2013

Kakskümmend kolm

Autor : Jean-Jacques Rousseau
Pealkiri : Arutlus teadustest ja kunstidest (osa teosest "Üksildase uitaja mõtisklused")
Leheküljed : 20



Sisu : Valgustusaja filosoofi mõtteavaldused teaduste ja kunstide teemal.

Arvamus : Kohati läks minu arvamus Rousseau omast ikka väga lahku, ning kuigi autor põhjendas oma seisukohad ja tõi hulganisti näiteid, esines siiski vastuolulisusi ja mõned väited ei tundunud minu vaatepunktist kuidagi õiged. Raske oli lugeda ka ja nii mõneski kohas läks mõte korduma.

Hinne : 4/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 8 069

Kakskümmend neli

Autor : Gerda Kordemets
Pealkiri : Klass [samanimelise filmi ainetel]
Leheküljed : 280



Sisu : Ilmar Raagi filmi põhjal raamatu väljaandmise põhjus on kurb tõsiasi, et film pole oma aktuaalsust kaotanud. Sama jõuliselt kui filmikeel jõuab lugejani ka Gerda Kordemetsa tekst käesolevas raamatus, mis räägib aust ja väärikusest, saatuslikest juhustest. Loo põhiküsimus on ülekohtus. Kui palju lubab inimese väärikus kannatada ülekohust. Ja mis hetkel muutub vastuhakk ise vägivallaks?

Arvamus : Algus oli kuidagi väga kohmakas, laused olid kohutavalt lühikesed ja hakitud. Jäi kuidagi mulje, et üritatakse ülepingutatult saavutada igapäevase kõne tooni ja tuua seeläbi teos lugejatele lähemale. Aga tutkit. Algus ei meeldinud kohe üldse. Hiljem hakkas asi paranema, nagu oleks autor end vaikselt lahti kirjutanud, ja siis oli juba täitsa loetav ja kohati isegi huvitav. Üldmulje aga täitsa neutraalne.

Hinne : 5/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 8 349

Kakskümmend viis

Autor : J.K.Rowling
Pealkiri : The Casual Vacancy [inglise keeles]
Leheküljed : 511



Sisu : When Barry Fairbrother dies in his early forties, the town of Pagford is left in shock.
Pagford is, seemingly, an English idyll, with a cobbled market square and an ancient abbey, but what lies behind the pretty facade is a town at war.
Rich at war with poor, teenagers at war with parents, wives at war with their husbands, teachers at war with their pupils... Pagford is not what it first seems.
And the empty seat left by Barry on the parish council soon becomes the catalyst for the biggest war the town has yet seen. Who will triumph in an election fraught with passion, duplicity and unexpected revelations?

Arvamus : Mulle meeldis väga. Kuigi teema võib tunduda äärmiselt tavaline ja igapäevane, on see kirja pandud huvitavalt ja mitmekülgselt. Inimesi ja sündmusi on näidatud erinevate nurkade all, kasutades lihtsat võtet, et igas peatükis on toimuv esindatud erinevate tegelaste silme läbi (mitte kui minategelasena, vaid kui hetke põhitegelasena). Kui algul võib mõnest tegelasest või sündmusest arvata teist, võib arvamus juba järgmiseks lõiguks muutunud olla. Nii ei teki "heade" ja "halbade" leere ja igaüks võib ise oma järeldustele jõuda.

Hinne : 8/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 8 860

Kakskümmend kuus

Autor : Mihhail Bulgakov
Pealkiri : Мастер и Маргарита [vene keeles]
Leheküljed : 512



Sisu : Mihhail Bulgakovi filosoofiline, poeetiline, satiiriline ja kaunis raamat, mis kuulub kindlasti 20. sajandi suurteoste hulka. Kirjanik alustas romaani kallal tööd 1928. aastal, püüdes ühendada satiirilise groteski ja fatasmagooria käsitlusega Jumalast ja Saatanast. Algselt polnud romaanis ei Meistrit ega Margaritat, kuid jätkates 1931. aastal vahepeal katkenud tööd, lisandus sinna autobiograafiline Poeet, hiljem meister. Praegu tähistab “Meister ja Margarita” vene kultuuriteadvuses pea sedasama, mis “Tristan ja Isolde” või “Romeo ja Julia”. Lugejateni jõudis see esmakordselt 1967. aastal, 27 aastat pärast kirjaniku surma.

Arvamus : Noh, muidugi olen ma teadlik sellest, et teost kiidetakse väga ja peetakse suureks saavutuseks kirjanduses, lisaks olen kuulnud igasuguseid kiidusõnu sellel aadressil ka oma tuttavatelt, kes seda lugenud on. Ma olen kindlasti nõus, et Bulgakovil on väga rikas sõnavara ja oskuslik väljendusviis, eriti hea on mul seda väita seetõttu, et lugesin ju originaali. Mulle meeldis kindlasti see, kuidas kirjeldati igapäevaelu, inimestevahelisi vestlusi, suhteid ja nende mõtteid ning tegevusi, samuti pakkus huvi Pilatuse aegne Rooma. Ka teispoolsus ja kogu see teema huvitab mind, aga minu jaoks läks kogu see Saatana tegevus ja tema ball ja nõiad ja muud sellist kergelt liiga absurdseks kätte. Fantaasia on igati paeluv, aga absurd pole päris minu teema. Või olin ma siis liiga ebaintelligentne lugeja, et teost piisavalt hästi mõista.

Hinne : 6/10

____________________________

Loetud lehekülgi siiani : 9 372

Kakskümmend seitse

Autor : Yann Martel
Pealkiri : Life of Pi [inglise keeles]
Leheküljed : 352



Sisu : Üks poiss. Üks tiiger. Ja otsatu Vaikne ookean. Imepärane ja haruldane lugu, mis võib panna lugeja uskuma Jumalasse. Kas saab üks lugeja enamat nõuda? Pii Patel, loomaaia juhataja poeg ja veendunud jumalaarmastaja, tunneb kiindumust mitte ainult oma rahvuse usu, hinduismi, vaid ka kristluse ja islami vastu. Kui Pii on 16-aastane, otsustab tema perekond koos oma loomaaia loomadega emigreeruda Jaapani kaubalaeva pardal Indiast Põhja-Ameerikasse. Paraku läheb laev põhja ning Pii leiab end päästepaadist, kus tema kaaslasteks on hüään, orangutan, haavatud sebra ja 200 kilo kaaluv bengali tiiger. Lühikese ajaga teeb tiiger lõpu kõigile teistele peale Pii. Kas Pii ja tiiger leiavad tee mandrile? Kas Pii hirm, tema teadmised loomadest ja nutikus aitavad tal niikaua elus püsida?

Arvamus : Oeh. Minu arust oli igav ja veniv raamat. Mulle tõesti ei meeldinud eriti. Bookeri raamatud pole siiani lihtsalt minu maitse olnud. Tegevust oli suhteliselt vähe, ja mulle meeldib lugeda kas tegevust või sügavamaid huvitavaid mõtisklusi, mitte venivat kirjeldust... Ma pole ka loomadega seotud kirjanduse fänn, nii et ju ma siis võtsin lihtsalt vale raamatu kätte. Lõpu poole, kus hakkas toimuma tegevus, ning alguses, kus käis arutluse taoline asi usu üle, tundus mulle teos väga hästi kirjutatuna. Nii et... Jah.

Hinne : 4/10

___________________________________

Loetud lehekülgi siiani : 9 724

Kakskümmend kaheksa

Autor: F. Scott Fitzgerald
Pealkiri : The Great Gatsby [inglise keeles]
Leheküljed : 208



Sisu : Jay Gatsby's parties are legendary. Night and day, the rich and beautiful descend upon his mansion to drink and to dance. For Nick Carraway, newly arrived on Long Island, the handsome, wealthy Gatsby seems to lead the perfect life.
But beneath that shimmering facade Gatsby harbours an obsessive desire for the only thing he truly wants, but can never have. The Great Gatsby is F. Scott Fitzgerald's masterpiece; a tragic love story played out in a world of dangerous illusion amidst the famous decadence of the roaring twenties.

Arvamus : Kunagi ammu üritasin seda ka lugeda, aga millegipärast jäi asi pooleli. Kui kahju! Nüüd, pärast filmi vaatamist (mis sai üheks lemmikutekst, kui mitte kõige lemmikumaks), leidsin ka uue raamatu, mis sai üheks lemmikutest (kui mitte kõige lemmikumaks). Tõepoolest meistriteos, ma ei oska väljendada oma suurt armastust selle vastu. Nii hea, et see uus film tekitas huvi ka raamatu vastu ja omamoodi taaselustas selle populaarsuse.

Hinne : 10+/10

_________________________

Loetud lehekülgi siiani : 9 932

Kakskümmend üheksa

Autor : John Green
Pealkiri : Paper Towns [inglise keeles]
Leheküljed : 320



Sisu : Quentin Jacobsen has spent a lifetime loving the magnificently adventurous Margo Roth Spiegelman from afar. So when she cracks open a window and climbs back into his life - dressed like a ninja and summoning him for an ingenious campaign of revenge - he follows.
After their all-nighter ends and a new day breaks, Q arrives at school to discover that Margo, always an enigma, has now become a mystery. But Q soon learns that there are clues - and they're for him. Urged down a disconnected path, the closer Q gets, the less Q sees the girl he thought he knew.

Arvamus : Järjekordne uh-ma-zing raamat John Greenilt. Ma ei teagi, kuidas on võimalik noortepärastesse väljenditesse ja naljadesse ja toimuvasse nii kergesti põimida igasuguseid metafoore ja mida kõike. Suurepärane raamat. Kuigi, vaid üks asi jäi kripeldama: mulle oleks rohkem istunud, kui Margo oleks olnud pealiskaudsem ja õelam tüdruk, kui ta lõpuks oli. Nagu täielik kinnitus sellele, et Q nägi teda vales valguses, kujutas pigem ette... Või ma ei teagi. Agh.
Pärast hea raamatu lugemist ongi alati mingid hullud vastuolulised muljed

Hinne : 9/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 10 252

Kolmkümmend

Autor : Joss Stirling
Pealkiri : Viin su endaga, Phoenix (Benedicts #2)
Leheküljed : 240



Sisu : Phoenix kuulub Kommuuni – ebatavaliste võimetega varaste gruppi. Tema sihtmärk on Yves Benedict, Londonit külastav Ameerika üliõpilane. Kuid selgub, et Yves on midagi palju enamat kui kõigest sihtmärk. Ta on Phoenixiga kokku määratud. Tema hingesugulane. Kommuunile kuulub Phoenixi minevik ja grupp tahab endale ka tema tulevikku. Kas Phoenixil õnnestub päästa poiss, keda ta armastab..., ja iseend?

Arvamus : Meh. Suht mõttetu ausalt öeldes. Võib-olla läks raamat tõesti kiiresti (kuigi, vaadates selle väikest mahtu, pole ka ime), aga see oli nii-nii tüüpiline ja ei pakkunud mulle üldse mitte midagi. Lugesin ainult seetõttu, et olin juba varasemalt esimese osa ka läbi lugenud. Ei avaldanud mitte mingit muljet.

Hinne : 4/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 10 492

Kolmkümmend üks

Autor : Dagmar Raudam
Pealkiri : Minu Gruusia
Leheküljed : 192



Sisu : Tulevase magamistoa aknast avanev hommikune vaatepilt lööb tummaks. Lillakasmustad viinamarjakobarad punakuldses koiduvalguses ning taevasse kõrguv küpressiteravik sinetavate mägede taustal olid jäänudkorterit tutvustavas meilis mainimata. Tajun äkki, et kogu see aeg on väljast kostnud tsikaadide kõrvulukustav saagimine. Sellest saabki siin maal mu lemmikhelin. Kas ma juba mainisin, et õhk on sume kui samet, sõna otseses mõttes? Minu peaaegu juhuslikust viisasekretäriks kandideerimisest Eesti välisministeeriumis sai alguse lühike, kuid ülimalt intensiivne ja armsatest hetkedest tulvil eluperiood Gruusias – maal, mis kinkis mulle otsekui teise lapsepõlve.

Arvamus : Ma ei teagi kuidagi. Lõpu poole läks asi huvitavamaks, kuna kirjutati rohkem grusiinide traditsioonidest ja nii, aga muidu keerles kõik kuidagi Gruusia vaesuse, halbade külgede ja Gruusias elavate eestlaste üle. Mina loen seda seeriat pigem eesmärgiga rohkem konkreetse riigi rahva kohta teada saada. Siis oli autoril mingi kahtlane teema a) Peetriga, keda ta pidevalt taevani kiitis ja jättis nende suhtest (vähemalt mulle) kuidagi intiimse mulje, kuigi Peetril oli naine olemas b) venelastega, kellesse ta (ridade vahelt lugedes) eriti hästi ei suhtu. Ja see oli minu jaoks natuke isegi isiklikult solvav, kuna räägiti kerge kibedusega venelastest kui rahvast, mitte valitsuse vigadest.
Aga võib-olla on asi lihtsalt minu interpreteeringus.

Hinne : 6/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 10 684

Kolmkümmend kaks

Autor : J.R.R. Tolkien
Pealkiri : Kääbik
Leheküljed : 328



Sisu : Bilbo Baggins on kääbik, kes armastab lihtsat ja mugavat elu ega ole eriti palju oma kääbiku-uru sahvrist kaugemale rännanud. Kuid ühel päeval saabuvad tema koju võlur Gandalf ja kolmteist päkapikku ning keeravad kääbiku sündmustevaese elu pea peale, meelitades ta retkele „sinna ja tagasi“.
Päkapikkudel on plaan minna retkele suure ja väga ohtliku lohe Smaugi aaretekambrisse ning algab seiklus, mis paneb Bagginsi tegema ja ütlema täiesti ootamatuid asju...
„Kääbik“ on „Sõrmuste Isanda“ eellugu ning seda on pärast 1937. aasta esmatrükki müüdud miljoneid eksemplare. Kääbikut peetakse kahekümnenda sajandi üheks kõige armastatumaks ja mõjukamaks teoseks.

Arvamus : Jälle vastuolulised tunded. Ühest küljest tean ju hästi, et autor tunneb meeletult hästi igasugust mütoloogiat ja raamatus raudselt selliseid peidetud sümboleid/tähendusi, millest ma isegi aru ei saa. Aga minu jaoks oli asi natuke liiga muinasjutulik. Fantaasia võib ju huvitav olla, aga see oli natuke... muinasjutulik, nagu ütlesin. Võib-olla lihtsalt mitte minu maitse. Keskel läks asi minu jaoks üldse tohutult venima ja jätsin raamatu paariks nädalaks soiku, kuni nüüd jälle kätte võtsin. Lõpp oli huvitavam ja viimased 100 lehekülge läksid ludinal. Ei teagi, mida öelda nii. Aga näiteks film, mis alles välja tuli, meeldis mulle küll päris hästi (kuigi see on muidugi raamatuversioonist veidi erinev).

Hinne : 6/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 11 012

Kolmkümmend kolm

Autor : Dan Brown
Pealkiri : Da Vinci kood
Leheküljed : 514



Sisu : Ametiasjus Pariisi sõitnud Harvardi sümboolikauurija Robert Langdon saab hilisõhtul pakilise telefonikõne. Louvre'i eakas kuraator on muuseumis mõrvatud ning tema keha lähedalt leiti kummaline šiffer. Veidraid mõistatusi harutavad Langdon ja andekas prantslannast krüptoloog Sophie Neveu avastavad üllatusega terve hulga da Vinci taiestesse peidetud saladuse võtmeid -- kõikide pilgule avatud vihjeid, mis maalikunstnik on ometi leidlikult maskeerinud.
Panused kerkivad, kui Langdon avastab jahmatava seose: hukkunud kuraator oli seotud Siioni abikloostriga -- mõjuka salaühinguga, mille liikmete hulka olid kuulunud ka Sir Isaac Newton, Botticelli, Victor Hugo ja da Vinci. Langdon hakkab aimama, et nad jahivad vapustavat ajaloolist saladust, mis on ühtaegu sügavalt hariv ja ohtlik.
Pöörases võidujooksus Pariisis ja sellest kaugemalgi leiavad Langdon ja Neveu ennast mõistuste võitluses mingi varjudesse peituva väga mõjuka jõuga, kes näib iga nende liigutust ette aimavat. Kui nad ei suuda lahendada ülima keerukusega põimunud mõistatust, võib abikloostri saladus -- ja plahvatusohtlik muistne tõde -- igaveseks kaduda.

Arvamus : Kuigi enamus inimesi on Goodreadsis seda raamatut hinnanud vaid ühe tähega viiest, olen mina sellest teosest vaimustuses. Muidugi ei võta ma kõike selles kirjeldatut sulaselge tõena, kuid ilmselgelt on mingi tõepõhi mõnel väitel ka all. Pluss ei saa ma aru väitest, et teos oli halvasti kirjutatud: minu jaoks meeletult kaasahaarav (lugesin läbi pooleteise päevaga), huvitav ja keeruliselt põimitud, igati väärt lugemine. Lisaks palju huvitavaid keerdkäike ja faktikesi (mis siis, et kohati kaheldavaid). Suur pluss minult.

Hinne : 10/10

________________________________

Loetud lehekülgi siiani : 11 526

Kolmkümmend neli

Autor : Anna-Maria Penu
Pealkiri : Minu Hispaania
Leheküljed : 272



Sisu : Minuga juhtus nagu muinaslugudes ikka: läksin otsima maailma ja leidsin enda. Armusin küll ka, kuid armastus pole muud kui mootor.
Esiti oli muidugi raske: läbikukkunud katsed oma kirjutisi avaldada, baaridaami ja tantsija tööst saadud sandikopikad, mis näljast ikkagi ei päästnud, tajumine, et oled võõras, ja selle teadmisega leppimine.
Lisaks kleebib su päritolumaa, su välimus ja aktsent sulle kohalike silmis kõikvõimalikke kahtlusi külge. Egas midagi! Pead hakkama ennast, oma identiteeti otsast peale ehitama.

Arvamus : Mulle ei meeldinud, et kogu raamat koosnes eelnevalt ajalehtedes, ajakirjades ja blogides ilmunud tekstidest. See jättis veidi hakitud mulje, nagu poleks lood üksteisega päris õiges järjekorras seotud. Lisaks puudusid pildid, mis nagu selgub, on olemas e-raamatu versioonis (no miks nii? Ma oleksin ka atmosfääri tekitamiseks pilte tahtnud näha!). Ja suurlinnadest, kus turistid armastavad käia, ei olnud sõnakestki. Muidugi- eks seal ju kõik käivad ise ja näevad oma silmadega ära ja pole ehk sellist õhkkonda nagu "ehtsas" Hispaanias, aga need linnad on ju ka osa Hispaaniast ja mina ei ole Hispaanias üldse käinud. Ei tea, millal sinna elu jooksul satungi...

Hinne : 5/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 11 798

Kolmkümmend viis

Autor : Sarah Churchwell
Pealkiri : The many lives of Marilyn Monroe [inglise keeles]
Leheküljed : 390



Sisu : Monroe biograafia.

Arvamus : Mulle väga meeldis, et autor oli suhtunud kriitiliselt eelnevalt ilmunud biograafiatesse ning välja toonud nende autorite absurdsed väited, alusetud kinnitused ja kuulujutud ning näidanud nende naeruväärsust ja erapoolikust. Kuidas Monroe elust väideti palju teadvat, kuid tegelikult põhineti vaid kuulujuttudel ja ebausaldusväärsetel allikatel. Omavahel väiteid võrreldes sai väga neutraalse kujutluspildi faktidest ja väljamõeldistest. Mulle väga meeldis.

Hinne : 8/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 12 188

Kolmkümmend kuus

Autor : Markus Zusak
Pealkiri : Raamatuvaras
Leheküljed : 576



Sisu : 1939. aasta Natsi-Saksamaa. Riik hoiab hinge kinni. Surmal pole veel kunagi nii palju tegemist olnud.
Liesel Meminger, üheksa-aastane tüdruk, asub elama kasupere juurde Müncheni lähistel. Tema vanemad on saadetud koonduslaagrisse. See on lugu Lieselist ja elanikest tema tänavas ja tüdruku kõige suuremast varandusest – tema raamatutest. Esimeseks varguseks on “Hauakaevaja käsiraamat”. Tänu akordionistist kasuisale õpib Liesel lugema. Ta jagab oma raamatuid naabritega pommirünnakute ajal ja juudi mehega, kes end tüdruku maja keldris peidab.
See on lugu sõnade võimest inimhinge toita ja päästa. Loo jutustajaks on Surm.

Arvamus : Vau. Lihtsalt väga mõjuv ja võimas. Ometigi nii lihtsas keeles kirjutatud, lühikesed laused, lugemine läks kiiresti ja puha. Aga nii lööv ja tabav. Ja tõesti hästi edasiantud õhkkond sõjaaegsest Natsi-Saksamaast. Lõpus nutsin ikka korralikult silmad paiste ka Ja tegelikult jäi ikka väga südamesse. Tõepoolest väärt lugemine.

Hinne : 10/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 12 764

Kolmkümmend seitse

Autor : Ernest Hemingway
Pealkiri : Vanamees ja meri
Leheküljed : 104



Sisu : Ehkki pealtnäha on tegu lihtsakoelise looga vana kaluri kala-püügiretkest, mis kujuneb tõsiseks emotsionaalseks katsumuseks, on „Vanamees ja meri” tegelikkuses rikas teos, mille sisemine keerukus iseloomustab suurt kirjandust.
Hemingway armastab retoorikat ning apelleerib tihti lugeja tunnetele, sentimentaalsusele. 1954. aastal on ta seletanud: „Ma püüdsin kujutada reaalset vanameest, reaalset poissi, reaalset merd ja reaalset kala, ja reaalseid haisid. Aga minu kujutatud elutruuduses ning ehtsuses tähendavad nad ka palju muud.” Tõsi: tegu on mitme-plaanilise ja mitmetähendusliku mõistujutuga, kus kujutatakse inimest, alistamatut kaotajat, oma eluvõitluses, samuti aga ka inimese ja looduse igipõlist vastandlikkust ja samal ajal ka ühtekuuluvust.

Arvamus : Mitmeplaanilisus. Väga tore. Minuni jõudis küll see sümboolika, mis seal peidus oli, aga no... Kohe üldse ei meeldinud see raamat. Mitte ühtki lauset, mis oleks mind kõnetanud, mõtlema pannud. Kirjeldused olid keskpärased, ei pakkunud mingit huvi, mõtlemisainet, kas või meelelahutustki. Teos, mis niigi lühike, oli igav ja venis ja oh issand... Pole ammu nii vähe sümpatiseerivat teost lugenud. Loodan, et Hemingway teised teosed, mis ehk ei kirjelda nii detailselt ühtainsat kalapüüki, on meeldivamad.
Õhh.
"Väike prints" on ju ka teoorias mõistujutt, mis on isegi veidi lapsikus keeles kirja pandud, aga seal tekib reaalne tahtmine mõni lause alla joonida ja meelde jätta, sest see kõnetab lugejat, on mingil põhjusel tähendusrikas. Lugeda on huvitav. Aga see siin... no ei aitäh.

Hinne : 2/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 12 868

Kolmkümmend kaheksa

Autor : J.W. von Goethe
Pealkiri : Noore Wertheri kannatused
Leheküljed : 128


(parim kvaliteet jne)

Sisu : Johann Wolfgang Goethe kiriromaani "Noore Wertheri kannatused" uustrükile on järelsõna kirjutanud ja lugemist hõlbustavad kommentaarid lisanud Liina Lukas. Järelsõna tutvustab "Noore Wertheri" saamislugu ja vastuvõttu toonases avalikkuses, suhestab romaani saksa "tormi ja tungi"-liikumisega, avab "Noore Wertheri kannatuste" kui kiriromaani žanrispetsiifikat, eritleb võimalikke lugemisstrateegiaid, analüüsib teose stiili ja keelekasutust ning teeb ülevaate Goethe loomingu jõudmisest Baltimaadele. Järelsõna lõpus on esitatud arutlusteemasid ja küsimusi, mis aitavad õpilast teose mõistmisel ja pakuvad ainest edasimõtlemiseks.

Arvamus : Tegelikult oli täitsa hea. Joonisin mitmes kohas lauseid alla ja oli huvitav jälgida Wertheri mõttekäike. Samas kohati läks ta minu jaoks liiga imalaks ja ülepaistutatult tundeliseks kätte ja kohati oli asi üldse väga segaseks läinud (raamat raamatu sees???). Nii et natuke vastuolulised tunded jälle.

Hinne : 6/10

____________________________

Loetud lehekülgi siiani : 12 996

Kolmkümmend üheksa

Autor : Dan Brown
Pealkiri : Inglid ja deemonid
Leheküljed : 535



Sisu : Maailmakuulus Harvardi sümboloog Robert Langdon kutsutakse Šveitsi uurimisasutusse, et analüüsida mõrvatud füüsiku rinnale põletatud mõistatuslikku sümbolit. Ta avastab midagi kujuteldamatut: sajandeid varjatult tegutsenud organisatsiooni - illuminaatide - surmatoova vendeta katoliku kiriku vastu. Püüdes mis tahes hinnaga päästa Vatikani võimsa viitsütikuga pommi eest, ühendab Langdon Roomas jõud kauni ja mõistatusliku teadlase Vittoria Vetraga. Koos alustavad nad lausa meeleheitlikku jahti suletud krüptides, ohtlikes katakombides, hüljatud katedraalides ning maailma kõige salajasemas võlvkeldris... illuminaatide ammu unustatud peidupaigas.

Arvamus : Kohati läks asi ikka liiga ameerikalikult draamatiliseks kätte. Need poolelijäteud lausetega peatükilõpud, draamatilised laused ja muu taoline. Igal juhul oli üldiselt päris huvitav lugeda, aga kohati pani see värk küll silmi pööritama. Lisaks jäeti lõpu poole mulje, et usklikud on mingid äärmuslikult Jumalale pühendunud inimesed, kes on nõus oma usu kaitseks surema ja tapma ja midaiganes veel korda saatma. Andke andeks, aga kõigil usklikel pole kirikutki vaja, mis tapmisest ja suremisest me veel räägime. Ei maksa nii äärmuslikult ka kujutada seda asja.

Hinne : 6/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 13 531