Paid to kill [ Lõpetatud. ]

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Jah, ma olen hale. Endal on miljon juttu pooleli ja siis kirjutan muudkui uusi. Aga see jutt pooleli ei jää, minu sõna selle peale. Ja teised jutud ma lõpetan ka ära. Kunagi. Igatahes. Selline on siis minu elu tulevikus. Don't ask. xD Ja Sisukaid kommentaare ja kriitikat tahan. Muidu uut osa ei saa. Ja no.. algul võib segane olla, aga te saate jutu käigus kõigest aru. Enjoy!

Pimedas toas kostus vaikne piiksumine. Noor naine tõstis pea, ning vajutas kella kinni. Ta tõusis kiirelt istukile ning viskas teki pealt. Naine sammus garderoobi ning tõmbas endale musta liibuva kostüümi selga. Jalga pani ta mugavad tossud ning oma süsimustad juuksed sidus kõrgesse hobusesabasse. Naine jalutas garderoobi tagumise riiuli juurde ning tõmbas riidehunniku eest. Paljastus koodiga lukk.

Ta vajutas nimetissõrmega numbritele ning roheline tuluke läks põlema, andes märku õigest koodist. Naine tõmbas ukse lahti ja lasi hindavalt pilgu üle erinevate relvade. Lõpuks otsustas ta ühe väikse püstoli ja suurema, summutiga relva kasuks. Püstoli pani naine vöö vahele, summutiga relva heitis üle õla. Siis lükkas ta ukse kinni ning sammus otsejoones korterist välja, öisesse pimedusse.

„Where the hell is he..?“ pomises mees oma kabinetis ringi tammudes. Ta heitis vilksamisi kellale pilgu. Lõpuks avanes uks. „You're late!“ lausus Quentin pahaselt. „Only a few minutes.“ lausus kabinetti astunud mees ning vaatas kella, mille seier veidike üle kaheksa näitas. „Those few minutes may someday cost you your life.“ ütles Quentin ning istus toolile. „Life is over-rated anyway. Tell me, why am I here?“ ütles noor mees ning tõmbas käega läbi oma helepruunide juuste. „You're too arrogant.“ lausus Quentin kulmu kortsutades ning viipas siis mehele, et too istuks.

„I have an assignment for you and your new partner.“ lausus mees ning jälgis Beni reaktsiooni. Just nagu Quentin eeldanud oli, küsis Ben esimese asjana: „My new partner?“ Quentin muigas ning pööras end arvutitooliga ringi. Mees vaatas suurest aknast välja ning lausus: „Alex will be here any minute now.“ Ben noogutas endamisi ning küsis: „Is he an older guy? 'Cause the older ones tend to boss me around.. I don't like that.“ Quentin muigas endamisi ja lausus: „No, Alex isn't an older guy.“

Just siis avanes uks ning sisse astus noor naine. Ben pööras talle pilgu ning kergitas kulmu, naist pealaest jalatallani mõõtes. Tal olid süsimustad lokkis juuksed, mis langesid vabalt naise õlgadele. Seljas oli tal must jakk kuldsete nööpidega ning samas stiilis seelik. Jalas olid naisel tikk-kontsaga mustad kingad, mis – oma kuldsete paeltega – sobitusid ideaalselt kostüümiga. Kuid siiski oleks Ben iseloomustanud naist ühe sõnaga – habras. Naine nägi välja habras ja õrn, nagu oleks ta elus palju haiget saanud. Ta pööras oma helesinised silmad Ben'ile ning muigas siis endamisi. Seejärel pööras naine pilgu tagasi Quentinile, kes lausus: „Ben, I want you to meet your new partner – Alex.“

Palju ei puudunud, et Ben toolilt maha oleks kukkunud. Mees pööras üllatunult pilgu tagasi naisele, kes nüüd juba naeru tagasi hoida püüdis. „Quentin, where in the world do you pick up these guys?“ lausus naine ohates ning astus akna juurde. „Nice view..“ pomises Alex endamisi ning pööras siis ümber, jäädes Beni vaatama. „THIS is my new partner?!“ küsis Ben sõrmega Alexile viidates ning tõusis püsti. „Yes, THIS is your new partner.“ vastas naine Quentini eest ning astus Benile lähemale. „Alexis White, nice to meet you.“ lausus naine kätt ette sirutades.

PS! Kui keegi tõlget tahab, siis teatage mulle.

Pealkiri: Re: Paid to kill [ Lõpetatud. ] 3/1/2009, 09:18

Ma mäletan, et ma ootasin seda juttu ja kui sa mulle eile seda msnis teatasid, et see sul üleval - pidin ma rõõmust toolilt maha kukkuma, aga kahjuks jäi see jutt eile lugemata Täna parandasin oma vea ning olen juba esimese osa kohta vaimustuses!

Mulle meeldis kohutavalt Ben'i reaktsioon. Täiega naerma ajas
Alex... tema on peategelane eks ja tegelikkuses oled sina oma jutus Alex eks.

Ei no igatahes... palun uut (A)

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Uus osa. Lühike küll, aga mul ongi vaheldumisi pikad ja lühikesed osad. Järgmine on pikk. Enjoy!

„You're serious?“ küsis Ben kulmu kergitades, kuid võttis talle ulatatud käe siiski vastu. „Don't let her looks deceive you. She's a killer. A predator.“ lausus Quentin. „That's me. Alex 'the Predator' . That's what they call me.“ ütles Alexis naeratades. Siiski ei tundunud see naeratus sõbralik. Pigem õel. Ben ohkas vaikselt ning tõusis püsti. „And what's the assignment?“ küsis mees ning piidles, endiselt kõheldes, Alexist.

„Mafia.“ lausus Quentin üheainsa sõna. Siiski oli see sõna piisav, et nii Ben'i kui Alexise näolt rõõmus ilme pühkida. „What do they want now?“ küsis Ben tüdinult ning potsatas tagasi toolile. Alexis vaatas teda kurjalt, kuid säilitas siiski oma professionaalsuse ning seisis paigal, oodates edasist käsku. „Someone pissed off the bosses son. Boss wants a revenge.“ „So why won't he do it himself? Too chicken?“ muigas Ben, teenides sellega mõlemi kurjad pilgud. „We don't joke with them.“ lausus Alexis lühidalt ning pöördus taas Quentini poole: „Time?“ „Tonight. And.. torture him.“ ütles Quentin muiates.

„Fine by me..“ pomises Ben ning tõusis püsti. Kahekesi lahkusid nad Quentini kabinetist. Alexis sammus kontsaklõbina saatel mööda koridori edasi liftide poole. „Hey, wait up! Where will we meet?“ hüüdis Ben talle järele. „I'll find you.“ vastas naine lühidalt ning astus lifti.

Alex painutas kanget kaela küljelt-küljele ning süvenes siis uuesti artiklisse, mida ta parandama pidi. Kergendunult ohates parandas ta viimase sõna ning vajutas Save-nupule. „All done?“ küsis Sarah tema kabinetist möödudes. „Yes, just saved the last one.“ lausus Alex naeratust näkku manades ning tõusis arvuti tagant püsti. „Good job. Send them to the printshop tomorrow morning.“ lausus Sarah samuti naeratades ning kiirustas edasi. Alex haaras oma mantli ning lahkus veidi rõõmsamalt New York Times'i kirjastusest.

Pealkiri: Re: Paid to kill [ Lõpetatud. ] 3/1/2009, 19:20

Hmmm....
Alex elab siis kaksikelu. Palgamõrvar ja NY Time'si kirjastuses töötaja ühes isiksuses. Põnev!
Kriitika osakond ei jaga sulle täna kriitikat. :)
Nii, ma siis hakkan uut ootama.

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Jeap, ta peab ju võimalikult tavaline välja nägema. Uus osa siis ka. Enjoy!

Koju jõudes viskas Alex koti kapi peale ning riputas mantli nagisse. Ta hüppas ühel jalal, sikutades teisest jalast kinga ära ning vajutas automaatvastaja nupule. „You have three new messages.“ lausus masinlik hääl. Alex tõmbas ka teise kinga jalast ning jalutas paljajalu magamistuppa. „Hey, it's me, David. Umm.. You met me at the bar a few days ago? I was just wondering if you'd like to.. hang out or something. Erm.. call me!“ kostus esimene teade. Alex pööritas silmi ning kiskus ebamugava seeliku seljast.

„Okay, I know you said that you'll find me yourself but I just wanted to tell you that I'll be in front of your house at 9pm. See you then!“ kõlas masinast teine, tuttavam hääl. Alexis muigas endamisi ning jäi siis kolmandat teadet kuulama. „Listen, I'm really sorry. You probably just got home or something. But I forgot to give you one article that we really need to have checked. I sent it to your e-mail. Sorry! I'll make it up to you, promise!“ kõlas Sarah'i hääl. „Kurat küll..“ pomises Alex ning vakatas siis, mõistes, et ta oli just eesti keeles rääkinud. „Control yourself!“ käskis ta end ning toppis hallid lohvakad püksid jalga. Nendega kokkumineva dressika peale pannud, jalutas naine jalgu järel lohistades oma kirjutuslauani.

Ta avas läpakakaane ning lülitas selle nupust sisse. Seejärel kõndis Alex kööki. Naise parem käsi sirutus kapiukse poole, samas kui vasak lusika järele haaras. Naine pani vilunud liigutustega masinasse kohvipulbrit ning lisas ka vee. Siis lülitas ta kannu sisse ja istus tühja tassiga köögilaua taha, jäädes haigutades ootama, mil kohvi valmib. Lõpuks masin vaibus ning viimsed tilgad kukkusid kannu. Alex haaras kannu järele ning kallas tassi kuuma, auravat kohvi ääreni täis. Ta lisas kaks lusikatäit suhkrut ning kõndis, kohvi segades, tagasi magamistuppa.

Seal potsatas ta kirjutuslaua taha ning võttis kohvist ühe lonksu. Alex krimpsutas nägu ning puhus siis tassi. Nähes, et sellest suurt kasu pole, asetas ta tassi ettevaatlikult läpaka kõrvale ning avas interneti. Postkastis märkaski ta üht uut kirja ning avas selle tüdinud ohke saatel. Õnneks polnud artikkel väga pikk ning veerand tundi hiljem oli see valmis. Alex rüüpas tassist veel viimse lonksu ning heitis pilgu siis kellale. See näitas alles seitset ning Alexis surus läpakakaane kinni, haaras siis tassi järele ning kõndis sellega tagasi kööki. Ta pani tassi ja lusika nõudepesumasinasse – naine oli liiga laisk, et nõusid käsitsi pesta ning liiga rikas, et üht sellist mitte omada – ning lükkas ukse jalaga kinni.

Endamisi vilistades jalutas ta läbi magamistoa enda vannituppa ning pani kuuma vee jooksma. Pärast rasket päeva oli Alexis õigusega ära teeninud ühe kuuma ja lõõgastava vanni. Poolteist tundi hiljem astus naine värskena vannitoast välja, jättes enda järele veetilkade rea. Ta kohendas rätikut enda keha ümber ning haaras fööni. Kümne minutiga sai ta oma juuksed kuivatatud ning jalutas garderoobi. Sealt väljus ta mustas, liibuvas kostüümis ja viis märja rätiku tagasi vannituppa. Heitnud vilksamisi pilgi kellale, märkas naine rahuloluga, et tal on veel veerand tundi aega. Ta jalutas taas garderoobi kõige tagumise riiuli juurde ning trükkis sisse pähekulunud koodi.

Lukk piiksatas vaikselt ning Alex tõmbas ukse lahti. Seekord valis ta 9-kaliibrilise püstoli ning ühe automaatrelva. Ühe käega pani ta püstoli enda vöö vahele, teisega lükkas ukse kinni. Alexis jalutas rahulikult läbi garderoobi tagasi magamistuppa ning viskas automaadi voodile. Ta kõndis öökapi juurde ning kükitas selle ette. Siis tõmbas ta oma kostüümi luku ülevalt veidi lahti ning haaras kaelakeest. Keti otsas rippus väike võti, millega Alex sahtli avas. Siis tõmbas ta luku taas kinni ning võttis sahtlist hunniku padruneid. Need vööl olevasse hoidikusse pistnud, haaras ta kapilt patsikummi ning lükkas püsti tõustes sahtli kinni.

Alex sidus oma juuksed taas kõrgesse hobusesabasse ning kohendas oma vööd. End veel hetke peeglist kontrollinud, haaras ta voodilt automaadi, heitis selle rihma üle õla ning jalutas esikusse. Musta värvi tossud jalga libistanud, astus ta vaikselt korterist välja ning sammus tagavaraväljapääsu poole. Polnud vaja, et keegi teda sellises riietuses näeks. „Let's go.“ lausus ta Benile selja tagant lähenedes ning jalutas vaikides temast mööda. Selja taga kuulis ta mehe samme endale järgnemas.

Musafriiik Postituste arv : 619 Age : 31 Asukoht : Muhu :D

Mulle endiselt meeldib see kakskeelsus. Very Happy

Ja kuigi jutt pole siiamaani minu teema väga, siis ma loen seda, sest see on liiga hästi kirjutatud. Very Happy

Pealkiri: Re: Paid to kill [ Lõpetatud. ] 4/1/2009, 13:11

Alexi tegelaskuju hakkab mulle aina rohkem meeldima.
Üllatus oli minu jaoks see, et kust Ben järsku välja ilmus.
Aga ei, uut tahan!

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Eelmine oli pikk, see on lühem. Järgmine on jälle pikk Enjoy!

„You were late.“ lausus Ben esimesed sõnad selle õhtu jooksul. Vaikides olid nad paar kvartalit edasi jalutanud, Alexis veidi eespool. „I'm never late, everybody else is just too early.“ lausus Alex, kuid seisatas siiski, oodates Beni. Kui mees oli tema kõrvale jõudnud, haaras Alexis ta käe ning vaatas mehe randmel olevat kella. Kulmu kortsutades tõstis ta enda käe ning siis ta pilk selgines. Ta kruttis mehe kella veidike ning jalutas siis edasi. „What did you do?“ küsis Ben segaduses. „Your watch was wrong, I fixed it.“ lausus Alexis lihtsalt. Ben tahtis juba protesteerima hakata, kuid Alexi ülestõstetud käsi peatas ta poolelt sõnalt. „Let the show begin..“ sosistas mees Alexise kõrval kohta sisse võttes ning piilus prügikastide varjust välja, tänavale.

„There he is.“ lausus Ben ning võttis taskust kortsus pildi välja. Ta vaatas pilti, tänaval seisvat kaht meest, taas pilti ning pani rahuloleva mõmina saatel pildi tagasi taskusse. „Are you a complete moron?!“ sisistas Alexis pahaselt. „You never, NEVER, take pictures or any other kind of evidence to the crime scene. That's like.. the basic rule!“ sosistas naine pahaselt.

„Oh, and how am I gonna recognize the guy then? What?.. Am I supposed to remember what he looks like?!“ küsis Ben silmi pilutades. „YES!“ sosistas Alexis, silmad sädemeid pildumas. „God, you're an idiot..“ pomises naine taas ümber pöörates ning kinnitas oma pilgu kahele mehele, kes mingit tehingut sooritamas olid. Arvatavasti narkots.

„Fine, I'll just get rid of it then..“ lausus Ben vaikselt ning haaras taskust pildi. Ta tõusis veidike ning sirutas käe, et pilt prügikasti läkitada kui Alexis ta järsu tõmbega tagasi tõmbas. „Now what are you doing?!“ päris naine vihaselt. Tal polnud sellist titte vaja, kellele kõike õpetama peab. „I thought you said that..“ lausus Ben, kuid Alexis katkestas ta: „Nevermind. Just put the picture into your pocket and make sure you don't lose it.“ Ben tegi nagu kästud ning piilus siis samuti tänavale. „Let's go.“ ütles Alexis, nähes, kuidas teise mehe auto minema sõitis, ning haaras vöö vahelt relva.

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Enne osa ei saa kui siia kommentaare ilmub. Ja kriitikat. Olen jah karm ja vastik, tean.

Musafriiik Postituste arv : 619 Age : 31 Asukoht : Muhu :D

Okei siis. Very Happy

Ben tundub täielik äpu Alexiga võrreldes.. Very Happy

Ja ikka veel olen ma kakskeelsuse fänn. Very Happy

Ja uus osa tuleb ilmselt põnev. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Nii. Uus osa siis. Millalgi saab teistele juttudele ka osi. Enjoy!

„Hello.. Whatever your name is.“ lausus naine muiates. „What's his name?“ sosistas ta siis Ben'ile, ohvrit endiselt sihikul hoides. „How should I know?“ sosistas mees kulmu kortsutades vastu. „Hey! Don't even think about it.“ lausus Alexis pilku tagasi ohvrile pöörates, nähes, et too tahtis jooksu pista. „It's a dead-end street anyway.“ ütles ta kurjalt naerdes ning jalutas rahulikult lähemale. Tal oli aega küllalt.

„So, where should we start?“ küsis Alexis, ümber oma ohvri tiirutades. „I think, we should probably remove his tongue. Then he would be silent.“ vastaas Ben laisalt ning tõmbas vöö vahelt terava noa. „I think that's a great idea.“ lausus Alexis, nautides kasvavat hirmu mehe silmis. „Tongue it is!“ otsustas ta rõõmsalt ning haaras ohvril juustest, ta pead kuklasse sikutades. „Have fun!“ lausus ta kergelt ning jälgis, kuidas Ben mehe suu lahti kangutas.

„I could really use a hot bath. Again..“ pomises Alexis pimedalt kõrvaltänavalt eemale jalutades ning painutas kaela küljelt-küljele. „Yeah, same here.“ lausus Ben ning heitis pilgu selja taha, kus kuumad leegid nende ohvri keha põletasid. Või vähemalt seda, mis kehast järele oli jäänud. „I love my job!“ lausus mees entusiastlikult. „Okay.. I'm going left.“ lausus Alexis ristmikule jõudes ning viipas Benile hüvastijätuks. Naine hingas sügava sõõmu värsket õhku kopsudesse ning kiirendas sammu.

Kui Alexis oma korteriukse avas, oli kell juba pool viis varahommikul. Naine oigas, avastades, et ta peab juba nelja ja poole tunni pärast tööl olema. „Why do I even bother..?“ küsis naine endalt ei-tea-mitmendat korda ning viskas tossud lohakalt nurka. Magamistuppa kõndides tõmbas ta kostüümi luku lahti ning tiris käed liibuvatest varrukatest välja. Alex potsatas väsinult voodile ning võttis automaadi õlalt ära. Siis eemaldas ta ka püstoli oma vöölt ja tõmbas kostüümi seljast. Kiiresti asendus see siidist öösärgiga ning naine hingas kergendunult.

Ta viskas kostüümi põrandale ja haaras relvad. Need seifi lukustanud, kõndis Alex tagasi voodi juurde ja võttis kostüümi põrandalt üles. Ta kirtsutas nina, nähes vereplekke sellel ja viskas kostüümi pesukorvi. Lõpuks vajus ta haigutades voodisse ning tõmbas nõrkenud käega teki peale. Peagi Alex uinus.

Naine avas ärevalt silmad, kuuldes krabinat esikus. Ta mõistis heli põhjal, et keegi üritas ust lahti muukida. Alexis ajas end vaikselt voodist püsti ning tõmbas hommikumantli peale. Ta võttis oma kaelast võtme ning avas öökapi sahtli. Alexi käsi sirutus sahtlis oleva revolvri poole ning samas kuulis ta, kuidas uks järele andis. Naine pani mõned lisakuulid hommikumantli taskusse ja lükkas sahtli vaikselt kinni. Vaikse raksatusega laadis Alexis relva ning hiilis magamistoa ukse poole.

Ukse vahelt nägi ta musta riietatud kogu esikus ringi vaatamas. Oli liiga pime, et tolle nägu näha. Kogu liikus mööda koridori aina lähemale, magamistoa poole. Alexis eemaldus uksest ning tõmbus seina äärde. Südame põksudes vaatas ta, kuidas uks kerge kriuksatusega avanes. „Don't move!“ lausus naine külmal toonil ning suunas laetud relva kogu poole. „Jesus Christ! It's just me! Calm down, Lexi..“ karjatas keegi ning pani tule põlema. Laelambi valguses märkas Alex kergendusega, et tulijaks oli ta korterinaaber. Korterinaaber, kes oli viimased paar kuud Chicagos veetnud. Tal oli seal mingi suuremat sorti ülesanne.

„Sorry.. I thought it was.. Well I don't know, who. Someone dangerous.“ vabandas Alexis ning pani relvale kaitseriivi peale. „How did you get in?“ küsis ta siis kulmukortsutusega ning kõndis öökapi juurde. „I do live here.“ lausus Erin, sõrme otsas võtit viibutades. „Okay, I'm gonna go to bed now. I have to work tomorrow.“ lausus Alexis ning viskas hommikumantli tugitooli. „Good night..“ pomises Erin ning väljus toast, enda järel ust sulgedes. Alexis kustutas tule ning puges tagasi voodisse.

Musafriiik Postituste arv : 619 Age : 31 Asukoht : Muhu :D

Tavaliselt mulle sellised jutud ei meeldi. See meeldib väga. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Vahepeal siis üks rahulikum osa ka. Vahelduseks keelte eemaldamisele. Enjoy!

„Shit..“ pomises naine hommikul ärgates ning sirutas käe tüütult piniseva äratuskella suunas. Hoop tabas ning kell vaikis. Ohates ajas Alex end püsti ja lükkas, teise käega silmi hõõrudes, teki pealt. Ta kõndis jalgade tatsudes vannituppa, tee peal öösärki üle pea tõmmates ning suundus duši alla. Sealt naasnud, meenus Alexile, et tal jäi eile kuum vann võtmata. Ta kange kael ja käed, mis tundusid otsast kukkuvat, andsin sellest piinavalt märku. Alexis tõmbas endale esindusliku riietuse selga – valged teksad hõbedaste triipudega ning valge jakk – ja kõndis haigutades kööki.

„Hey..“ pomises ta Erinile, kes juba laua taga istus. Erin vaid mõõtis naist pika pilguga ning lükkas aurava taldriku talle nina alla. „Thanks..“ pomises Alexis ning asus hommikusöögi kallale. „So.. how was Chicago?“ küsis naine mahla rüübates. „Good, but nothing extraordinary. Just the same.. killing and torturing.“ lausus Erin muuseas ja keeras ette uue lehe New York Times'ist. „Wanna read?“ küsis ta Alexilt, kes ajalehte jõllitas. „What? Oh.. no. I get enough of that stuff at work. Which reminds me. I should get going.“ lausus Alexis mõtteist ärgates ning pani nõud nõudepesumasinasse. „Got home late yesterday?“ küsis Erin muiates.

„Yeah.. had an assignment. It was actually fun. I haven't cut out someones tongue in ages. Forgot how bleedy it was.“ naeris Alexis võikalt, pannes Erini silmi pööritama. „You're like a kid. And killing people is like Christmas to you.“ naeris naine ja keeras lehte. Alexis muigas ning lahkus köögist. Naine jalutas magamistuppa ning haaras laualt läpaka. Selle kotti toppinud, lisas ta sinna veel mobiili ja mõned paberid ning haaras voodi juurde valmis pandud kingad. Ohates surus Alexis need enda jalgade otsa ning pomises: „I hate heels..“

Kirjastusse jõudes, kõndis Alexis otsejoones enda kabinetti ning võttis läpaka kotist välja. Selle käivitanud, lülitas ta sisse ka tööarvuti ning istus siis toolile. Kui mõlemad arvutid olid käivitunud, saatis Alex viimase artikli tööarvutisse ning printis lehed siis välja. Neid mapi vahele surudes, kirjutas ta sinna peale veel lehe kuupäeva, kuhu need lähevad, ning kõndis kabinetist välja. Alexis kõndis liftini ja vajutas nupule. Lifti astudes valis Alexis teise korruse ning vaatas tüdinud pilgul, kuidas uksed sulgusid. Lift liikus surisedes alla ning uksed avanesid. „Hey, Matt. Here are those articles for tomorrows paper.“ lausus ta mappi üle andes ning astus tagasi lifti.

Oma korrusele jõudes, nägi ta uste avanedes Sarah'it. „Morning!“ lausus naine särava naeratuse saatel. „Hey..“ pomises Alex väsinult vastu. „Listen, we're ready for tomorrows paper and you helped me out yesterday. Besides, you look exhausted. So you're getting a day off!“ seletas Sarah. Alexi silmad läksid särama ning ta lausus: „Wow.. thanks!“ Kõigest kümme minutit hiljem oli Alex majast läinud.

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Niih.. veel üks rahulik osa. Aga pärast seda osa tulevad jamad. Enjoy!

„Home already?“ küsis Erin kohvitassiga esikusse jalutades ning vaatas muiates, kuidas Alexis kingi jalast kiskus. „Yeah, I don't have anything important to do and since my boss interrupted me last night, which is a total sin to her, she gave me a free day.“ seletas Alexis ning pani kingad enam vähem korralikult riiulisse. „Interrupted you?“ küsis Erin kohvi rüübates ning kõndis tagasi kööki. „Yes, she sent me an article to correct.“ lausus Alexis ning valas ka endale masinast kohvi. „Okay..“ pomises Erin, „Oh, you have an assignment. The envelope is on your bed.“

Alexis pööritas silmi ning kõndis enda tuppa. Voodilt valge ümbriku haaranud, pani ta kohvitassi öökapile ning avas ümbriku. „Let's see who we've got here..“ pomises Alex endamisi ning tõmbas pildi välja. „Not my type.“ ütles ta nina kirtsutades ning vaatas pildil olevat blondi juuksepahmakaga meest. „Nice..“ pomises ta siis, raha ümbrikust välja tõmmates. Alexis luges kiiresti raha üle ning sai summaks 50 000 dollarit. „How much?“ küsis uksele tulnud Erin. „50.“ lausus Alexis napilt ning pani pildi tagasi ümbrikusse.

„Okay, I'm gonna go out now. Have a lot of catching up to do. See ya later!“ lausus naine siis ning kõndis Alexi toast välja. „Yeah, see ya.“ pomises too ning tõusis püsti. Rahapatakas käes, jalutas Alexis ümber voodi ning kükitas teise öökapi ette. Ta haaras oma kaelast võtme ning avas kapiukse. Selle tagant paljastus seif. Alex trükkis koodi sisse ning pani rahapataka teiste samasuguste kõrvale. Siis lükkas ta seifiukse kinni, lukustas kapi ning kõndis kööki.

Endale mikrolaineahjus pitsat valmistades, otsustas Alexis samuti välja minna. Naine kugistas pitsa ruttu alla ning läks tagasi magamistuppa. Alex sikutas endale teksad jalga, jaki jättis samaks ning haaras enda suure õlakoti. Siis tegi ta seifi lahti ning võttis sealt 2000 dollarit. Selle kotti pistnud, kõndis naine rahuloleva naeratusega korterist välja.

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Siia ka siis uus osa. See on veel rahulik.. järgmises osas läheb jamaks. Enjoy!

Alexis naases korterisse, käte otsas viis suurt kotitäit asju. Alustades riietest ja kingadest, lõpetades uute liibuvate kostüümidega. 'Välitöö' jaoks, nagu Alex ise väitis. „Hey, Lexi. Wow.. you sure love shopping..“ lausus Erin koridori jalutades. „Well, I'm used to save all the money I get from.. you know. And I just.. wanted to spend some of it.“ seletas Alex ning läks kottidega magamistuppa. „Okay.. show me what you got!“ ütles Erin käsi kokku hõõrudes ning järgnes Alexisele.

„I'll get it!“ hüüdis Erin üle korteri, kuuldes uksekella helisemas. „Hey, umm.. is Alexis here?“ küsis ukse taga seisev kutt. Erin mõõtis teda pilguga, naeratas siis säravalt ning lausus: „She's changing. But come in, I'll go and see where she is.“ Mees muigas, astus esikusse ning kõndis siis Erini järel elutuppa.

„Lexi! There's a guy asking for you!“ sosistas Erin naise tuppa astudes. „What?! Who?“ küsis Alex ehmunult ning tõmbas jaki pealt. „I don't know. I didn't ask his name.“ pomises Erin kulmu kortsutades. „Oh, and so you let every guy come in to our appartment? Have you completely forgot what we do? Who we are? How can you be sure that this guy isn't here to kill me?!“ sisistas Alexis vihaselt läbi hammaste. „Lexi.. chill. He's cute.“ naeris Erin, kuid teenides Alexi kurja pilgu, läks toast välja.

„She'll be here any sec.“ lausus ta mehele ning läks kööki. Alex haaras igaks juhuks relva ning lahkus siis magamistoast. Ta hingas sügavalt sisse ning kõndis elutuppa. „Ben?!“ küsis ta diivanil istuvat meest põrnitsedes. „Hey. Wow.. you look.. amazing.“ lausus Ben püsti tõustes ning vaatas naist üllatunud pilgul. „Well yes.. the last time you saw me, I was wearing a bloody costume.“ lausus Alex pahaselt. „Sshh, be quiet.“ sosistas Ben ning viipas köögi poole, kus Erin kohvimasinaga jamas. „She's one of us.“ lausus Alexis rahulikult ning istus tugitooli.

„That.. girl?“ küsis Ben, sobivat sõna leidmata. „I know, she looks young. But she is tough.“ lausus Alexis ning sättis oma seelikut. Benil oli õigus, naine nägi vapustavalt kaunis välja. Ta süsimustad lokid langesid vabalt naise paljastele õlgadele. Üks õlapael libises Alexi õlalt maha ning naine tõstis hajameelselt käe, et see tagasi lükata. Ta kirsspunane kleit oli naisele justkui selga valatud ning kõrgete kontsadega kingad tõid ta peenikese pahkluu ilusti esile. Nagu juba aru saada, oli ta ostetud riideid selga proovinud.

„Why did you come here?“ küsis Alexis ning äratas mehe mõtteist. „Umn.. I was kinda actually hoping.. that.. Maybe you'd like to go out with me? Like.. dinner maybe?“ küsis mees kohmetult. Alexis muigas, see polnud tal esimene ja kindlasti mitte viimane kord kui ta partner teda välja kutsus. „I'm sorry, Ben. But I have a strict rule not to mix my job and private life.“ lausus Alex rahulikult. „Oh.. Yeah. I get it..“ pomises Ben püsti tõustes. „I'll get going.. Need to talk to Quentin and.. stuff..“ lausus ta pilku maas hoides ning lahkus korterist. „That was harsh..“ pomises Erin elutuppa astudes. „You really do look amazing!“ lausus ta siis pilku Alexile pöörates ning ulatas naisele kohvitassi. „Thanks..“ pomises naine, endiselt ust jõllitades.

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Busteeed.. võiks selle osa kohta öelda. Keegi võiks tegelt kommida ka, ma päris endale ka kirjutada ei tahaks. Aga jah, uus osa siis.

„Bye!“ hüüdis Alexis Erinile ning lahkus korterist. Naine liikus hiirvaikselt tagavaraväljapääsu suunas ning jooksis siis trepist alla. Välja jõudes kohendas ta relva oma vööl ning jooksis kõrvaltänavasse. Lõpuks jõudis ta kohale ning nägi, et korteriaken oli valgustatud. Alex muigas endamisi ning sisenes trepikotta. „Gosh..“ pomises ta nina kirtsutades kui viinalehk talle vastu tuli.

Õigele korrusele jõudnud, lase Alexis viisakalt uksekella ning jäi ootama. Kohe kui uks avanes, surus naine end sisse ja tegi üheainsa lasu. Mees kukkus maha ning kohvitass purunes tema kõrvale kildudeks. Ta blond juuksepahmakas värvus kiiresti veripunaseks ning voolav veri segunes kohviga. Alexis astus mehe surnukehast üle ning vaatas teistesse tubadesse. Need olid tühjad.

Järsku kuulis naine midagi... midagi halba. „Shit!“ karjatas ta nii vaikselt kui suutis ning tormas mehe magamistuppa. Vilunud liigustustega leidis ta madratsi alt relva. Alexis hingas sügavalt sisse ja tulistas. „Auch.. SHIT!“ karjatas naine nüüd end tagasi hoidmata. Longates liikus ta esikusse, viskas relva siis vereloiku ning haaras surnud mehel käest. Alexis tõmbas mehe küüntega üle enda käsivarte nii, et kriimustused järgi jäid. Siis võttis ta kindad käest ning tõmbas mõned kriimud ka mehe käsivartele. Kindad viskas ta koridoriaknast välja samal hetkel kui sireenid maja ette jõudsid. Alex avas ukse, liikus trepikotta ning vajus trepile, vereloik teda ümbritsemas. Alexis tundis, kuidas ta teadvust hakkas kaotama. „N.Y.P.D, put your hands up!“ kostus kaugusest hääl. Siis läks kõik mustaks..

„Ma'am. Open your eyes. Ma'am..“ kuulis Alex kedagi lausumas. „My name.. is... Alex..“ suutis Alexis kähedast kurgust välja pigistada ning proovis silmi avada. Lõpuks see tal ka õnnestus. Alexis vaatas enda ringi ning mõistis, et ta on haiglapalatis. Siis pööras ta pilgu medõele, kes teda äratada oli püüdnud. Alex proovis istukile tõusta, kuid tugev valusööst reies sundis teda katkestama. „You were shot, lie still.“ lausus õde ning süstis talle midagi. Siis vajus Alexis tagasi pimedusse.

„Ms. White?“ küsis üks mees palatisse astudes. Alex lükkas kandiku söögiga eemale ning mõõtis tulijat pilguga. „You're a cop?“ küsis ta pilku mehe näole libistades. „Yes, I am a police-officer.“ lausus mees. „Detective Connell.“ lisas ta siis ning sirutas käe välja. Alexis vahtis kätt veidral pilgul ning lausus: „You don't look like a cop. Can I see your badge?“ Mees ohkas ning haaras taskust märgi, mille Alex ta käest ära tõmbas. Veendunud selle ehtuses, ulatas naine märgi tagasi ning sirutas siis naeratuse saatel käe välja: „I'm Alexis White.“

Mees haaras ta käe, raputas seda korra ning võttis siis istet voodi kõrval. „You need to tell me what happened.“ lausus ta siis ning jäi Alexile küsivalt otsa vaatama. Alexis oli selleks valmistunud. Isegi Quentin käis tal eile külas ning aitas väljamõeldud loole viimast lihvi anda. „I was jogging. I run a few miles every night, it helps me sleep better.“ alustas Alex. Uurija sättis end paremini istuma ning võttis märkmiku välja. „Just to make it clear – I'm just gonna right some facts down. You're gonna give a statement at the police station, when you feel better.“ lausus mees ning jäi siis edasi kuulama.

„So.. I was jogging. I always take my gun with me. I have a licence by the way..“ lisas Alex, märgates meest kulmu kortsutamas. „Why do you take your gun with you?“ küsis Connell kahtlustava pilguga. „I was once robbed while jogging. It's dark and I run through alleys and parks so.. It's kind of dangerous. Anyway.. I was running through an alley to get to the park and this guy came behind me. He was walking slowly so I thought he was just going home. I stopped to check my time and calories on my watch and then I heard him coming closer. I wanted to pull out my gun but he was faster and grabbed me with his hands.“ rääkis Alex ning manas ette piinleva ilme.

I should get an Oscar for this.. mõtles naine ning teeseldud pisar voolas tal üle põse. „I tried to fight, I really did. I think he didn't notice my gun, thank God for that. He dragged me to the staircase, up the stairs and to an appartment. While he closed the door, I had one hand free so I pulled out my gun and pointed it at him. He pulled out his gun aswell. We were standing there, in his hallway, face to face. With guns in our hands. He took the first shot, to my leg. So I shot him aswell. I didn't even see if it hit. Then I saw him falling down, bleeding from his head..“ rääkis Alexis ning pisaraid voolas muudkui juurde. „So it was self-defence?“ küsis Connell. „Yes.. yes it was.“ lausus Alexis ning peitis näo kätesse.

Suur ja laisk lohe Postituste arv : 116 Age : 30

mm, hea

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Niisiis.. kuna teil ei jõua see kommenteerimise värk kohe üldse kohale, siis ma teen selle puust ja punaseks teile ette.
Pikad ja sisukad kommentaarid = Cool

Pikad ja sisukad kommentaarid + kriitika = Very Happy

Need mõlemad kokku = UUS OSA!

Lühikesed ja mõttetud kommentaarid (edasi, heaa, äge, uut.. jne) = Evil or Very Mad

Ja näitamaks teile, et ma seda tõsiselt mõtlen: Uut osa ei saa.

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Uus osa siiagi.. Mul on mõned osad veel ette kirjutatud ja ma hakkan seda juttu vaikselt lõpetama, sest uued tulevad peale. Very Happy

Enjoy!

„You're in deep shit..“ lausus Quentin palatis edasi-tagasi tammudes. „I know.. It's not my fault the neighbours were so curious and called the police..“ pomises Alexis ning haaras voodi kõrvalt kargud. „Your lawyer wants to see you, you need to go through your testimony.“ ütles Quentin ning haaras koti Alexi asjadega. „Sure..“ pomises naine ning liikus ettevaatlikult palatist välja.

Haiglast välja jõudes, liikus ta Quentini auto suunas ning istus sisse. „I just wanna go home right now, I need to get some rest.“ ütles ta mehele ning ulatas talle kargud. „Okay, but I'll have the lawyer come over at 4pm.“ nõustus Quentin ja istus samuti autosse. Alexis vaatas kella, sinnani oli neli tundi. „Deal..“ lausus ta vaikselt ning pööras pilgu aknast välja.

„Lexi! I was so worried. Are you okay?“ päris Erin esikusse tormates ning haaras Alexi koti. „I'm fine, it's just a flesh wound.“ ütles Alex ning liikus enda tuppa, Erin tema sabas. „So they caught you, huh?“ küsis Erin vaiksemal toonil. „Quentin is pretty sure, we'll win. He has some people in the N.Y.P.D so.. they can mess with the evidence and stuff. And I do have a tragical past.“ naeris Alexis ning pani käe laubale, teeseldes minestust. „Even a bullet can't stop you.“ naeris Erin. „Nope, only death.“ ütles Alexis ning heitis pikali. „Not even death, you'd still be killing demons in hell after that.“ naeris Erin. „Yeah.. Satans own assassin.“ muigas Alexis.

„Hey, a guy is here for you. Again. But not the same one. This time I asked, it's your lawyer.“ vatras Erin Alexi kohale kummardades. „What?“ suutis Alexis ühe sõna endast välja pigistada enne kui talle toimunu kohale jõudis. Naine pööras pilgu öökapil olevalt kellale ning nägi, et ta aimdus osutus tõeks. Kell oli neli. „I'll be there in a minute.“ pomises ta uniselt ning pööras teise külje. Kuid Erin oli halastamatu ning tiris teki pealt. „A minute is over.“ lausus ta pahaselt ning haaras voodi kõrvalt kargud.

„Fine..“ pomises Alexis ning ajas end karkudele toetudes püsti. Siis komberdas ta elutuppa, kus advokaat juba ootas. „I'm..“ alustas mees enda tutvustamist, kuid Alex peatas ta: „Can you keep me out of jail?“ „Umm.. I'm pretty sure that.. I mean.. Yes, I can.“ pomises mees. „Then I don't give a damn about your name. What do I need to do?“ lausus Alex ning istus maha. Ohates potsatas advokaat ta kõrvale diivanile ning võttis oma kohvrist pataka pabereid välja. Ees oli pikk õhtu..

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Nüüd tuleb lõpumaraton. Kõigil lugejatel on KOHUSTUSLIK kommenteerida. Ma lõpetan selle jutu kiirelt ära, et saaks uued üles panna. Hull olen, tean. Enjoy!

„ Prosecutor calls Alexis White to the witness stand.“ lausus pruunis kostüümis naine ning silus oma seelikult olematuid kortse maha. Alex pööritas silmi ning sammus ette. „Raise your right hand and put your left hand on the Bible.“ lausus mees Piibliga ta ette seistes. Vaikselt ohates tegi naine nagu kästud. „Do you swear to tell the truth, the whole truth, and nothing but the truth, so help you God?“ küsis ta järgmiseks. „Yes.“ lausus Alexis, ise mõeldes valele, mida ta kohe vanduma hakkab.

„Where were you the night of October fifth, at 9pm?“ küsis pruunis kostüümis naine ette sammudes. „I was already jogging at that time. It was a few minutes before I turned to the alley.“ vastas Alexis, laskmata oma ilmel midagi reeta. „Why did you use the alley, why not use the bigger streets if you were so afraid that you carried a gun with you?“ küsis naine kulmukortsutusega. „Objection, your Honour. Hidden accusation.“ ütles Powell püsti tõustes. Lõpuks oli Alexis ikkagi ta nime teada saanud, kuigi see tema jaoks tähtsust ei omanud.

„Rejected!“ ütles kohtunik kõigepealt Powellile, kes nördinult tagasi istmele vajus, ning pöördus siis naise poole: „Continue.“ „I don't like dark streets so I took the alley, like I always do, to get to the park faster.“ vastas Alexis stoilise rahuga ning heitis rahustava pilgu ka oma advokaadile. „Where was your gun at that moment?“ küsis naine järgmiseks ning sammus tunnistajapingist veidi eemale, vandekohtunike poole. „It was under my jacket, between my belt.“ lausus Alexis midagi aimamata. Siis nägi ta võidurõõmu naise näol levimas.

„Isn't it difficult to run with the gun pressing your back?“ küsis naine kurjalt muiates. Saalist üle käiv sosin oli tõestuseks, et küsimus tabas naelapea pihta. „Objection!“ karjus Powell püsti tõustes. „Sit down, mister Powell!“ ütles kohtunik vihaselt ning suunas oma pilgu Alexile. Naine mõtles veidike oma vastuse üle, enne kui lausus: „No.“ Jällegi käis sosin ja vaikne jutukõmin üle saali. Kohtunik lõi haamrikesega paar korda ning sosin vaibus.

„How come?“ küsis naine kulmu kortsutades ning astus paar sammu tunnistajapingi poole, pingsalt Alexi nägu uurides. „I'm used to it. I have carried a gun between my belt since I first got one. It doesn't make a difference to me whether I walk with my gun there, or I run.“ lausus Alexis rahulikult ning heitis pilgu vandekohtunike poole. „No further questions, your Honour.“ ütles naine ning läks, endiselt seelikut siludes, oma kohale.

Pealkiri: Re: Paid to kill [ Lõpetatud. ] 19/4/2009, 14:16

Alexise tegelane meeldib mulle, olenemata sellest, et ta on palgamõrvar.
Esimese lõigu viimane lause oli kuidagi... no igaljuhul, pani see mind muigama.
Kuid muud moodi ma seda kommenteerida ei oska.
Sul on osad ette kirjutatud?
Palun pane need kärmelt üles (A).

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

„That went quite well..“ lausus Powell pingi juurde astudes ning ulatas Alexile kohvitopsi. Kohtunik oli määranud kümeminutilise vaheaja, andmaks vandekohtule aega otsus teha. Alexis haaras närviliselt kohvitassist ning kiskus kaane pealt. „I'm going to jail..“ lausus naine vaikselt ning võttis kohvist sõõmu. Kohe krimpsutas ta nägu ja lausus: „This is black!“ Powell noogutas segaduses ilmel peaga. „I don't drink black coffee.“ lausus Alexis ning ulatas kohvitopsi talle tagasi.

„Sorry..“ pomises Powell ning andis kohvi esimesele ettejuhtuvale. „Please gather to the courtroom.“ lausus uksele tulnud naine ning tõmbas rasked puidust uksed pärani lahti. Alexis hingas sügavalt sisse ning kõndis oma advokaadi kõrval ustest sisse. Kui kõik olid saalis, lükkas naine uksed uuesti kinni ning istus oma kohale. „All rise!“ kostus kellegi käsklus ning Alex ajas end püsti. Kohtunik astus karmil ilmel saali ning võttis oma kohal istet. Seejärel istusid ka teised saalisviibijad.

„Has the jury made a decision?“ pöördus ta vandekohtunike poole. Üks mees noogutas, tõusis püsti ning sammus kohtuniku juurde. Mees ulatas talle kinnise ümbriku, kummardas kergelt ning sammus oma kohale tagasi. Alexis trummeldas sõrmedega mööda põlve ning vaatas põksuva südamega kohtunikku, kui see ümbriku avas ning sealt paberi välja tõmbas. Sellele pilgu heitnud, lausus ta oma kõmiseval häälel: „Will the defendant please rise and face the jury.“ Alexis ja Powell tõusid koos püsti ning jäid otsust kuulama. „Alexis White, the court declares you.. innocent.“ lausus vandekohtunik.

Alexis hingas pahinal välja, märgates alles nüüd, et oli hinge kinni hoidnud. „Good job..“ lausus ta Powellile ning sammus kohtusaalist välja. „Miss White?“ hüüdis keegi talle järele. Alex ei julgenud ümber pöörata, kartes, et oli mingi viga ja ta siiski läheb vangi. „Yes?“ küsis ta kõhklevalt selja taha vaadates. „You forgot your jacket.“ lausus noor naine tema juurde sammudes ning ulatas Alexile jaki. „Thank you.“ lausus Alexis kergendunult naeratades ning pani jaki endale peale. Siis lahkus ta kohtumajast.

„Why are you an assassin? You could be much more.“ küsis Powell kui nad ohutus kauguses olid. Mees oli Quentini üks käsilastest, kes tegeles Firma siseste kohtuasjadega. „I love killing. It's.. amazing. To watch how a person in front of you is begging for his life. To see the fear in his eyes, knowing that you have complete control over his life. And to watch that last glimmer of hope fade away, as I lift my gun. And as the gun goes off, his cold and lifeless body touches the ground. His body twitches a few seconds, trying to retain the warmth. But the warmness flows out with the blood. Blood, that slowly starts to coagulate.. It's beautiful..“ rääkis Alexis kaugusesse suunatud pilgul. „Okay, now you're freaking me out..“ pomises Powell ning istus autosse. Alex kehitas õlgu ja istus kõrvalistmele.

Kui midagi arusaamatut on, siis küsige tõlget.

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Ja veel..

„Where are you taking me?“ küsis naine, taibates, et nad ei suundunud Alexi korteri poole. „Quentin wanted to see you,“ lausus mees ja pööras ristmikult paremale. „Why?“ päris Alex edasi ning võttis turvavöö pealt kui auto õige maja ees seisatas. „Don’t ask too many questions.“ vastas Powell häiritult ning astus autost välja. Alex järgnes talle liftini ning astus sisse. Naine vajutas õigele numbrile ja lift hakkas liikuma.

„Hey!“ lausus naine kabinetti astudes. Powell sulges ta selja taga ukse, jäädes ise koridori. „You wanted to see me?“ küsis naine toolile istudes. „You can’t do mistakes like that. That’s not aloud in this proffession.“ lausus Quentin pahaselt. „I know, and I’m really sorry. But.. we won!“ lausus naine kahetsusega. „This time.. But you won’t get lucky next time.“ lausus Quentin ning istus oma toolile. „What are you saying?“ küsis Alex kulmu kortsutades. „You’re temporarily suspended.“ lausus Quentin vaikselt. „WHAT?!“ karjatas naine püsti tõustes. „I’m sorry, Lexi..“ pomises Quentin ja pööras naisele selja. See oli kindel märk, et Alexil on aeg lahkuda.

„Fine..“ pomises naine ja lahkus ust vaikselt sulgedes kabinetist. Naine oleks väga tahtnud ust lauguga kinni tõmmata, kuid see oleks temast ülimalt lapsik olnud. „I'm guessing that didn't go so well?“ küsis Powell muiates. „Shut up.“ lausus Lexi mürgiselt ja tippis oma tikk-kontsadel mööda koridori minema.

„Lexi?! Is that you?“ kostus Erini hääl kui naine uksest sisse astus. „Yes..“ hüüdis ta vastu ja mudis oma valutavat jalga. Kuulihaav andis endiselt tunda, kuid naine oli liiga kangekaelne, et karke kasutada. „So?!“ päris Erin esikusse tormates. „I won.“ lausus Lexi lühidalt ja liikus longates enda toa poole. „Aren't you supposed to be.. umn.. happy?“ küsis Erin kulmu kortsutades. „I got suspended.“ lausus Alex mürgiselt ja vajus voodile istuma. „From Times?“ küsis Erin lootusrikkalt. „No, from the Company.“ vastas Alex ja sikutas kingad jalast. „Wow..that sucks..“ pomises Erin. „Tell me about it..“

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Läheneme lõpule..

Alex avas ehmunult silmad ning jäi siis lage põrnitsema. „Shit..“ pomises naine ning tõusis voodis istukile. Ta oli juba nädal aega lihtsalt kodus passinud. Okei, Times'is käis ta tööl endiselt, aga see polnud see. Öö läbi oma voodis magada, kellegi mahanottimise asemel, oli omamoodi kogemus.

Naine lükkas teki pealt ja asetas oma paljad jaald põrandale. Siis ringutas ta pikalt ja tõusis püsti. Lexi haaras tooli seljatoelt oma hommikumantli ning jalutas garderoobi. Sealt suvalised riided haaranud, kõndis ta tagasi voodi juurde ning istus selle servale. Alles nüüd köitis naise tähelepanu kapiserval lebav valge ümbrik. Põksuva südamega sirutas Lexi käe selle järele ning vaatas ümbrikku igast küljest. Ei ühtki kirja, aadressi, marki.. ümbrik oli täiesti lumivalge.

Värisevate kätega avas naine ümbriku ning kallas selle sisu voodile. Ümbrikust kukkus välja üks pilt, hunnik rahatähti ja kiri. Alexis haaras kirja ning voltis selle lahti.

Dear Alexis,

To see if you're ready to get back to work, I have found a special assignment for you. If you do this, you're back in the Company. If not..
You'll find him at 19th street, heading home. About 9pm. Don't be late. Kill him in what way you like.
Q.

„A special assignment?“ muigas naine ning sirutas käe pildi poole. Selle ümber pööranud, ahmis Lexi üllatusest õhku. „No.. it can't be..“ pomises Alexis ning pillas pildi põrandale. Säravsinised silmad jõllitasid teda, justkui mees teaks, mis Alexis temaga teha kavatseb.

„Hey, do you want eggs and bacon too?“ küsis Erin lapselikul toonil naise tuppa sisse sadades. Siis nägi neiu, millises šokis Lexi oli, ning sammus vaikselt tema poole. Erin kükitas naise ette ning haaras siis põrandalt pildi. „Quentin is taking you back?“ küsis Erin üllatunult. Sõnatult ulatas Alexis talle kirja ning jälgis neiut kui too kiirelt kirja läbi luges. „Special assignment?“ küsis ka Erin.

Alexis vaid noogutas ning tundis siis pisaraid silmadesse tungimas. Kiirelt tõstis naine käe ja pühkis need ühe liigutusega ära. Ta pidi tugev olema. Ta on palgamõrvar. Palgamõrvarid ei nuta.

„Lexi? Who is this guy?“ küsis Erin ettevaatlikult ning uuris pildil olevat meest. „Hendrik,“ pomises Alexis ning üksainus pisar voolas tal üle põse.

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Eelviimane..

Alexis istus voodil ning jälgis aknast, kuidas väljas järgemööda hämardus. Siis heitis ta pilgu kellale, mis poolt üheksat näitas. „It's time,“ pomises naine vaikselt ja sammus garderoobi. Harjumuspäraselt tõmbas naine endale musta kostüümi selga ja sidus juuksed kõrgesse hobusesabasse. Siis tippis ta koodi sisse ja haaras seifist relvad. Üks vöö vahele, üks pahkluule. Just nagu tavaliselt. Ometigi oli see kord kõike muud kui tavaline. Naine suundus tapma oma eluarmastust.

Ohates tõusis Lexi püsti ja kontrollis ega relva näha pole. Hetkelise kõhkluse järel sammus ta garderoobist välja ja haaras öökapilt päikeseprillid. „Are you sure you're gonna do this?“ küsis Erin uksele ilmudes. „I have no choice. It's either his life of mine.“ vastas Alexis monotoonselt ning heitis veel ühe pilgu kellale. 13 minutit. Vaikides sammus ta Erin'ist mööda ning liikus esikusse, kus ta oma mustad tossud jalga pani.

„You could escape..There are other ways to handle this!“ proovis Erin veelkord. „And then Quentin would send someone else to kill him. Atleast I get to see him the last time.“ lausus Alexis veidi pahaselt ning pöördus siis Erin'i poole. „Good night,“ lausus naine vaikselt ning lahkus korterist.

Alexis jalutas mööda tänavat, proovides oma hingamist kontrolli alla saada. Lõpuks jõudis ta sihtpunkti ning varjus kõrvaltänavasse. Naine piilus kella, kaks minutit veel. Ohates toetas ta pea vastu külma ja niisket kiviseina ning jäi ootama. Järsku kuulis naine samme ning asetas käe relvale. Kuid sammud tulid kõrvaltänava teisest otsast, mitte peatänavalt. Lexi kissitas silmi, proovides pimeduses midagi eristada. „Just a cat..“ nentis naine lõpuks ja pööras oma pilgu taas peatänava poole.

Siis ta meest nägigi. Need samad pruunid lokkis juuksed, see sünnimärk ta vasakul põsel, tõmmu nahk. Ainus vahe oli see, et teksade ja mõne mugava musa asemel oli mehel seljas ülikond ja käes kohver. Nagu ühel firmaomanikul ikka. Alexis ohkas ja astus pimedalt tänavalt välja. Ta haaras vöö vahelt relva ja vaatas ringi. Kedagi polnud. „If you want to live then shut up and do as I say,“ lausus naine relvatoru mehe selga surudes ning haaras ta käsivarrest.

Hendrik noogutas ja hakkas rahulikult edasi kõndima. Alexis sajatas mõttes enda südant, mis nii kõvasti põksus, et kõik seda arvatavasti kuulsid. Ta juhtis mehe ühe tühja maja platsile, kus neid tänavalt näha polnud. „Stop,“ lausus ta vaikselt, kuuldes jälle samme. Seekord kostusid need tühjast majast. Alexis pööras oma ehmunud pilgu majaukse poole ning nägi siis sealt välja astuvat kogu. Tulijaks osutus Quentin.