★ 2013 ★

Loodan, et võib ikka teha uue aasta raamatu teema juba, kuigi vana-aasta tulemused pole veel tulnud.

---

Raamat nr. 1

Pealkiri: Perfect Strangers
Autor: Robyn Sisman
Lehekülgede arv: 455
Sisu: Suze Wilding and Lloyd Rockwell are perfect strangers. She lives in London, he lives in New York. They know nothing about each other - until one summer they exchange jobs and homes.
Suze is impetuous, impatient and NEVER wants to get married. Lloyd is complicated, cautious and contemplating marriage to the eminently suitable Betsy. But when Suze discovers a plot at work to get rid of Lloyd, the two begin communicating long-distance - and they wonder what might happen if they ever met face to face...
Lemmiktegelane: Jay ja Lloyd
Punktid: 10/ 10
Arvamus: Alustasin lugemist eelmisel aastal, kuid tähtsamate tegevuste pärast jäi pooleli. Nüüd sai mahti jätkata. Väga meeldiv lugemine oli. Inimesed olid sellised nagu nad tegelikkuses on ning, mitte keegi polnud tehtud teistest paremaks, kas siis mõistuse, ilu või mingi muu asjaga. Kõik olid normaalsed surelikud. Suze ja Lloyd kohtusid alles raamatu lõpus, kuid selles oligi minu arvates võlu. Kui oleks olnud alguses, siis poleks olnud seda efekti ning väga naljakas oli lugeda, kuidas mõlemad õppisid uusi asju teise kohta, elades nende korteris ning töötades samas kohas kus teine. Samuti, kui ühel oli probleem või midagi südant vaevas, siis kuidagi sattusid nad telefoni teel üksteisele rääkima, mis toimus. Väga hea raamat alustamaks seda aastat.

Raamat nr. 2

Pealkiri: Oscar Pill: meedikuste sõnum
Autor: Eli Anderson
Lehekülgede arv: 366
Sisu: Žiletina ihusse lõikav tuul kusagil inimestest ja Jumalast ära lõigatud Siberis, külmad hallid kiviseinad ja vang, kelle paljas eksistents külvab ängistavat ebaturvalisuse tunnet. Seda isegi siis, kui ta on kümne müüri ja luku taga. Need ju ometi peavad teda? ... Mis on sellel kõigel pistmist Oscar Pilliga, poisiga teiselt poolt maakera? Müürid ja lukud siiski ei pidanud ... ja nüüd on Oscar see, kes peab vangiga kahevõitlusse astuma. Oleks lihtne, kui jutt käiks näiteks mingist labasest rusikavõitlusest. Aga ei...
Oscar on üks meedikutest. Tal on võime siseneda teiste elusolendite kehasse. See on tema missioon. Kuid tal on ka isiklik missioon: selgitada välja, mis juhtus tema isaga, mis on tema isa salapärase kadumise taga tegelikult?
Lemmiktegelane: Oscar, Lawrence, Valentine, Celia (Oscari ema) ja Toinette (pere auto )
Punktid: 10/ 10
Arvamus: Taaskord leidsin raamatu, mida oleksin nõus lugema ka teist korda (seda see süda punktide juures tähendabki)! Meeldis, et tegelaseks on väike poiss. Koguaeg on kuskil tüdruk ja tüdruk, kuid lõpuks on poiss! Teine fakt - meedikud. Originaalne! Vähemalt mina pole veel kuskil lugenud, et arstiteadus tehakse maagiliseks omaduseks. Pani mind ennast mõtlema, et äkki hakkaks arstiks. Kolmas asi - huumorisoon. Kõige rohkem sellega oli muidugi ema ning kui ta Toinette kallal vingus, siis ma tõesti naersin. Kujutluspilt sellest oli lihtsalt super! Neljas - kahtlused ja vead. Tegemist oli ikkagi väikeste lastega ja kirjutati ka, kuidas nad vigu tegid. See, et nad olid erilised, ei muutnud neid veel vigu mitte tegevateks asjadeks.
Lõpp oli ootamatu. Terve raamatu vältel olin kindel, et Oscari isa on hea, kuid kui selgus, et ta nn pettis teisi meedikuid ja jättis Musta Printsi ellu, siis oli küll WTF!? moment. Olen kindel, et ta tegelikult polnud. Kindlasti ta pidi seda tegema, et oma peret kaitsta! Ta ei saa kuri olla!

Raamat nr. 3

Pealkiri: Minu Pariis
Autor: Urmas Väljaots
Lehekülgede arv: 287
Sisu: Kuhu kadusid Chaneli parukad? Miks tahab Pariisi korteriomanik näha üürniku tuludeklaratsiooni? Milline oli mu kapisuurune katusekorter? Kus on Pariisis prestiižne elada? Kuidas moeshow’le modelle valitakse? Milline on tõeline pariisitar? Millised on Pariisi huvitavamad restoranid? Kui palju prantslane puhkab?…
Selles raamatus leiate vastused nii neile kui paljudele teistele küsimustele. See on lõbus antropoloogiline vaatlus, kus absurdsed situatsioonid vahelduvad konkreetsete ellujäämisnäpunäidetega ning kus ma jutustan oma tähelepanekustest Prantsusmaa ja prantslaste ning Pariisi ja pariislaste kohta. Teie ees on väike sissevaade prantslaste igapäevaellu, nende veidrustesse, kommetesse ja harjumustesse. Kuid see on ka minu lugu – sellest, kuidas uude keskkonda sattusin ja kuidas siin kohaneda tuli.
Lemmiktegelane: -
Punktid: 6/ 10
Arvamus: Ma ei tea, mida ma ootasin, kuid kindlasti mitte seda. Raamatu pluss oli muidugi see, et raamat oli mehe poolt kirjutatud, kuid seda enam ma lootsin midagi uut. Filmidest on nähtud, kuidas Pariis on armastuslinn ja romantika ja ilus ja kõikke muud. Lootsin seda leida raamatust, kuid kahjuks ei saanud.

Raamat nr. 4

Pealkiri: Minu Amsterdam
Autor: Margot Roose
Lehekülgede arv: 287
Sisu: Ärge muretsege – see pole metsik seiklusraamat, vaid väga turvaline lugemine linnast, kus kõik käib vastavalt reeglitele. Linnast, kus rongi minutiline hilinemine põhjustab suurema skandaali kui samasooliste abiellumine, vabatahtlik surm meditsiinitöötaja käe läbi või omaenese kehaga elatise teenimine.
Näib, et Amsterdamis on justkui kõik lubatud.
Või siiski pole?
Lemmiktegelane: -
Punktid: 3/ 10
Arvamus: No veel hullem kui Pariis. Ei tea, kas olen lihtsalt sattunud selliste raamatute otsa, kuid see oli küll... üle aukude ja mägede käis see lugemine. Seks siin, seks seal, seks igal pool. Täpselt selline tunne oli ja samuti jäi nendest inimestest küll kummaline tunne. Mis mõttes, et laps peab ise endale korteri ostma, kui täiskasvanuks saab? Nagu vanema juures ei tohi enam elada? Samuti see, kuidas litside ja narkotsi asi käib. Jättis küll sellise vabakasvatuse asja Amsterdamist.

Raamat nr. 5

Pealkiri: Weekend in Paris
Autor: Robyn Sisman
Lehekülgede arv: 323
Sisu: Molly Clearwater had always wanted to escape the confines of her small-town upbringing to make a splash as a career woman in London. But somehow, working as a low-level assistant for the boorish Malcolm Figg wasn't nearly as fulfilling as she had hoped-until Malcolm offered her a "perk"-a free weekend business trip to Paris. She's ecstatic until she discovers that Malcolm's idea of "business" isn't exactly the same as hers. Horrified, Molly storms out of the office. With nothing else to lose, she impulsively boards a train to Paris, intent on treating herself to a long weekend in the City of Light.
Within moments of stepping onto the cobblestoned streets of Paris, Molly is swept up in an adventure that defies her imagination. From infiltrating a conference in a Cleopatra wig to sharing her deepest secret with a complete stranger, Molly's weekend away from her troubles turns into a dizzying voyage of passion and self-discovery, transforming her absolutely...
Lemmiktegelane: Molly, Alice
Punktid: 10/ 10
Arvamus: Järjekordne hea raamat super autorilt. Tegi tuju heaks tänu suurepärastele kirjeldustele. Naine kujutas Pariisi ette nii nagu see on ja kogu algne feeling saabus tagasi. Molly tundus mulle algul vägagi naiivsena. Kui lugesin, kuidas talle ei meeldinud ja bla-bla-blaa, siis tekkis küll tahtmine talle virutada ette "Saatan kannab praadat". Kuidas tema sai hakkama Miranda juures, kuid Molly ei suuda seal olla!? Kuid loo käigus ta muutus ning hakkas aina rohkem meeldima. Ta oli NORMAALNE noor naine ehk siis ta ei pidutsenud, ei laaberdanud, kuid nautis elu.
Alice oli omapärane. Austraalane. Ta võttis elu nii nagu see oli ning leidis igas asjas midagi naljakat. Elu nautiv naisterahvas.

Selle lause all mõtlesin ma kõike seda, mida Pariisi kohta on öeldud: vapustavalt ilusad aiad, väikesed armsad kohvikud, inimesed, kes naeratavad ja teretavad sind isegi, kui ei tunne, Eiffel torni suursugusus jne ning, ei ma pole käinud, kuid seal elavad nii mõnedki perekonnasõbrad, kes on oma riigist rääkinud.

Minu arust on see selline pool Pariisist, mida inimestele näidatakse. Selline ilustatud Pariis. Tegelikult, kui seal pikemat aega olla, pidavat olema seal sudu ja mitte just sõbralikuimad inimesed jne. Ise pole käinud, aga ma usun seda, et tegelikult pole ta nii unelmate linn muidugi. Filmid ja kõik muu näitavad asja häid külgi. Ikkagi romantikalinna kleeps küljes ju.

Eks näeb, kuid see on vist iga linna kohta tehtud. Tean, et Moskva ja Peterburi kohta on kuulda ainult halba, vähemalt see, mis õpilaste omavahel käib. "See on kole", "Kõik hoolivad iseendast ainult", "Nad on juuuu venelased, mida nendest tahad?" jne. Kuid kui eelmine aasta sai Peterburis käidud, siis jäi küll teine arvamus: samasugune nagu meie Tallinn, kuid tunduvalt puhtam (pesevad kõikki maju ja tänavaid kaks korda aastas) ning inimesed tõesti naeratasid ja seda rohkem, kui püüdsid vene keeles rääkida. Võib olla, et Prantsusmaal on sama...

Raamat nr. 6

Pealkiri: Minu Eesti: kas lubate elada?
Autor: Justin Petrone
Lehekülgede arv: 352
Sisu: „See on nii romantiline!” Mitu inimest on mu käsikirja kohta kasutanud just seda fraasi ja neil on õigus: noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Nõus. See on romantiline.
Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab jääma ellu sel kõige õnnetuma saatusega Skandinaaviamaal, kus iga perekonda kummitavad minevikuõudused, kus inimesed söövad verest tehtud vorste ja tarretiseks keedetud lihatükke, joovad sooja leivajooki, ning hilinemise eest võib neid tabada surmanuhtlus.
Ma hakkasin seda maad armastama tema ilus ja inetuses, ja armastasin edasi ka neil hetkedel, kui mind maale tagasi lasta ei tahetud.
Lemmiktegelane: Epp, Justin
Punktid: 10/10
Arvamus: Viimasel ajal on olnud mõttes, et tahaks siit kolkast ära. Kuhugi suurde linna, kus oleks elu. Kuna midagi polnud lugeda, siis otsustasin lugeda midagi patriootlikku ja kodumaist. Juba esimesed paarkümmend lehekülge lugedes, sain aru, et see raamat tuleb hea. Meeldib Justine huumor ja see, kuidas ta meid - eestlasi - näeb. Pea igas peatükkis oli midagi naljakat, kuid kahjuks ka midagi kurba ja masenduvat.
Kõige hullem oli kassipoega asi. Miks ei võiks teha ühekordse operatsiooni kassile, et titti ei saaks? Miks peab peogi pärast uputama!?!?! See tegi hinge täis ja see oli vsit ainuke kord, kus ma tõesti vihastasin korralikult Epu peale.

Raamat nr. 7

Pealkiri: Tuule nimi I
Autor: Patrick Rothfuss
Lehekülgede arv: 368
Sisu: Patrick Rothfussi "Tuule nimi" on viimaste aastate tugevaim debüüt fantaasiakirjanduses. Põhjalikkus, millega autor on üles ehitanud maailma, milles romaani sündmused aset leiavad, on võrreldav vaid Tolkieni Keskmaaga. Esimeses raamatus saame teada, et see on maailm, kus kunagi on midagi juhtunud, ja tutvume peategelasega, kellega on juhtunud. Aga ta ei istu oma töö teinud kangelase kombel väärikalt troonil, vaid on peitunud tagasihoidliku kõrtsmiku rolli kusagil maailma ääres. Tema kohta liiguvad legendid ja tema ellu on sekkunud olevused, keda peeti vaid legendidesse kuuluvateks. Ta oli õnnelik ja õpihimuline poiss, kes rändas ringi koos vanemate näitetrupiga. Kui ta kaotas ainsa hetkega kõik oma lähedased, ei saanud ta enam olla õnnelik. Üleloomulike vaenlaste võitmiseks tahtis ta käsutada tuult, ning seda sai ta õppida vaid ülikoolis. Selle harvanähtavalt hästi jutustatud loo esimeses osas ta ülikooli jõuabki.
Lemmiktegelane: Kvothe ja tema perekond
Punktid: 10/10
Arvamus: Taaskord raamat, mida ei saa enne käest ära panna, kui lõpetatud. Iga kord, kui oli tunne, et nüüd tuleb saladus välja, ilmus järjekordne asi, mis ei sobinud juurde. Teosega oli tõesti vaeva nähtud. Iga detail läbi mõeldud. Super!

Raamat nr. 8

Pealkiri: Noore Wertheri kannatused
Autor: Johann Wolfgang Goethe
Lehekülgede number: 108
Sisu: Johann Wolfgang Goethe kiriromaani "Noore Wertheri kannatused" uustrükile on järelsõna kirjutanud ja lugemist hõlbustavad kommentaarid lisanud Liina Lukas. Järelsõna tutvustab "Noore Wertheri" saamislugu ja vastuvõttu toonases avalikkuses, suhestab romaani saksa "tormi ja tungi"-liikumisega, avab "Noore Wertheri kannatuste" kui kiriromaani žanrispetsiifikat, eritleb võimalikke lugemisstrateegiaid, analüüsib teose stiili ja keelekasutust ning teeb ülevaate Goethe loomingu jõudmisest Baltimaadele. Järelsõna lõpus on esitatud arutlusteemasid ja küsimusi, mis aitavad õpilast teose mõistmisel ja pakuvad ainest edasimõtlemiseks.
Lemmiktegelane: Charlotte
Punktid: 7/10
Arvamus: Sellest raamatust on kergem arusaada, kui oled läbi vaadanud filmi "Anna Karenina", sest olustik ja suhtumine on peaaegu samasugune. Algus oli huvitav, kuid mida rohkem edasi seda igavamaks läks. Wether tegi iseendale kannatusi ja siis veel vingus! See oli punkt, mis terve raamatu vältel närvi ajas! Kuid peale filmi vaatamist, hakkas raamat kiiremini minema ja lõpp oli isegi kurb.

Raamat nr. 9

Pealkiri: Mürgitroon
Autor: Celine Kiernan
Lehekülgede arv: 363 lk
Sisu: Wynter Moorehawkei, kaitsjaemandat ja meeste ametis selliseisusse tõusnud tüdrukut, ootavad ees elu süngeimad päevad, kui ta kodumaale tagasi tuleb. Tema lapsepõlve rahuarmastavas ja multikultuurses kuningriigis käärivad rahutused; võllad ja puurid on taas ristteedel, Shearingi vaim ehmub tüdrukut nähes ning tema armsad kassid on tapetud. Kuningas on nõuks võtnud hävitada kroonprints Alberoni ning sundida tema asemel troonile oma sohipoja Razi.
Kuningriigis valitsevad jõud seavad Razi ja salapärase Christopher Garroni elu aina suuremasse ohtu ning noormehed kavatsevad põgeneda. Kas Wynter peaks nendega kampa lööma, riskides tapmise, piinamise või vangistusega?
Haarav lugu intriigidest, poliitikast, seiklustest ja romantikast, mis leiab aset elava fantaasiaga ümber kujundatud keskaegses Euroopas.
Lemmiktegelane: Christopher, Wynter
Punktid: 10/10
Arvamus: Püüdsin seda raamatut kunagi inglise keeles lugeda, kuid midagi ei tulnud välja. Nüüd, kus raamatukogus ta eesti keeles oli, tekis tahtmine võtta. Ju vist olin unustanud, et kunagi proovisin seda lugeda
Raamat oli väga põnev ja kaasa kiskuv. Meeldis, et tegemist polnud ainult ulla-mulla armastusega (mida siin oli ka, kuid rohkem sõbrana), vaid ka õukonnaelu probleeme ning midagi müstilist (kummitused ja rääkivad kassid). Poiss, kelle vastu Wynteril hakkasid tunded tekkima polnud ka ainult "hea" või "prints valgel hobusel", kuid ta polnud ka "paha poiss". Ta oli kuskil seal keskel ning seepärast - NUMMI!
See raamat pani mind taas kirjutama, kuid hoopis teistel teemadel ning koheselt, kui tekib vaba hetke loen edasi selle triloogia teiset osa inglise keeles - "The crowded shadows". Soovitan kindlasti kõigile, kelle näiteks "Troonide mäng" meeldib ning üldse õukonna ja kuninglikud jutud.

Raamat nr. 10

Pealkiri: Jevgeni Onegin
Autor: Aleksander Puškin
Lehekülgede arv: 225
Sisu: -
Lemmiktegelane: Tatjana
Punktid: 6/ 10
Arvamus Normaalne. Kohustuslik raamat koolis lugemiseks, kuid see-eest väga kerge lugeda, sest Puškini kirjutamisviis (isegi kui on luule) on mõnus ja sorav. Ei tule ühtegi kohta, kus haigutaks.


---
Loetud leheküljed: 455 + 366 + 287 + 287 + 323 + 352 + 368 + 108 + 363 + 255 = 3164

Raamat nr. 11

Pealkiri: Jumalaema kirik Pariisis
Autor: Victor Hugo
Lehekülgede arv: 496
Sisu: 15.sajandi Pariis oma säras ja õuduses. Romaan saatuse halastamatusest või siis hoopis südantliigutav armastuslugu - kuidas kellelegi. "Jumalaema kirik Pariisis" kuulub nii Hugo loomingu, kui kirjandusklassika ladvikusse.
Lemmiktegelane: Quasimodo
Punktid: 10/10
Arvamus: Super raamat. Jah, alguses ei läinud väga vedama, kuid lõpus ei saanud pidama . Kirjeldused olid osades kohtades tõesti pikad ning pani väga imestama, kuidas suudab keegi kirjutada ühest linnast 16 lehekülge järjest. Omamoodi anne.
Esmeralda oli ikka nii naiivne ja loll! Mitu korda tekkis tahmine raamat ära visata, põlema panna ja uputada. Ei saanud aru, mida ta Phoebuses nägi, et kogu aeg ainult teda tahtis! Quasimodo oli koguaeg tema juures!
Muidu oli raamat väga hea ning kindlasti loen veel Hugo poolt kirjutatud raamatuid.

Raamat nr. 12

Pealkiri: Da Vinci kood
Autor: Dan Brown
Lehekülgede arv: 512
Sisu: Ametiasjus Pariisi sõitnud Harvardi sümboolikauurija Robert Langdon saab hilisõhtul pakilise telefonikõne. Louvre´i eakas kuraator on muuseumis mõrvatud ning tema keha lähedalt leiti kummaline šiffer. Veidraid mõistatusi harutavad Langdon ja andekas prantslannast krüptoloog Sophie Neveu avastavad üllatusega terve hulga da Vinci taiestesse peidetud saladuse võtmeid – kõikide pilgule avatud vihjeid, mis maalikunstnik on ometi leidlikult maskeerinud.
Panused kerkivad, kui Langdon avastab jahmatava seose: hukkunud kuraator oli seotud Siioni abikloostriga – mõjuka salaühinguga, mille liikmete hulka olid kuulunud ka Sir Isaac Newton, Botticelli, Victor Hugo ja da Vinci. Langdon hakkab aimama, et nad jahivad vapustavat ajaloolist saladust, mis on ühtaegu sügavalt hariv ja ohtlik. Pöörases võidujooksus Pariisis ja sellest kaugemalgi leiavad Langdon ja Neveu ennast mõistuste võitluses mingi varjudesse peituva väga mõjuka jõuga, kes näib iga nende liigutust ette aimavat. Kui nad ei suuda lahendada ülima keerukusega põimunud mõistatust, võib abikloostri saladus – ja plahvatusohtlik muistne tõde – igaveseks kaduda.
Lemmiktegelane: Robert, Sophie, Leigh
Punktid: 10/10
Arvamus: Koolis oli raamatute vahetus ning suureks üllatuseks leidsin selle teose sealt. Ei saa aru, miks keegi NII hea raamatu ära annab. Lugema hakkasin, kui olin haige ning sellega läks tõesti kiiresti (viimasel ajal pole olnud nii palju aega lugeda, kuid kindlasti kavatsen selle vea ära parandada).
Dan Brown on igatahes mu uus lemmikkirjanik. Tema kirjutamisstiil on nii kerge ja mõnus. Igaüks saab sellest aru ning naljad... Naljad olid selles raamatus kõige paremad. Tegemist oli küll täiskasvanute "naljadega", kuid minu arvates saaksid kõik nendest aru. Tegelased olid tavalised. Polnud mingied super-tuper-muper targad, ilusad, seksikad tegelased. Tavalised lihtlabased surelikud inimesed.


---

Raamat nr. 13

Pealkiri: The Da Vinci Code
Autor: Dan Brown
Lehekülgede arv: 592
Sisu: Harvard professor Robert Langdon receives an urgent late-night phone call while on business in Paris: the elderly curator of the Louvre has been brutally murdered inside the museum. Alongside the body, police have found a series of baffling codes.
As Langdon and a gifted French cryptologist, Sophie Neveu, begin to sort through the bizarre riddles, they are stunned to find a trail that leads to the works of Leonardo Da Vinci – and suggests the answer to a mystery that stretches deep into the vault of history.
Unless Langdon and Neveu can decipher the labyrinthine code and quickly assemble the pieces of the puzzle, a stunning historical truth will be lost forever…
Lemmiktegelane: Robert, Sophie, Leigh
Punktid: 10/10
Arvamus: Tahtsin teada, kas raamat on sama hea ka inglise keeles. Vastus - JAH!

Raamat nr. 14

Pealkiri: Isa Goriot
Autor: Honore` de Balzac
Lehekülgede arv: 253
Sisu: 19. sajandi prantsuse klassiku Honoré de Balzaci romaani "Isa Goriot" uustrükile on järelsõna kirjutanud Katre Talviste. Järelsõnas mõtiskleb Talviste selle üle, mida võiks nüüdseks üle pooleteise sajandi vanustel Balzaci romaanidel olla öelda 21. sajandi hakul, eritleb Balzaci elu ja loomingu põimumisi, selgitab lähemalt, mida tähendab Balzaci liigitamine realistiks, küsides seejärel, kuivõrd ammendavaks võib sellist vooluloolist lahterdamist Balzaci puhul pidada. Lugejale tutvustatakse "Inimliku komöödia" loomise aluseks olnud maailmavaatelist ja kirjanduskontseptsiooni. Järelsõna lõpetab sissevaade "Isa Goriot" narratiivsesse struktuuri, kompositsiooni, tegelassuhetesse ja üldideestikku.
Lemmiktegelane: isa Goriot
Punktid: 6/10
Arvamus: Kohustuslikkirjandus... Soovitan ainult neile, keda tõesti huvitab realism ning maailma vigade välja toomine. Raamat oli halb, kuid ka hea. Mõned kohad olid head, kuid enamus ajast vihastas see lihtsalt välja. Jah, maailm on osades kohtades vastik ja kole, kuid mitte igal pool! See on inimese enda teha, kuidas ta tahab oma maailma enda ümber luua, kuid see kirjanik ainult kirjutas, kui halb on maailm.

Raamat nr. 15

Pealkiri: The perks of being a wallflower
Autor: Stephen Chbosky
Lehekülgede arv: 231
Sisu: Charlie is a freshman.
And while he's not the biggest geek in the school, he is by no means popular. Shy, introspective, intelligent beyond his years yet socially awkward, he is a wallflower, caught between trying to live his life and trying to run from it.
Charlie is attempting to navigate his way through uncharted territory: the world of first dates and mix tapes, family dramas and new friends; the world of sex, drugs, and The Rocky Horror Picture Show, when all one requires is that perfect song on that perfect drive to feel infinite. But he can't stay on the sideline forever. Standing on the fringes of life offers a unique perspective. But there comes a time to see what it looks like from the dance floor.
Lemmiktegelane: Sam
Punktid: 5/10
Arvamus: Miks Eesti noorsooromaane ei tõlgita ning nendest filme ei tehta? Hetke seisuga ei erinenud see loetud raamat Eesti omadest üldse. Lugesin arvustusi ning inimesed ainult kiitsid ja rääkisid, et see aitab lapsi suuureks saamise juures, kuid ega eriti sellest aru ei saanud. Ainuke asi, mis raamatust välja tuleb on see, et ärge rääkige oma vanematele asju. Õe abordi koht oli küll masendav. Tegelikult see on ikka selline koht, et võiks rääkida vanematele, et selline asi juhtus, et olen rase. Kui nad nõuavad aborti ja sa oled nõus, siis milles probleem? Lõpuks, kui nad kõik jätkavad pisivalede tegemist (ema, isa, Charlie, õde, vend, tädi Helen), siis lõpuks ei ole mõttet küsida isegi, et kuidas su päev läks, sest sa tead, et vale tuleb. Samuti ajas päris närvi poisi tuimsus kõigi ja kõige vastu. Selline tunne nagu ta ei suudaks hoolida.
Kirjutamisstiil oli ka kummaline. Alguses ei saanud üldse pihta, sest Charlie kirjutas pehmelt öeldes "halvasti". Raamatu lõpus oli juba nautivama, kuid ikkagi ei jäänud rahule. Selline tunne nagu nad kõik seal lihtsalt jõid täis ja tegid suitsu. Kas tõesti peavad noored neid asju tegema, et saada nn "täiskasvanuks"?
Ootasin midagi enamat.

Raamat nr. 16

Pealkiri: Digitaalne kindlus
Autor: Dan Brown
Lehekülgede arv: 408
Sisu: Kui Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) võitmatu koodimurdmismasin kohtab salapärast koodi, mida see ei suuda murda, kutsub agentuur kohale peakrüptograaf Susan Fletcheri, geniaalse ja kauni matemaatiku.
See, mida naine avastab, vapustab võimukoridore. NSAd hoitakse pantvangis – mitte püsside ega pommide, vaid koodi abil, mis on nii keeruline, et halvaks avaldamise korral Ühendriikide luureorganite töö.
Saladuste ja valede keerisesse sattunud Fletcher püüab päästa agentuuri, millesse ta usub. Kõigist reedetuna ei tule tal võidelda mitte üksnes oma riigi, vaid ka oma elu ja lõpuks oma armastatud mehe elu eest...
Lemmiktegelane: David, Susan
Punktid: 10/10
Arvamus: Meeldis, meeldis, meeldis! Dan Brown on lihtsalt võrratu. Alguses oli natukene igav, kuid kohe, kui hakkati selgitama, mis NSA teeb ja koodid ja kõik see... Ahh, siis ei saanud enam raamatut käest. See kirjanik oskab lihtsalt kirjutada nii hästi ning tema lõpud on alati ootamatud. Lihtsalt... VÕRRATU!
Kõige rohkem meeldis mulle Susan ja tema mees David. Mulle meeldis nende omavaheline suhe ning üksteise kaitsmine. Susani boss... mnjha tundub lihtsalt teadusesse pühendunud inimene, kes on valmis tegema ükskõik mida aga ainult, et teda mäletataks. Muidu oli mees OK.

Raamat nr. 17

Pealkiri:Stupid Cupid
Autor: Arabella Weir
Lehekülgede arv: 309
Sisu: Hat Grant is getting married. She is having a proper, big wedding. That is until something goes wrong. Badly wrong. Six weeks before the day her fiancé Jimmy Mack dumps her. hat is devastated. It can`t be happening. This is her special day. She can`t cancel everything - what about the flowers, her dress, the photographer, the caterers, her ghastly mother. So, she doesn`t. She decides to go ahead with the wedding plans come what may.
Can anything stop hat from her descent into madness or is she spiralling towards the world`s first solo wedding ceremony?
Lemmiktegelane: Sam
Punktid: 10/10
Arvamus: Arvestades kommentaare, mis sellele raamatule on tulnud, olin ma väga üllatunud, sest mulle see raamat tõesti meeldis. Leidsin selle olevat raamatuna, millest on kerge arusaada ning naljakas samuti. Soovitan lugeda inimestel, kes tahavad kõvasti naerda saada ning lihtsalt aega hea raamatuga veeta.

Raamat nr. 18

Pealkiri: Harry Potter ja tarkade kivi
Autor: J. K. Rowling
Lehekülgede arv: 264
Sisu: Joanne Rowling on tõenäoliselt kõige populaarsem tänapäeva lastekirjanik.Tema Harry Potteri seeria, millest on nüüd ilmunud kolm raamatut, on muutunud omaette nähtuseks. Vanemad seisavad järjekorras, et uus raamat juba õhtul kätte saada, sest lapsed ei jõua hommikuni oodata. Esimeses raamatus “Harry Potter ja tarkade kivi” ei tea Harry veel, et ta on võlur ning et võlurid olid ka tema surnud ema ja isa. Ta ei oska loitse, pole kunagi olnud lohe munast koorumise juures ega kandnud nähtamatuks tegevat mantlit. Ta on kogenud üksnes õnnetut elu koos oma hirmsa tädi, onu ja nende jõhkardist poja Dudleyga, kes ei taha võlukunstist midagi teada. Harry elab tillukeses panipaigas trepi all ning üheteistkümne aasta jooksul pole kordagi tähistatud tema sünnipäeva. See kõik aga muutub, kui öökull toob talle mõistatusliku kirja, milles Harryt kutsutakse imelisse paika, Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli, kus Harry leiab endale sõbrad, õpib võlukunsti kõigis selle ilmingutes, kuid peab ka astuma vastu oma kõige hirmsamale vaenlasele. Sellest kohtumisest sõltub rohkem kui Harry enda saatus... J.K. Rowling oli töötu abirahast elatuv üksikema, kui ta kirjutas kohvikus istudes “Harry Potter ja tarkade kivi” alguse. Nagu tõelises Tuhkatriinu loos ei võtnud mitu kirjastust tema käsikirja vastu ning kahetsevad seda ilmselt nüüd kibedasti. Harry Potterist on saanud viimase aja kõige populaarsem tegelane ning tema seiklusi jälgivad huviga nii vanad kui noored. Ei jäänud tulemata ka ametlik tunnustus. “Harry Potter ja tarkade kivi” sai Briti Raamatuauhinna Lastekirjanduse preemia ning Smartiese auhinna.Harry Pottery seiklused aga jätkuvad.
Lemmiktegelane: Harry, Weasley perekond, Hermione
Punktid: 10/10
Arvamus: Kas on vaja üldse anda arvamust selle raamatu kohta? Kuigi see raamat ei läinud päris nii kiiresti nagu inimesed räägivad, oli see ikkagi hea! Meeldib kirjaniku stiil. Mõnus ja võimalik ette asju ikka kujutada. Kindlasti järgnevad nüüd ka teised osad sellest sarjast.

Pikk vahe sees, kuid nüüd teen aja tagasi :)

Raamat nr. 19

Pealkiri: Born wicked
Autor: Jessica Spotswood
Lehekülgede arv: 330 lk
Sisu: Everybody knows Cate Cahill and her sisters are eccentric. Too pretty, too reclusive, and far too educated for their own good. But the truth is even worse: they're witches. And if their secret is discovered by the priests of the Brotherhood, it would mean an asylum, a prison ship—or an early grave.
Before her mother died, Cate promised to protect her sisters. But with only six months left to choose between marriage and the Sisterhood, she might not be able to keep her word...especially after she finds her mother's diary, uncovering a secret that could spell her family's destruction. Desperate to find alternatives to their fate, Cate starts scouring banned books and questioning rebellious new friends, all while juggling tea parties, shocking marriage proposals, and a forbidden romance with the completely unsuitable Finn Belastra.
If what her mother wrote is true, the Cahill girls aren't safe. Not from the Brotherhood, the Sisterhood—not even from each other.
Lemmiktegelane: Finn (Ahhhh! Vot selline poiss... Ahhh ei suuda. Ta lihtsalt super )
Punktid: 5/5 (Soovitan kõigile, kellele meeldivad nõiad ning nende jahtimiste lood)
Arvamus: Võtsin selle kätte, kuid ega ma midagi suurt ei oodanud. Alguses oli natukene veniv, kuid siis võttis tuurid üles. Võttis sedasi, et õhku pidi ahmima . Paul, kes küsib Cate`i naiseks, kuid see ei tea, mida öelda; siis tuleb neile koduõpetaja Elena, kes üks päris kummaline tüüp ning siis veel Finn. Ahh, Finn, su võtaks ma sõnatult!!!!
Raamat läks väga libedalt ning samuti poldud kasutatud väga keerulisi sõnu.
Lõpp läks väga action`ks, sest tulid Brotherhood ning Maura (ei salli teda väga, kuid ei vihka ka) on lihtsalt ... ... ... Nojah - ta on . Ning hetkel vihkan ma küll Sisterhood`i, sest see, mida nad tegi Cate`le ei tohi!!!! Ei tohi lihtsalt    Ahh ma tapaks nad oma kätega ära.
Iga tahes jään ma põnevil ootama, mil saan järgmist osa lugeda  

Raamat nr. 20

Pealkiri: Amy and Roger`s Epic Detour
Autor: Morgan Matson
Lehekülgede arv: 344 lk
Sisu: Amy Curry thinks her life sucks. Her mom decides to move from California to Connecticut to start anew--just in time for Amy's senior year. Her dad recently died in a car accident. So Amy embarks on a road trip to escape from it all, driving cross-country from the home she's always known toward her new life. Joining Amy on the road trip is Roger, the son of Amy's mother's old friend. Amy hasn’t seen him in years, and she is less than thrilled to be driving across the country with a guy she barely knows. So she's surprised to find that she is developing a crush on him. At the same time, she’s coming to terms with her father’s death and how to put her own life back together after the accident.
Lemmiktegelane: Roger ja kolledžis olev tüdruk, kes Amy`le riided otsis - ei mäleta nime hetkel
Punktid: 3/5 ehk rahuldavalt hea
Arvamus: Võtsin raamatu kätte tänu YouTube`le, kus leidsin, et see raamat pidi olema nii hea ja armas ning pidi panema sind tahtma minna teha üks korralik autoreis. Leidsin tõesti, et see raamat on armas ning mõnus suve lugemine, kuid see ei tekitanud minus tahtmist minna autosõidule. Jah, ta oli mõnus lugemine. Jah, ta oli huvitav, kuid see polnud see... Rahul ma jäin, sest lugesin ära ning sain aru, mis raamatuga on tegemist ning ei kahetse seda.

Raamat nr. 21

Pealkiri: Kasuisa
Autor: Adeele Rass
Lehekülgede arv: 127 lk
Sisu: 16-aastase Clarissa elu võtab kannapöörde, kui tema vanemad lahutavad. Tüdruku ema ellu ilmub uus mees, kes on kahepalgeline, ropp ning vägivaldne. Sissekolinud Peeter tungib iga päevaga üha enam noorukese privaatsusesse ja järjepideva ahistamisega hävineb Clara hingerahu. Korralik ja kohusetundlik tütarlaps loodab saada abi oma armsalt emalt, kuid viimane ei usu enda lapse ühtki sõna.
Käesolev teos peegeldab meie ühiskonnas probleemi, millest valju häälega julgevad kõneleda vaid üksikud – katkine peremudel vägivaldsete kasuvanematega.
Lemmiktegelane: -
Punktid: 2/5 ehk väga halb
Arvamus: Järjekordne uus noor Eesti kirjanik... Arusaadav on, et uudistesse poleks ta ise saanud, kui poleks olnud ema või kellegi täiskasvanu abi. Mis siis oli raamatus viga?
1) Otsekõne laused
Ma lugesin kokku otsekõnu vist natukene rohkem kui 50. 50 otsekõne lauset!?!? See pole siis ju isegi raamat!
2) Clarissa
Tegemist on ju 16-aastase neiuga, miks ta siis käitub nagu viimane lammas? Laseb vägistada ning ta mõtlemine on päris pealiskaudne.
3) Kirjutamisviis
Okey, ma saan aru, et alguses on kõik ala et "Ma jooksin poodi. Ostsin kommi", kuid see on ju 15-aastane tüdruk, kes kirjutas. Kas keegi ei lugenud seda raamatut enne, kui see trükki lasti? Arusaadav on, et sellega oleks pidanud veel tegelema ja ikka korralikult.


---

Hetkel loetud: 7030 lk