex-NASA astronaut a little too eager to relive his old glory days, the Second Chance sets off on its historic voyage of discovery.

But someone or something out there must have had a very good reason for sealing off an entire star system. And if the Second Chance finds a way in, what might be let out?


Oma arvamus: Mõltesin, et kuna ta on ikka mu lemmikautor, siis ma loen selle saaga ka läbi. (:

Ohsaissandfingjummmmmel, see ei ole võimalik! Lihtsalt ei ole. Ma ei suuda mitte lugeda seda. Veel hullem on see, et ma sain teada, et need tüübid on tegelikult head!!! APPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPI. Lisaks, Ozzie kasutab ka seda "Jesus wept'i", täpselt nagu Josh, kallis. (: Aaaaah, ma ikka armastan. See on nii kaasakiskuv. Ma tõesti saan aru, miks mu isale see räigelt meeldib. Ja... noh, wikipedias on kogu sisu ette ära jutustatud ja ma mõtlen, et ma loen selle läbi, aga ma ei ole veel julgenud. Aga ma teen selle ikkagi ära. Ma loen raamatu ka siis läbi, sest ma tahan teada, mida Wilson arvab sellest, et ta Dudley ja veel ühe tüübi sinna maha jättis... Ja ma tahan detaile ka... Ja ljublju it.

Issssand, kuidas nad julgesid? Billioneid inimesi lihtsalt niimoodi maha tappa. Kuradi väikesed nõmedikud sellised.

Parimad kohad:

"Right. So who takes care of you?"
A frown creased the boy's heavlily freckeled forehead. "I do."
"Of course, sorry there, little dude."
"What do you mean, little?"
"I don't mean anything by it, just the way I talk, is all."
lk. 235

Hinne: 10/10

Lehekülgede arv: 988

Lugemisaeg: 27. aprill - 16. mai

10533 + 988 = 11521

XXIII

Pealkiri: Judas Unchained

Autor: Peter F. Hamilton

Sisu: The high-action concluding novel of the Commonwealth Saga from Britain's No. 1 Science Fiction writer

It is around the year AD2400 and a war between humans and The Primes is raging over many starsystems. Against this backdrop, Captain Wilson Kime confides to Paula Myo, chief investigator at the Intersolar Serious Crimes Directorate, his belief that humans are being manipulated. With the help of the one creature she can trust, Qatux, a Raiel, Paula Myo's team set out on an investigation to discover the unknown entity responsible for corrupting the humans, which leads to a race against time as both humans and Primes hurry to deploy their new doomsday weapons.


Oma arvamus: Rääkimata siis sellest, et mul on sisukokkuvõte läbi loetud, aga ma ei suuda ikka veel raamatut käest ära panna? Impressive. Ja neid tegelasi on lihtsalt nii palju ja ma ei suuda vahepeal järge pidada. Aga ma ikkagi armastan seda räigelt.


Parimad kohad:

"They sculpted moons," Mark said in astonishment.
"Grew them," Giselle corrected. "Essentially we have a planet which has giant cabbages for moons. Who said aliens don't have a sense of humor?"
lk.285

"Tell you about it later," Mark said automatically. He winke. "When your mom's not about."
"Don't you dare," Liz growled.
Barry giggled happily. "Sure thing, Dad." He pelted off back into the house. "Hey, Sis, I know something you don't!"
"What?" Sandy squeaked.
"Not telling you."
"Pig!"
lk. 341 - lapsed on ikka ägedad küll.

Hinne: 10/10

Lehekülgede arv: 827

Lugemisaeg:

11521 + 827 = 12348

24

Pealkiri: Adrian Mole'i kasvuraskused

Autor: Sue Townsend

Sisu: Adrian Mole, kellelt viimati leidis avaldamist tema 13 ¾ aasta vanuselt kirjutatud salajane päevik, on saanud vanemaks ning samuti on muutunud maailm tema ümber. Tõsi, mitte vähem jaburaks. See aga ajab teadagi inimesed ja lapsevanemad eriti hulluks. Ja püüa siis selles jaburas maailmas kasvamisega toime tulla! Teine osa ühest kõigi aegade menukamast laste- ja noorsooraamatust.


Oma arvamus: Kohustuslik kirjandus, ei midagi erilist.


Parimad kohad:


Hinne: 5/10

Lehekülgede arv: 228

Lugemisaeg: 11. mai - 15. mai

12348 + 228 = 12576

Ups, ma ei jõudnud seda ära parandada. Huvitav, kas see on õige numbriga?

Edit: Või siis pigem unustasin ma pealkirja ära vahetada.

Räigelt.

25

Pealkiri: The Neutronium Alchemist

Autor: Peter F. Hamilton

Sisu: Jätk siis Peter F. Hamiltoni "Night's Dawn" triloogia esimesele raamatule "The Reality Dysfunctionile," kus aastal 2680 saadakse teada, mis juhtub peale surma.

Oma arvamus: Ma ütlen noh, ma ikka ja jälle loen seda uuesti. Nii palju erinevaid tegelasi ja mida kõike veel. Ma tõesti ei saa neist üle. (L)

Parimad kohad:

"We'll be ready for them," the First Admiral said. He tried not to show any disquiet at Parker's suggestion. Would I really be able to compete against an alliance between Napoleon and Richard Saldana?
lk. 319

Now opwn your eyes.
They are open.
He sighed theatrically. So pedantic. Then close them.
...
"Hello mother."
Athene started crying.
lk. 343

"Great, no heroics please, but take a thousand megatones worth oh nukes with you jus in case."
lk. 352

The bodyguard (Ione) sighed. "My personality didn't suffer any damage during the replication process. I can think for myself."
"Wonderful. A bodyguard with an attitude," said Joshua.
lk. 564



Hinne: 10/10

Lehekülgi: 986

Lugemisaeg: oli millalgi.

12576 + 986 = 13562

26

Pealkiri: City of Bones

Autor: Cassandra Clare

Sisu: Suddenly able to see demons and the Shadowhunters who are dedicated to returning them to their own dimension, fifteen-year-old Clary Fray is drawn into this bizarre world when her mother disappears and Clary herself is almost killed by a monster.

Oma arvamus: Eks need Jace ja Clary on ikka sellised nagu tavaliselt. Pole neid raamatuid vist juba umbes aasta lugenud, nii et täitsa huvitav on jälle oma üht lemmikut lugeda...

Üks parimaid lugemisi üldse. Kerge lugeda ja nagu voolaks käes. Nii kiiresti sai läbi. Ja mulle ei meeldinud selle esimese osa lõpp eriti, kuidagi liiga pikk epiloog, millega kadus kogu põnevus ära.

Parimad kohad:

"I told you before, my name is not little girl," she said through her teeth. "It's Clary."
"I know," he said. "Pretty name. Like the herb, clary sage."
lk. 41

"We? I thought you were going to leave me alone."
"I lied," Jace said without a shred of embarrassment.
lk. 43

"You like the party?"
She turned to see Magnus lounging against one of the pillars. His eyes shone in the darkness. Glancing around, she saw that Jace and the others were gone, swallowed up by the crowd.
She tried to smile. "Is it in honor of anything?"
"My cat's birthday."
"Oh." She glanced around. "Where's your cat?"
He unhitched himself from the pillar, looking solemn. "I don't know. He ran away."
lk. 221

Hinne: 9/10

Lehekülgi: 485

Lugemisaeg: 16. juuni - 18. juuni

13562 + 485 = 14047

27

Pealkiri: City of Ashes

Autor: Cassandra Clare

Sisu: Clary Fray just wishes that her life would go back to normal. But what's normal when you're a demon-slaying Shadowhunter, your mother is in a magically induced coma, and you can suddenly see Downworlders like werewolves, vampires, and faeries? If Clary left the world of the Shadowhunters behind, it would mean more time with her best friend, Simon, who's becoming more than a friend. But the Shadowhunting world isn't ready to let her go—especially her handsome, infuriating, newfound brother, Jace. And Clary's only chance to help her mother is to track down rogue Shadowhunter Valentine, who is probably insane, certainly evil—and also her father.

To complicate matters, someone in New York City is murdering Downworlder children. Is Valentine behind the killings—and if he is, what is he trying to do? When the second of the Mortal Instruments, the Soul-Sword, is stolen, the terrifying Inquisitor arrives to investigate and zooms right in on Jace. How can Clary stop Valentine if Jace is willing to betray everything he believes in to help their father?

In this breathtaking sequel to City of Bones, Cassandra Clare lures her readers back into the dark grip of New York City's Downworld, where love is never safe and power becomes the deadliest temptation.


Oma arvamus: Sõnu pole. Imeline, kuigi omade miinustega.. Raamat polnud selline, kus kõik otsast lõpuni klappis, kuid oli aru saada, kuidas autor lihtsalt laskis oma fantaasial liikuda. Imeline.

Raamat on üleüldse täiesti sodiks loetud nüüdseks küll, aga...

Parimad kohad:

Hinne: 9/10

Lehekülgi: 452

Lugemisaeg: 18. juuni - 19. juuni

14047 + 452 = 14499

28

Pealkiri: City of Glass

Autor: Cassandra Clare

Sisu: To save her mother's life, Clary must travel to the City of Glass, the ancestral home of the Shadowhunters -- never mind that enter-ing the city without permission is against the Law, and breaking the Law could mean death. To make things worse, she learns that Jace does not want her there, and Simon has been thrown in prison by the Shadowhunters, who are deeply suspicious of a vampire who can withstand sunlight.
As Clary uncovers more about her family's past, she finds an ally in mysterious Shadow-hunter Sebastian. With Valentine mustering the full force of his power to destroy all Shadow-hunters forever, their only chance to defeat him is to fight alongside their eternal enemies. But can Downworlders and Shadowhunters put aside their hatred to work together? While Jace realizes exactly how much he's willing to risk for Clary, can she harness her newfound powers to help save the Glass City -- whatever the cost?

Love is a mortal sin and the secrets of the past prove deadly as Clary and Jace face down Valentine in the final installment of the New York Times bestselling trilogy The Mortal Instruments.


Oma arvamus: Imeline. Lihtsalt imeline maailm, mille ta on suutnud kokku maalida, kuid kuna sellel on ikkagi omad miinused, siis... päris kümmet punkti ei saa ikkagi panna ju. Aga otseselt imeline raamatusari.

Oeh, see lõpp oli niiiiiiiiiiiiiiiiiii armas. See kuidas Jace Claryt kallistas ja... (L)

Parimad kohad:

"Well, you have to get drawn on then," said Isabelle. "By a shadowhunter. So you'd better look for one."
"But-" Maia, still looking over at Alec and Magnus, brok off and raised her eyebrows. Simon turned to see what she was looking at - and stared.
Alec had his arms around Magnus and was kissing him, full on the mouth. Magnus, who appeared to be in a state of shock, stood frozen. Several groups of people - Shadowhunters and Downworlders alike - were staring and whispering. Glancing to the side, Simon saw the Lightwoods, their eyes wide, gaping at the display. Maryse had her hand over her mouth.
Maia looked perplexed "Wait a second," she said. "Do we all have to do that, too?"
lk. 423 - geipaar näitab ennast esimest korda rahvale, k.a. Alec oma vanematele.

"Nice vest," said Alec with a smile.
"Would you like one exactly like it?" Magnus unquired. "In any color you prefer, of course."
"I don't really care about clothes," Alec protested.
"And I love that about you," Magnus announced, "though I would also love if you owned , perhaps, one designer suit. What do you say? Dolce? Zegna? Armani?"
lk. 525

Hinne: 9/10

Lehekülgi: 541

Lugemisaeg: 19. juuni - 20. juuni

14499 + 541 = 15040

29.

Pealkiri: The Ambassador's Mission.

Autor Trudi Canavan

Tagakaas: Sonea, former street urchin, now a Black Magician, is horrified when her son, Lorkin, volunteers to assist Dannyl in his new role as Guild Ambassador to Sachaka, a land still ruled by cruel black magicians. When word comes that Lorkin has gone missing Sonea is desperate to find him, but if she leaves the city she will be exiled forever, and besides, her old friend Cery needs her help.

Most of his family has been murdered – the latest in a long line of assassinations to plague the leading Thieves. There has always been rivalry, but for the last decade the Thieves have been waging a deadly underworld war, and now it appears they have been doing so with magical assistance . . .

Minu arvamus: See ei olnud pooltki nii huvitav, kui eelmised Canavani raamatud, aga samas.. see köitis. see ikka tõesti köitis. Ja ma ikka armastan Canavani. Mitte küll nii palju kui Hamiltoni, aga ma armastan teda.

Parimad kohad: "It doesn't surprise me," she said. "He's always been a snob."
"Yes, though his character has improved a great deal since your novice days."
"So he's a well-mannered snob."
lk. 29

"You are aware of the risks?"
"Of course."
"So you admit there are risks."
Ha. Outsmarted!
Lk. 84[i]

As the Administrator turned away, Dannyl could feel Sonea's gaze on him. [i]She's not happy with me for encouraging Lorkin, but I know her too well to be intimidated by her stares. He looked up and met her gaze. A traitorous chill ran down his spine. It wasn't that her expression held any hint of intent or accusation.
It gave away nothing, yet was filled with an intensity that made him feel as if she were stripping back his skin and reading the thoughts beneath. He looked away. All right. Maybe her stares do intimidate me a little.
Lk. 100

"But I don't need Mother. If anything happens, I know you'll save me."
Dannyl's eyebrows rose. "Nice to know you have such confidence in me."
"Oh, nothing of the sort," Lorkin replied, grinning. "I just know you're more scared of her than of the Sachakans."
The tall magician shook his head and sighed. "What was I thinking? Of all the assistants I could have wound up with, why did I have to choose the one with scary mother and troublemaking in his bloodlines? I am doomed."
Lk. 106


Rothen sighed. "Sonea." His voice now had a fatherly, stern tone.
She crossed her arms, put on her best don't-mess-with-me-I've-faced-worse-than-you-and-won stare, which made novices flinch and magicians reconsider their words, and turned to face him. "What?"
As always, he remained unaffected.
Lk. 331

Hinne: 9/10

Lehekülgi: 513

Lugemise aeg: 22. juuni - 24. juuni

15040 + 513 = 15553

30.

Pealkiri: Burned

Autor Kristin Cast & P.C. Cast

Tagakaas: Things have turned black at the House of Night. Zoey Redbird’s soul has shattered. With everything she’s ever stood for falling apart, and a broken heart making her want to stay in the Otherworld forever, Zoey’s fading fast. It’s seeming more and more doubtful that she will be able pull herself back together in time to rejoin her friends and set the world to rights. As the only living person who can reach her, Stark must find a way to get to her. But how? He will have to die to do so, the Vampire High Council stipulates. And then Zoey will give up for sure. There are only 7 days left…

Enter BFF Stevie Rae. She wants to help Z but she has massive problems of her own. The rogue Red Fledglings are acting up, and this time not even Stevie Rae can protect them from the consequences. Her kinda boyfriend, Dallas, is sweet but too nosy for his own good. The truth is, Stevie Rae’s hiding a secret that might be the key to getting Zoey home but also threatens to explode her whole world.

In the middle of the whole mess is Aphrodite: ex-Fledgling, trust-fund baby, total hag from Hell (and proud of it). She’s always been blessed (if you could call it that) with visions that can reveal the future, but now it seems Nyx has decided to speak through her with the goddess’s own voice, whether she wants it or not. Aphrodite’s loyalty can swing a lot of different ways, but right now Zoey’s fate hangs in the balance.

Three girls… playing with fire… if they don’t watch out, everyone will get Burned.

Minu arvamus: Algus oli igav ja kuidagi venis.. Aga samas ma saan aru, miks see igav oli. Sa ei saa lihtsalt kirjutada, et nüüd teeb see seda ja kõik on korras. Esiteks peab lahendu olema raske. Teiseks peab olema kirjas, kuidas selle lahenduseni jõuda. Ja see oli tõesti ainuke asi, mis mind selle raamatu juures häiris.

Parimad kohad:

Aphrodite turned to Darius. "Do you think my mouth gets me in trouble?"
Her Warrior's brows went up. "Of course I do."
She frowned at him. "Okey, look, I'm not kidding."
"Neither am I."'
lk. 252

Stevie Rae punched in the number. Aphrodite picked up on the third ring.
"Yes, it is too damn early to call, and no, I do not care about whatever stupid poem you just wrote, Kramisha."
"It's me." (Stevie Rae)
Aphrodite's sarcastic tone instantly changed. "What happened?"
lk. 133

Y'all need to get yourselves together. Here's a newsflash from the only High Priestess you have left at this dang school: Zoey isn't dead. I know dead. I've been there, done that and got the fricken tee-shirt.
kaanel - lehekülge ei tea, aga see oli raamatus ka.

Hinne: 9/10

Lehekülgi: 323

Lugemise aeg: 24. juuni - 28. juuni

15553 + 323 = 15876

31.

Pealkiri: The Hunger Games: Catching Fire

Autor Suzanne Collins

Tagakaas: After winning the brutal Hunger Games, Katniss Everdeen returns to her district, hoping for a peaceful future. But Katniss starts to hear rumours of a deadly rebellion against the Capitol. A rebellion that she and Peeta have helped to create. As Katniss and Peeta are forced to visit the districts on the Capitol's cruel Victory Tour, the stakes are higher than ever. Unless Katniss and Peeta can convince the world that they are still lost in their love for each other, the consequences will be horrifying...


Minu arvamus: Ma lugesin ja lugesin ja lugesin ja ära ei lõpetanud. See oli nii pagana huvitav ja kindlasti oma sada korda parem kui eelmine raamat. Ja see kirjastiil oli ka lausa imeline.

AGA EI VÕI JUUUU! Mismõttttes, miks sellest varem räägitud ei ole? ahhhhhhhhhhhhhhhhhh!

Aga üldse mingisuguseid naljakaid kohti ei olnud. Koguaeg oli kas kurb või armas või hirmus, aga naljakas ei olnud. ):

Parimad kohad:

...but how do I begin that conversation? Hey, Peeta, remember how I told you I was kind of faking being in love with you? Well, I really need you to forget about that now and act extra in love with me or the president might kill Gale.
lk. 40

Hinne: 10/10

Lehekülgi: 472

Lugemise aeg: 8. juuli - 10. juuli

15876 + 472 = 16348

Eino huvitav küll, kelle käest ma enamusi laenan/saan? :D Aga nüüd tuleb üks teine ka. Eile ostsin.

32.

Pealkiri: The Immortals: Evermore

Autor: Alyson Noel

Tagakaas: Sixteen-year-old Ever Bloom is the sole survivor of a car accident that killed her famil. Exiled to sunny California, Ever is haunted by her little sister and by the ability to see people's auras, hear their thoughts and know their entire life story by touching them. She wants to hide from the world, but when a stunnigly handsome new guy arrives at school, she can't seem to keep away. Falling in love with Damen is dangerous - he's not what he seems.

But if Damen is her destiny, how can Ever walk away?

Minu arvamus: Esimene raamat mida ma lugesin ilma viimast lehte lahti tegemata. Ja see oli tõesti imeline raamat. Okei, mind vahepeal muidugi miski häiris. Aga Riley oli imearmas. Alguses ei saanud ma Damenile üldse pihta. Tegelikult ma ei saa siiamaani talle pihta. Aga see raamat oli... imeline. Ma tõesti ei oska seda kirjeldada. Mind painas peaaegu lõpuni välja küsimus, kes Damen siis ikka on. Ja kui ma teada sain, siis see tundus nii loogiline, et kuidas ma aru ei saanud. Ja täiega lõbus oli lugeda kui Ever purjus oli. XDXD Ja ma lugesin selle ühe õhtu/ööga läbi. Alustasin 11. päeval, lõpetasin 12. juuli kella kolme paiku öösel. Ja täna lähen järgmist ostma.

Parimad kohad:

"Come on Miles, spit it out already." I glare at him. "You too, Haven, spit it out." Only it comes out more like schthpititowt and don't think they don't notice.
lk. 266

Hinne: 10/10

Lehekülgede arv: 373

Lugemise aeg: 11. juuli - 12. juuli

16348 + 373 = 16721

33.

Pealkiri: The Immortals: Blue Moon

Autor: Alyson Noel

Tagakaas: Eager to learn everything she can about her new abilities as an Immortal, Ever turns to her beloved Damen to show her the way. But just as her powers are increasing, Damen's are waning.

In an attempt to save him, Ever travels to the magical dimension of Summerland, where she learns the secrets of Damen's tortured past; a past which he has always kept hidden from her. But in her quest to cure Damen, Ever discovers an ancient text that details the workings of time. Now Ever must chose between turning back the past and saving her family from the accident that claimed their lives - or staying in the present and saving Damen, who grows sicker every day...

Minu arvamus: Hmn... Nüüd ma nagu ei oskagi eriti öelda enam selle kohta midagi. Lugesin jälle hästi kiiresti läbi ja jälle täiega meeldis, aga.. midagi mind nagu häiris selle juures. Aga Roman on.. nõme. Otseselt väga nõme. Sellised tegelaskujud lihtsalt. Ja.. ma ei oskagi rohkem öelda midagi. Meeldis, aga see ei olnud minuarust enam nii hea, kui paljud teised raamatud, mida ma lugenud olen.

Parimad kohad:

But when I look at her and see the way her aura wavers and flares a deceitful shade of green, I can tell it's nor true. She's smitten and that's all there is to it. And if Roman becomes smitten too, then it's adios Josh, hello creepy new guy.
lk. 68

"If you insist for the chase," I say, my voice much surer than I feel. "Then you better start training. 'Cause, dude, you're in for a marathon."
lk. 153

Hinne: 9/10

Lehekülgede arv: 362

Lugemise aeg: 13. juuli - 14. juuli

16721 + 362 = 17083

34.

Pealkiri: The Immortals: Shadowland

Autor: Alyson Noel

Tagakaas:She always believed he was her destiny—but what if fate has other plans?

Ever and Damen have traveled through countless past lives—and fought off the world's darkest enemies—so they could be together forever. But just as their long-awaited destiny is finally within reach, a powerful curse falls upon Damen...one that could destroy everything. Now a single touch of their hands or a soft brush of their lips could mean sudden death—plunging Damen into a bleak afterlife in the Shadowland, an eternal abyss for lost souls. Desperate to break the curse and save Damen, Ever immerses herself in magick—and gets help from an unexpected source...Jude Knight.

Although she and Jude have only just met, he feels startlingly familiar. Despite her fierce loyalty to Damen, Ever is drawn to Jude, a green-eyed golden boy with magical talents and a mysterious past. She's always believed Damen to be her soul mate and one true love—and she still believes it to be true. But as Damen pulls away to save them from the darkness inhabiting his soul, Ever's connection with Jude grows stronger—and tests her love for Damen like never before...


Minu arvamus: Gaaaaž, pean ma alati lugema sisututvustusi, enne kui mul eelmine raamat läbi on? F*ck.

Loen netist.

Parimad kohad:

"Is that a car?"
"No, it's a very sick cat"
tegelikult oli ikka 'car' asemel 'cat' kirjas, aga ma pidin selle siia kirjutama, sest ma alguses suutsin valesti lugeda

Hinne: 9/10

Lehekülgede arv: 217 (pdf-formaadis, loen netist)

Lugemise aeg: 14. juuli - 15. juuli

17083 + 217 = 17300

35.

Pealkiri: Bartimaeuse triloogia: Samarkandi amulett

Autor: Jonathan Stroud

Tagakaas:Väävlipilv keerdus jämedaks, peenikesi vääne välja sülgavaks suitsusambaks... Tekkis vaevutajutav paus. Siis ilmus kesk suitsu kaks kollast, jõllitavat silma.
No see oli tema esimene kord. Ma tahtsin teda natuke hirmutada.

Kui noor võluriõpilane Nathaniel 5000-aastase džinni Bartimaeuse maa peale kutsub, arvab too, et tal ei tule teha midagi, mis oleks kurnavam paarist silmamoonutusest. Kuid Nathaniel on oma vanuse kohta erakordselt nutikas ning tema peas mõlgub midagi hoopis ohtlikumat: kättemaks.

Vastu tahtmist saadetakse Bartimaeus ennekuulmatult halastamatu ja auahne vanemvõluri Simon Lovelace'i käest varastama kurikuulsat Samarkandi amuletti. Enne kui džinn ja õpipoiss arugi saavad, leiavad nad end võluintriigide, mõrvade ja vastuhaku virrvarrist.

See humoorikas ja kaasahaarav romaan, mille tegevus leiab aset võlurite poolt juhitavas tänapäeva Londonis, kütkestab igas vanuses lugejaid.

Minu arvamus: Tõsiselt ka, Barty on alati parim ja jääb ka parimaks. Tõsiselt ka, ükskõik palju ma seda raamatut loen, ikka ei saa ma sellest üle. Ja seda triloogiat olen ma küll juba oma kümme korda lugenud.

Parimad kohad:

Väävlipilv keerdus jämedaks, peenikesi vääne välja sülgavaks suitsusambaks... Tekkis vaevutajutav paus. Siis ilmus kesk suitsu kaks kollast, jõllitavat silma.
No see oli tema esimene kord. Ma tahtsin teda natuke hirmutada.
lk. 9 - või siis ka esimene lehekülg ja tagakaas

Võib-olla tahab ta, et ma mõne silmamoonutise kohale manaks? See võib isegi lõbusaks osutuda: kindlasti on mingi võimalus tema käsku valesti tõlgendada ja teda seeläbi närvi ajada.
Üks võlur nõudis, et ma näitaksin talle oma elu armastust. Sehkendasin talle kusagilt peegli.
lk. 12

Üürgama ei hakanud ühtki maagilist alarmi, kuid pea lõin ma küll oma viis korda vastu kivi ära.
Viis erinevat korda, viie erineva kivi vastu. Mitte viis korda ühe ja sama kivi vastu. Lihtsalt, et oleks selge. Inimesed on mõnikord nii juhmid.
lk. 19

...ja ilmusin kohemaid poisi toas. Vaatasin ringi.
"Noh, mis siis nüüd?"
"Ma käsin sul, Bartimaeus, teatada, kas sa oled alandlikult ja täielikult täitnud sulle antud käsu..."
"Muidugi olen - mis sa arvad, mis see siin on, teatrirekvisiit või?"
lk. 83

"Jah, Ülem Olend. Tal on palju sõpru. Ma ei oskagi kedagi esile tuua."
"Kes on Amanda?"
"Ma ei oska öelda, oo Sina Äss. Võib-olla ta on tema naine. Ma pole talle kunagi kirju viinud."
"Oo Sina Äss? Sa ikka punnitad täiega, mis?"
lk. 160

Utukku: Liik džinne, keda nende ebaintelligentse vägivallaarmastuse tõttu eelistavad peamiselt Assüüria võlurid. Esimest korda võitlesin nendega Al-Arishi lahingus, kui vaarao Assüüria armee Egiptuse pinnalt välja ajas. Utukkud nägid head välja, nelja meetri kõrgused, kiskjapeadega röövlinnud, kristallist rinnaplaatidega ja läikivate kõverate mõõkadega. Kuid neid lollitas vana "Sinu selja taga!" trikiga kohe ära. Edu valem: 1. Võtke kivi. 2. Visake see utukku selja taha, nii et see tekitab häält. 3. Vaadake kuidas utukku ümber pöörab. 4. Torgake mõõk rõõmuga temast läbi. 5. Võidurõõmutsege. Kummalisel kombel tekitasid minu saavutused mulle tol päeval ellu jäänud utukkude hulgas paar vaenlast.
lk. 213

Hinne: 10/10

Lehekülgede arv: 475

Lugemise aeg: 15. juuli - 20. juuli

17300 + 475 = 17775

36.

Pealkiri: Bartimaeuse triloogia: Golemi silm

Autor: Jonathan Stroud

Tagakaas: «Samarkandi amuletis» võitis noor võlur Nathaniel au ja kuulsust sellega, et päästis eluga riskides valitsusele kuuluva vägeva juveeli impeeriumi vaenlaste käest; «Golemi silmas» jätkab ta komeedina oma kiiret tõusu ministeeriumiridades.

Ent Londonis külvab hirmu ja hävingut salapärane vastupanuliikumine, ning peagi satuvad hädaohtu nii Nathanieli töökoht kui ka tema elu. Teda ei ohusta mitte ainult tabamatu Kitty ja tema kaaslased vastupanuliikumisest, vaid ka Londonit laastav tundmatu ja hävituslik vägi. Nathanielil tuleb võtta ette ohtlik reis vaenulikku Prahasse ning kutsuda taas välja tülikas, salapärane ja kiire taibuga džinn Bartimaeus.

Saab alguse maagia, seikluste ja poliitiliste mängude kiirelt keerlev karussell, kus Nathanieli, Bartimaeuse ja Kitty saatused ootamatult ühte põimuvad.

Minu arvamus: Hahaha. See on niiii hea. Eriti see koht, kus Barty peale golemi rünnakut üles leitakse. Ta on niiii äge.

Parim, parim, parim, parim, parim... Tõsiselt ka, ma praktiliselt armastan Bartimaeust. Ja neljas raamat tuleb ka varsti välja!

Parimad kohad:

pikemad tekstis kaldkirjas on enamjaolt joonealused märkused.

"Kuulake teda," oigas Stanley. "Kitty hakkab meil härdaks muutuma."
"Kuule, sa väike värdjas..."
lk. 142

Julius Tallow saatis Nathanielile lipitseva naeratuse. "Sellist teenrit oleks sul vaja, Mandrake," ütles ta. "Ei mingit libekeelsust ega niisama latramist. Sinu asemel ütleksin sellest ussikeelsest sisalikust siin kohe lahti."
Pantri saba vihises läbi õhu. "Kuule, sõber, meil kõigil on oma mured. Mina räägin liiga palju. Sina näed välja nagu ülikonnas võilillepõld."
lk. 214

"...Seda saab üha uuesti ja uuesti kasutada. Seega võib üks neist ka siin, tänapäeva Londonis olla. Miks te näost nii kollane olete?"
Tallow' suu kukkus vihast ammuli. "Mandrake, hoia see asi kontrolli all või hakkad veel kahetsema."
Nathaniel sundis naeratuse näolt. "Jah, härra Tallow. Vaiki, ori!"
"Uuhhh, no andke andeks, tõepoolest."
lk. 213

"Just sellist teenrit sul vaja ongi," kommenteeris panter. "Vaikne. Kuulekas. Täiesti kasutu. Vaata vaid: see unustas oma ülesande ära."
lk. 215

Neitsi vaatas malbelt läbi mulli välja.
Ja röögatas uskumatus vihas.
"SINA!"
lk. 122

"Anna mulle üks minut aega, et seda seletada! Ma teen sulle tegelikult teene!"
"Teene? Oh jeerum, siit tuleb midagi väga head! Seda pean mina kuulda saama."
"Sel juhul ole pool sekunditki vait ja lase mul rääkida."
"Hästi! Olgu! Ma olen vait."
"Hästi."
"Vaikin kui haud. Sinu haud, muide."
"sellisel juhul..."
"Ja eks me siis vaata, kas sa suudad mõelda välja vabanduse, mis oleks üldse minu aega väärt, sest..."
lk. 124

...vaenlane kandis kõikjalpimedusekeepi, seega ei näinud tema ohvrid surma liginemas, olend hävitas terveid maju pelgalt hingeõhuga...
Ma tean paari võlurit, kellel on samasugune vägi. Eriti vahetult peale ärkamist.
lk. 178

"Ülla-ülla!" Auto tagant vupsas välja naeratav nägu. Noh, tegelikult see lausa irvitas - pealuud, nagu me teame, ei naerata tegelikult. Sellegipoolest väljendus selle näol omamoodi taltsutamatu rõõm, mis jõemudast ligaste valgete juuste, ligunenud, vastu luid liibunud mustade kaltsuräbalate ja õhku täitva surnuaialehaga terava kontrasti moodustas.
"Ups." Selline ma kord olen - rabavalt asjakohane.

"Kitty..." Siu keel nilpsas muhelevalt õhku. Sellise nimega vastupanuliikumise tibi oli ka varem meie teele sattunud. Kui ma õigesti mäletasin, oli tegu suurte pükstega südika isendiga... Ja nüüd, mitu aastat hiljem, ei olnud tema südikus teda nähtavasti maha jätnud.
Pükste kohta mul praeguse seisuga info puudus.
lk. 403

Hinne: 10/10

Lehekülgede arv: 582

Lugemise aeg: 20. juuli - 22. juuli

17775 + 582 = 18357

tahtsin just eile laenutada seda..

see on niiii hea.