Paid to kill [ Lõpetatud. ]

Jaaaa, ma tean, et ma olen hale, aga mul oli see lõpp ammu juba valmis mõeldud. VIIMANE!!


„Hello, Lexi.“ lausus mees õelalt muiates ning sammus lähemale. „What are you doing here?“ küsis naine mürgiselt ning surus relva tugevamalt vastu Hendriku selga kui too end liigutas. „came to check on you, to be honest.“ lausus mees ning sammus aia juurde. „But don't let me disturb you. Continue.“ lausus mees muiates ning toetus laisalt aiapostile. Alexis ohkas ja eemaldus Hendrikust, sammudes mehe ette, umbes meetri kaugusele. Relva pani naine tagasi vöö vahele.


„Wait!“ lausus Quentin äkitselt. „Don't you think it would be fair for Hendrik to find out who you really are? You're gonna kill him anyway..“ lausus Quentin. Alexis nägi hirmusähvatust Hendriku silmis peegeldumas. Hinge kinni hoides võttis Lexi tumedad prillid eest ja tõstis pilgu. „Kärolyn?!“ küsis mees üllatunult ning astus sammu ettepoole. „Stay there,“ lausus Quentin ning pani käe relvale.


„Now you can finish him up.“ ütles mees. Alexis haaras vöö vahelt relva ja sulges oma jääkülmad sõrmed selle ümber. Ta tõstis oma väriseva käe ning suunas relvatoru Hendrikule. „Ära tee seda..“ pomises mees anuval pilgul. „Ma pean..“ vastas Alexis ning asetas sõrme päästikule. „Lexi, do it!“ ütles Quentin ning haaras vöö vahelt enda relva. „Do it, or I'll kill you both!“ „Ma pean..“ pomises naine ning sulges silmad, vajutades päästikut õrnalt alla. Hendrik hoidis hinge kinni ning Quentin muigas rahulolevalt. Järsku tõstis Lexi käe ning suunas püstoli enda meelekohale. „EI!“ karjatas Hendrik ning ka Quentin oli ehmunud näoga.


„Anna andeks,“ lausus Lexi ning valmistus päästikule vajutama. Siis tundis naine, kuidas kellegi sõrmed ta randme ümbert kinni võtsid ning käe eemale tõmbasid. Ehmatusest lasi Alexis relvast lahti ning see paiskus kõvale asfaltile. Silmi avades nägi ta Hendrikut enda ees seismas ja endiselt ta käest kinni hoidmas. „Aga..“ pomises naine ning vaatas maas lebavat püstolit. Hendrik tõmbas ta enda embusesse ning Lexi pööras pea ära, nautides mehe lähedust. Siis kõlas lask.


„Kärolyn!“ karjatas Hendrik ning vajus põlvili, hoides naist enda käte vahel. Haavast jooksis ohtralt verd, kõik kohad olid seda täis. Üle naise nõrkeva keha vaadates, nägi Hendrik õelalt muigavat Quentinit relva tagasi vöö vahele panemas. Siis sammus mees tagasi tühja majja. Hendrik kummardus naise keha kohale ning palvetas..


Nädal hiljem..

„..ja võta see noor hing oma taevasesse riiki. Aamen.“ lõpetas preester jutluse. Inimesed liikusid kirstule lähemale ning viskasid igaüks oma peotäie mulda alla. Hendrik pilgutas kiirelt silmi ja astus augu servale. Hetke kirstu vaadanud, viskas ta ka oma peotäie alla kirstu peale ning astus siis eemale, tehes teistele ruumi. Automürinat kuuldes pööras ta pilgu surnuaia väravate poole ning nägi süsimusta sedaani ette sõitmas.


Hendrik tabas Erin'i pilgu ning noogutas õrnalt peaga, eemaldudes seejärel hauast. Kiire sammuga kõndis ta surnuaiast välja ning avas autoukse. Mees istus kõrvalistmele ning suudles naist põsele. „Kuidas mu matused olid?“ küsis Kärolyn ning pani heleda salgu tagasi kõrva taha. „Päris toredad.“ muigas Hendrik ning jälgis naist kui too käigu sisse lükkas ja kohalt võttis. „Siis on hästi,“ vastas naine ja pööras suurele teele.


Hendrik pööras pilgu armastuurlaual lebavatele süsimustadele päikseprillidele. Ainsad asjad, mis naise endisest elust alles olid. Mees sirutas käe nende järele, avas akna ning viskas prillid ühe liigutusega sõitvast autost välja. „Hei, miks sa seda tegid?“ küsis Kärolyn naerma puhkedes. „Ma ostan sulle uued.“ naeris Hendrik ja kummardus lähemale, et naist suudelda. „Ma ei saa niiviisi juhtida.“ puikles Kärolyn endiselt naerdes. Hendrik asetas käe roolile ning ütles: „Ma juhin siis ise.“ Seejärel suudles ta naist..

Mul pidi süda seisma jääma viimases osas.
Ma arvasin, et sa teed mingi kurva lõpu ja ma olin valmis juba matusteks, kuid siis õnneks nii ei läinud.

Lõpp oli ülimalt armas.
Sinu unistus jah?
Oeh, super jutt oli!