Elu mõte.. { Lõpetatud. }

äww....
Põnev,põnev,põnev.. * jutust nii ekstaasis*
cammoon,ruttu uut kirjutama:D

Oiii...
On tõsiselt põnev...
Edasi! :)

Ehheee.
Heaaa. (Y) :)
Põnev kaaaa. (H)
Uuut!

Tahtsite rohkem tegevust, saite. Enjoy!


Kui kiirabiauto on lahkunud, tõstab Andie Amanda sülle ja viib beebi mängunurka. Neiu vaatab vilksamisi trepi ees seisva vereloigu poole ning läheb ohates kööki. Ta avab kapiukse ja otsib sealt puhastusvahendi. Andie paneb kummikindad kätte ja valab puhastusvahendit vere peale. Seejärel asub ta plekki sealt maha nühkima. Töö valmis, loputab neiu trepiesise ära ja peseb siis kogu põranda üle. Andie pühib oma põskedele veerenud pisarad ja laseb Happy aeda.


Neiu mõtleb oma eesseisvale sünnipäevale. Eriti hea pidu, Shirley on haiglas ja tema peab kodus passima ja ema mängima. Samas, isegi siis kui naine kodus on, hoolitseb ikkagi Andie beebi eest. Mandy on rohkem tema laps kui Shirley oma. Andie paneb endale pitsa sooja ja piilub korraks aknast aeda. Ta ei näe kutsikat ja otsustab õue vaatama minna. „Happy!“ hüüab neiu aeda astudes. Neiu kuuleb majanurgalt haugatust ja läheb vaatama.


Järsku kuuleb ta paugatust ja tormab ruttu maja ette. Uks on tuuletõmbusega kinni läinud. Neiu hingab kergendatult ja haarab kutsika sülle. Ta astub ukse juurde ja vajutab lingi alla. Uks ei avane. Neiu logistab veel linki, ikka ei midagi. Siis meenub talle, et uks läheb automaatselt lukku. Andie sattub juba kergelt paanikasse ja üritab veelkord ust avada. Seest on kosta Mandy nuttu. Neiu paneb Happy maha ja jookseb akna juurde.


Suurt midagi pole näha, sest kööki täidab suits. „Kurat, pitsa ju!“ lausub neiu vihaselt ja läheb järgmise akna juurde. See on elutoa oma. Aknast on näha Mandyt. Andie koputab aknale, üritades nii beebi tähelepanu võita. Mandy aga jätkab nutmist ja üritab mängunurgast välja saada.


„Kuraaat!“ karjub neiu ja jookseb järgmise akna juurde. Ka see on kinni. Andie seisatab ja mõtleb hetke. Kuna on sügis, on õues külm ja aknad on kinni. Garaaž on ka lukus, keldri kaudu ei saa, uksed käivad seestpoolt lahti. Neiu jookseb ümber maja, lootes, et mõni aken on lahti ununenud. Happy sibab tal sabas ja haugatab vahetevahel. „Muud võimalust pole..“ pomiseb neiu kivi kätte haarates. Kiljatuse saatel lendab kivi läbi akna, purustades klaasi. Andie lükkab klaasikillud eemale ja avab aknahaagi.


Ta upitab end ettevaatlikult aknast sisse ja maandub pesuruumis. „Happy, oota siin.“ ütleb Andie ruttu ja jookseb läbi maja elutoa poole. Köögist on kosta suitsuanduri undamist. See heli seguned turvasüsteemi häirealarmi ja Mandy nutuga. Andie jookseb elutuppa ja haarab ruttu Mandy sülle. Neiu ohkab kergendatult ja avab siis esiukse, et Happy majja lasta. Ukselt kuuleb ta politseisireene. „Kurat, alarm ju..“ karjatab neiu. Turvasüsteem saadab koheselt politseijaoskonda signaali.


Andie upitab beebi endale mugavamalt sülle ja tormab kööki. Ahju välja lülitanud, jookseb ta tagasi uksele ja näeb, kuidas kaks politseiautot maja ees peatuvad. Neiu seisab uksel ja ootab kuni mehed temani jõuavad. „Preili, kas te elate selles majas?“ küsivad nad kahtlustavalt ringi vaadates. „Jah, ma lukustasin end välja ja..“ üritan ma üle suitsuanduri signaali rääkida. Politseinik viipab meestele, kes sisenevad majja ja siis alarmid vaigistavad. „Nii, räägi nüüd, mis juhtus.“ lausub politseinik ja astub edasi.


„Ma olen üksi kodus, valvan oma kasuõde ja kutsikat. Mu kasuema ja kasuvend on haiglas. Ma lasin Happy, oma kutsika, õue ja panin ise pitsa ahju. Mandy, mu õde, oli mängunurgas. Vaatasin aknast välja ja ei näinud Happyt kusagil. Läksin siis esiuksele, lootes, et sealt ikka näen, kus ta on. Siis kuulsin, et ta haukus majaküljel. Läksin sinna, aga uks vajus tuuletõmbusega kinni ja lukustus automaatselt. Mandy oli sees ja hakkas nutma, sest pitsa läks kõrbema ja suitsuandur hakkas tööle. Kuna ma aknast nägin, et Mandy üritas mängunurgast välja saada, pidin ma ruttu sisse pääsema. Siis ma läksingi maja taha ja lõin pesuruumi akna sisse.“ seletab neiu piinlikust tundes.


Politseinik muigab, saadab oma kaaslased pesuruumi kontrollima ja küsib Andie'lt isikut tõendavat dokumenti. Neiu vaatab teda pahaselt, mispeale mees lausub: „Teen ainult oma tööd.“ Andie paneb Amanda tagasi mängunurka ja jalutab kapi juurde. Seal hoiab Shirley kõiki dokumente. Ta otsib sealt majapaberid ja oma ID-kaardi. Politseinik uurib mõlemat ja naeratab siis, öeldes: „Kõik klapib.“ Ta viipab oma partneritele ja pöördub siis veel korraks Andie poole. „Ma helistan autost, saadan mehed siia akent parandama. „Tänan,“ lausub neiu naeratades ja sulgeb meeste järelt ukse.


Neiu toetab seljaga vastu ust ja ohkab sügavalt. „On alles päev..“ pomiseb ta ja läheb kööki. Andie viskab kõrbenud pitsa prügikasti ja avab aknad, et kööki tuulutada. Seejärel võtab ta kapist prügikühvli ja harja ning pühib pesuruumist klaasikillud ära. Andie paneb Happy'le koerakrõbinaid, paneb Mandy'le piima sooja ja endale uue pitsa ahju. Sellega valmis saanud, istub neiu baaripukile ja puhkeb nutma.

Issand..
Seal vahepeal arvasin ma, et Mandy lämbub ära suitsu kätte...
Selline ehmatus oli, et..
Aga jahm.
Hästi kenad politseinikud olid. =)
Edasi !

Väga huvitav sisu.

Üks suur märkus. Sul vist pole kunagi koera olnud. Väike koer pole veel hullu (kipub hammustama), kui on juba 5kuune on asi väga hull. Haugub pidevalt ja kiusab ja tahab tegelemist. Koerale on vaja karmi kätt. Nunnutamisega istub ta lihtsalt pähe.

Ei ole mul koera olnud, aga ma tean koertest nii mõndagi. Siin jutus käib ta tegelt koertekoolis ka, aga sellest vist pole veel juttu olnud. Aga jah, Andie juba on kord selline ülihoolitsev ja värki. Shirley on see karm bitch.


Samas mina arvan, et kui koeraga olla liiga karm, on koeral ikka päris s*tt elu.
Aga tänan kommentaari eest. Just sellist vastukaja ma ootangi.

Lühike osa tuli. Sry. Ja suht sisulage ka. Elate üle. Enjoy!


Lõpuks tõstab Andie pea ja pühib oma põskedele voolanud pisarad ära. Ta lülitab ahju välja ja toob Mandy. Kõigepealt söödab ta beebil kõhu täis ja alles siis asub ise oma pitsa kallale. Neiu saab vaevu pool pitsast söödud, tal lihtsalt pole isu. Siis viib ta väsinud beebi üles ning paneb Mandy magama.


Andie astub trepist alla just samal hetkel kui uks avaneb ja Brad sisse astub. „Sry, et ma ei helistanud. Mõtlesin, et tulen koju ja räägin siis.“ lausub poiss ja võtab jope seljast. „Kuidas tal on?“ küsib Andie ja hakkab kööki koristama. „Stabiilne. Ta kaotas suht palju verd, aga kõik saab korda. Kaks ribi ja parem käeluu on puru. Peapõrutus on ka. Muidu on kõik korras.“ seletab Brad ja võtab verise pluusi enda seljast ära. Ta ei jõudnud enne haiglasseminekut riideid vahetada.


„Mis seal juhtunud on?“ küsib poiss pesuruumist tagasi tulles. „Kus? Aa.. Ma lukustasin ennast õue aga pitsa oli ahjus ja läks kõrbema, siis ma tegin klaasi katki. Aga ära muretse, mendid juba käisid ja varsti pannakse uus klaas.“ seletab neiu rahulikult ja ulatab Brad'ile mahlaklaasi. „Oot.. mendid? Mis nemad tahtsid?“ „No turvaalarm hakkas tööle ju. See läheb otse jaoskonda.“ „Ahjaa.. õigus jah.“ pomiseb Brad ning muudab siis teemat: „Mis süüa saab?“ „Oleneb, mdia sa tahad?“ küsib Andie ja tõstab Happy sülle.


„Mm.. omletti näiteks?“ lausub Brad inglinäoga. Andie turtsatab ja ütleb: „Okei, sa võta munad välja ja pane pliit tööle. Ma viin Happy üles.“ Siis jalutab neiu köögist välja ja trepist üles. Ta paneb Happy enda tuppa koeraasemele ja sulgeb ukse. Andie kõnnib tagasi kööki ja asub omletti tegema. „Oi pekki!“ karjatab Brad järsku. „Ou, Mandy magab!“ sisistab Andie. Õnneks pole ülevalt ühtki heli kosta. „Homme on kool ju! Sügisvaheaeg saab läbi.“ ütled Brad pahaselt. „Kurat, on jah.“


„Mai viitsi sinna minna..“ lausub Brad pahaselt. „Ma ka mitte.. Issand, kes Mandy't valvab kui me koolsi oleme. „Vot, väga hea. Mina jäängi koju ja valvan teda.“ lausub Brad rõõmsalt. „Haah, unista aga. Sa ei oska mähkmeidki vahetada.“ lausub Andie muiates ja tõstab omleti taldrikule. „Me peame Shelby'le helistama.“ ohkab neiu siis ja lükkab klaasi ja taldriku Bradi nina alla.


„Eii, siis ta uuriks, mis empsil on ja värki.“ „No siis valetame. Ütleme, et Shirley on ära kuskil.“ lausub Andie ning istub baaripukile. „Kamoon, Shelby on ta õde. Ma arvan, et ta saab teada.“ vaidleb Brad ja hakkab sööma. „Ma ei usu, nad pole Shirley'ga nii ammu korralikult rääkinud.“ „Nojah.. meibi.“ kehitab Brad õlgu ja hakkab isukalt sööma.

Uuut-Uuut.. (:

Jaaahm...
Aga brad on nüüd kuidagi nii... mõistev vms.
Või see lihtsalt tundub mulle nii. :)
Uuut siis. ! :)

No tegelt on Brad suht normaalne. Tal lihtsalt vahel halb tuju ja siis nähvab. Aga nomh.. ta ikka kasutab võimalust, et Andie'le nina alla hõõruda, et too lapsendatud on. Aga no praegu on ju sitt aeg peres. Shirley haiglas ja nii. Siis ta võttis ikka aru pähe jamh.

Polnud ta nii sisulage midagi. Täitsa hästi story jookseb
Jätka!

Novot see osa on küll sisulage. Lühike ka veel pealekauba. Enjoy!


„Ma lähen helistan.“ lausub Andie otsustavalt ja kõnnib elutuppa. Neiu valib numbri ja tõstab telefonitoru kõrva äärde. „Jaa!“ kostub särtsakas naisehääl teiseltpoolt toru. „Shelby? Siin Andie!“ lausub neiu ja istub diivani käetoele. „Andie! Mis uudist?“ lausub Shelby rõõmsalt. „Tegelikult oleks mul su abi vaja. Shirley sõitis ära, aga homme algab ju kool ja Mandy't on vaja valvata.“ lausub neiu ebalevalt ja jääb naise reaktsiooni ootama.


„Pole probleemi. Ma tulen juba täna õhtul teie juurde. Aga kuhu Shirley sõitis siis?“ lausub naine. „Eem.. tööasjus kuskile. Ma ka täpselt ei tea.“ lausub Andie ja jätab siis Shelby'ga hüvasti. „Tuleb?“ küsib Brad oma taldriku kohalt. Andie noogutab ja jalutab tagasi kööki. „Pane oma nõud siis nõudepesumasinasse, ma lähen Happy'ga jalutama.“ lausub ta siis ja lippab ülakorrusele. Brad kehitab õlgu ja jätkab söömist.



Veidi aja pärast tuleb Andie uuesti trepist alla, Happy kõrval ja rihm käeotsas. Ta kinnitab rihma koerale kaela ja paneb endale saapad jalga. Seejärel haarab ta mantli ja võtmed. „Helista mulle kui midagi uut teada saad!“ hüüab Andie veel köögi suunas ja väljub siis majast. Brad vaatab veel aknast, kuidas neiu minema jalutab ja ohkab.


„Andie on oma lapsepõlvest ilma jäänud..“ pomiseb poiss endamisi ja võtab lonksu mahla. Söögiga lõpetanud, paneb poiss nõud nõudepesumasinasse, nagu kästud, ja jalutab ülakorrusele. Poiss tahab juba enda tuppa minna, kuid hetke ajel avab ta hoopis Andie toa ukse. Brad vaatab toas üllatunult ringi. Mustast ja süngest toast on saanud täiesti tavalise neiu tavaline tuba. Poiss muigab ja pomiseb: „Ei tea kaua ta seekord vastu peab..“ ning läheb siis enda tuppa.

Ojee.
Eih, ei ole sisulage.
Mulle täitsa meeldib lugeda selliseid... tavalisest argipäevast rääkivaid osi, vms.
Mõnus ja rahulik.
Väga hea.
Edasi. ! :)

Aam, aga lühike oli küll..

Põnev (HH)

Ära ole nii tagasihoidlik. Stsenaarium läheb ludinal edasi ja viimase lausega kruttisid küll parajalt põnevust...

VEEL!

„Ma olen kodus!“ hüüatab Andie majja astudes ja käsutab Happy paigale. Neiu eemaldab endalt saapad ja mantli ja võtab nurgast lapi, millega ta kutsika käpad puhtaks teeb. Ülevalt kostub Mandy nuttu. „Deem, ma unustasin, et ta magab..“ pomiseb Andie pahaselt ja jalutab ülakorrusele. Ta avab Amanda toa ukse ja näeb Brad'i kiiktoolis, beebi süles. Neiu viipab poisile tervituseks ja sulgeb siis vaikselt ukse. Ta jalutab alla ning läheb elutuppa.


Veidi aja pärast tuleb ka Brad alla ja istub Andie kõrvale diivanile. „Ta jäi magama,“ lausub poiss ja pöörab pilgu telerile. Andie noogutab ja tõuseb siis. „Ma panen kooliasjad homseks valmis.“ lausub neiu ja kõnnib toast välja. Ta jõuab trepini just samal hetkel kui uksekell heliseb. Andie jookseb ust avama ja tervitab rõõmsalt ukse taga seisvat Shelby't. „No tere, kuidas teil läheb?“ lausub naine murelikult ja võtab mantli seljast.


„Noh.. ikka vanaviisi..“ pomiseb ukseavasse astunud Brad ja kõnnib siis ka tädi kallistama. Andie läheb kööki ja keedab kohvi ning Brad ja Shelby lähevad elutuppa. „Kas Amanda magab?“ küsib Shelby ja võtab kandikult kohvitassi. Andie noogutab ja tõstab kõigile Shelby toodud kooki. Pärast sööki jätab neiu Brad'i ja Shelby lobisema ja läheb ise enda tuppa.


„Kuidas tal läheb?“ küsib Shelby vaikselt Brad'ilt kui neiu on toast lahkunud. „Ta üritab jälle muutuda, eks näis kui kaua see seekord kestab.“ Shelby ohkab ja lausub: „Ma nägin jah. Tal olid teistsugused riided.“ „Kui sa veel ta tuba näeksid..“ pomiseb Brad ja võtab lonksu kohvi.


Järgmisel hommikul ärkab Andie varakult ja käib pesemas ära. Ta jalutab trepist alla ja näeb köögis Shelby't koos Amandaga. „Hommikust!“ lausub naine rõõmsalt. „Hommik jah..“ pomiseb neiu ja võtab kapist kausi. „Kas Brad magab veel?“ küsib Shelby siis. „Ma lähen vaatan.“ lausub Andie ja jookseb trepist üles. „Brad, tõuse üles.“ lausub ta tuppa astudes ja vaatab oma magavat kasuvenda. Ta astub voodi juurde ja raputab poissi. „Jajah..“ pomiseb too ja keerab teise külje. „Ise tead..“ lausub neiu ja väljub toast.


Andie sööb hommikusöögi ära ja jätab siis teistega hüvasti. Ta jalutab garaaži ja avab selle ukse. Tüdruk on küll alles 16, aga politseinike liigub linnas vähe ja neiu sõidab ikkagi autoga kooli. Ta paneb koti kõrvalistmele ja käivitab auto. „Oota!“ hüüab Brad auto juurde joostest ja avab ukse. „Viid mind ka kooli?“ palub poiss. Andie noogutab ja võtab oma koolikoti kõrvalistmelt ära. Brad istub sisse ja koos suunduvad nad kooli poole.

Ega nad nüüd vahele ei jää, ega ju ?
Äge, edasi !

väegade lahe! sind teades nüüd juhtub.... midagi!

Lühike tuli. Elate üle. Enjoy!


„Oi ei..“ pomiseb Brad veidi aja pärast ja viipab ristmikul seisvate politseinike poole. Andie aeglustab auto hoogu ja jääb autoderivi taha seisma. Nende kord liigub aina lähemale. Brad küünitab aknast välja ja lausub siis: „Puhumine ja dokumendid.“ „Kurat,“ pomiseb Andie pahaselt ja lööb kätega vastu rooli. „Pole hullu, teema haledad näod pähe ja ütleme, et enam ei tee.“ Andie ohkab ja sõidab veidike lähemale. Enne neid on vaid üks auto. Neiu süda taob meeletult ja ta mõtleb sobivaid repliike välja.


Siis jõuabki kätte nende kord. Andie sõiab autoga ettevaatlikult edasi ja peatub siis. Politseinik viipab talle ja neiu kerib akna alla. „Juhiluba ja dokumendid, palun.“ lausus politseinik kulmu kortsutades. Andie neelatab ja ulatab vajalikud dokumendid. Politseinik heidab neile ühe pilgu ja lausub siis: „Astuge palun autost välja. Sina ka, poiss.“ Andie ja Brad astuvad välja ja politseinik viipab oma kaaslase nende juurde. „Meil on siin alaealine.“ lausub ta vaikselt.


„Poiss ka.“ lausub teine politseinik, Brad'i ID-kaardile pilku peale heites. „Seleta.“ lausub politseinik Andie'le otsa põrnitsedes. „Meil on ema haiglas, tavaliselt istub tema kõrval või sõidutab meid ise. Aga meil oli väga vaja kooli jõuda ja hommikul oli veel mu pisiõega tegemist, siis me jäime bussist ka maha ja pidime autoga tulema.“ vuristab Andie ühe hingetõmbega. Politseinikud arutavad veidike omavahel, lasevad Andie'l puhuda ja lasevad neil siis minna. „Aga olgu see viimane kord!“ lausub politseinik ja võtab järgmise auto ette.


„Told ya..“ naerab Brad autosse istudes ja turvavööd kinnitades. „See pole naljakas.“ lausub Andie, kuid ka tema nägu kisub naerule. „Ma ei naeragi, seda siin nimetatakse pingelanguseks.“ muigab Brad ja paneb raadio tööle. „Jajamh..“ pomiseb Andie.

Nii ägedad politseinkud ju.
Väga hea, hea, hea!
Uut!

wow, kellegile meeldib tulega mängida.
AGA! kui ta juba hakkas teisele politseinikule ütlema, siis oleks pidanud asi raskemalt läbi minema.
kuid, sinu lugu ja minul pole (NII PALJU) kogemusi.

No ta kutsus selle teise politseiniku Brad'i kontrollima. Kuna lugu oli usutav, siis lasti nad tõesti hoiatusega minema.

Kogemused.. ei kommenteeri.