Come back.. { Lõpetatud }

Jenny on jah siuke..äge.
Cathie ei ole väga põikpäine, sest see jutt on ikkagi mingil määral minu tulevikust ja mina nii põikpäine olla ei suudaks.
Peabki meeldima.
Siis on tore.
Uus osa siis ka. Enjoy!


„I'm sorry to break it to you, but I'm pretty sure she hates me. I was actually surprised that she's my doctor.“ pomises Hendrik kurvalt. „Well.. she was pretty shocked when she saw you.. And then she dragged you out of the ER. She was acting so crazy, we couldn't figure out what was wrong. And then she told me..“ naeris Jenny, kuid muutus samuti mõtlikuks, nuputades, kuidas neid kaht kokku viia. „She has always acted by her instincts. That's one thing I admire about her, she's not afraid to trust herself. I bet she's a brilliant doctor.“ rääkis Hendrik vaikselt. „Yes.. she really is.“ nõustus Jenny.


Katariina haaras ühte kätte popkorni ning teise pileti. Seda põrnitsedes luges ta piletilt välja oma istenumbri ja rea ning asus siis neid otsima. Lõpuks leidis neiu õige koha ja istus maha. Ta oli otsustanud kinno tulla, et mõtetest puhata. Terve hommiku oli ta end maapõhja sajatanud, et ta ära jooksis Hendriku eest. Katariina lihtsalt kartis nii väga, et Hendrik ei vasta tema tunnetele ja siis on nende sõprus läbi. Ta ei vaadanud isegi poisi reaktsiooni.. Neiu sättis end mugavamalt istuma ja jäi filmi algust ootama. Siis köitis ta tähelepanu kellegi pruunide, lokkis juustega pea. Kata kortsutas kulmu ning üritas poissi paremini näha kui saal pimedaks läks ning film algas.


Terve filmi põrnitses neiu paar rida eespool olevat poissi ning märkas, et too vahetas paar sõna enda kõrval istuva tüdrukuga. „Nüüd ma näen juba igalpool Hendrikut..“ pomises neiu endamisi kui tuled taas põlema läksid ja rahvas püsti tõusis. Heitnud veel ühe pilgu poisile, avastas Kata, et tegu oligi Hendrikuga. Neiu tahtis juba poisi juurde minna kui nägi seda sama tüdrukut Hendrikuga suudlemas. Pisarad voolasid Katariina silmadesse kui ta popkornitopsi maha viskas ja saalist välja jooksis...


„Princess? Are you okay?“ küsis Fred Cathie käest haarates. Pisarad voolasid taas naise silmist kui ta täpselt seda pärastlõunat kinos meenutas. „Please don't call me that..“ pomises ta summutatud häälel ning tormas mehe palatist välja. Cathie oli ekslikult arvanud, et töötamine viib ta mõtted mujale. Nüüd otsustas naine koju minna ja sinna ka jääda. Ta ei tahtnud enam iial Hendrikut näha. Sa ei saa jälle põgeneda.. lausus hääleke Cathie peas, kuid naine vaigistas oma mõtted ning tormas oma kabinetti.


Seal pani ta mantli selga, haaras oma asjad ning lahkus. „I have to go..“ pomises ta infolauast möödudes ning tõmbas käega üle pisarais silmade. „Cathie! Catherine!“ hüüdis Jenny talle järele joostes, kuid naine ei seisatanud. Ta jalutas oma Jaguari juurde ning vaatas seda hetke. „David..“ pomises ta vaikselt ning hakkas veel hullemini nutma. Catherine istus autosse, toetas pea vastu rooli ja nuttis.

Teate, nüüd on selline asi, et see jutt lõppeb ära. Kuna ma alustasin uut juttu (suht Twi fikk) siis on mu tähelepanu sellel ning praegu oli hea koht ära lõpetada. Aga see siin pole viimane osa. See on eeleelviimane osa. Enjoy! PS! Ohtralt kriitikat paluks.


Järsk koputus klaasile sundis naist pead tõstma. Hetkeks kartis Cathie, et tulijaks on Hendrik, kuid siis mõistis ta, et meest ei lastaks haiglast välja. Seetõttu polnudki Cathie eriti üllatunud, nähes Jennyt. Ohates keris Cathie akna alla ning pühkis käega mõned pisarad. See oli küll mõttetu tegevus, sest uued voolasid kohe juurde. „What..“ pomises ta jõuetult, suutmata isegi vihane olla. „I talked to him..“ lausus Jen vaikselt. „You did what?!“ karjatas Cathie. Seekord tundis ta viha endas kasvamas ning naine astus autost välja.


„Why did you do that?!“ küsis ta vihaselt ning põrnitses Jennyt. „Because you refused to!“ lausus Jen samuti vihaselt, kuid rahunes siis. „He explained me everything. It was just a misunderstanding.“ lausus Jenny vaikselt. „He KISSED her! How can I misunderstand that?!“ karjus Cathie uuesti vihaseks saades. „No. SHE kissed HIM!“ lausus Jen pahaselt. „Stop being so stubborn! You love him. So go and tell him that!“ ütles ta Cathiet põrnitsedes. „Oh.. and what about David? If I love Hendrik, a man who I haven't seen for ten years, then what do I feel about David?“ ütles Catherine välja küsimuse, mis autos istudes ta peas keerelnud oli.


„Plain sympathy..“ lausus Jen vaikselt. „Close your eyes.“ käskis ta siis. Cathie vaatas talle küsivalt otsa. „Close your eyes!“ lausus Jen pahaselt ning Cathie tegi nagu öeldud. „Now.. I wan't you to picture yourself in a kitchen. Not your kitchen. A big kitchen in a big house. Your house. There are kids running around. A little girl who has your blonde curly hair. And a boy, chasing her. Your children.“ rääkis Jen vaikselt.


Cathie naeratas endamisi, kujutades täpselt tüdruku inglinägu ja pisikesi lokikesi ette. „You hear a car coming. The car pulls over and you can hear the front door opening. The kids run to the hallway. You put the towel down and go after them. Your husband came home. Look at him.“ rääkis Jenny edasi ning jälgis põnevusega Cathie reaktsiooni. Cathie kortsutas kulmu ning pisarad hakkasid taas naise silmist voolama. „Who do you see?“ küsis Jen ettevaatlikult.

*Hingab sügavalt sisse*
Üle pika aja loen taas su juttu ja sa üllatad mind sellega, et see on eeleelviimane osa? (oli vist eeleelviimane eks )
Oeh, olin juba ära unustanud, kui hea jutt see on.
See osa oli mega. Eriti viimane lause. Avaldas mõju mulle Kuidagi viisi
Ma hakkan nüüd siis uut ootama

PS! Kärka, kui sa msnis kunagi oled, siis nudge eks. Mul sulle tähtis jutt!

Noh.. jah. See on nüüd siis eelviimane osa.
Enjoy, while you can!


„You're right..“ pomises Cathie silmi avades, „I really do love him.“ „Then what are you waiting for?“ küsis Jenny naerdes. Cathie vaatas teda hetke ning tormas siis mööda tuldud teed tagasi haiglasse. „Changed your mind?“ küsis Sarah kui Cathie infolauast möödus. Kuid naisel oli liiga kiire, et peatuda ning Sarahile toimunut seletada. Ta tormas liftide juurde ning vajutas mitu korda nupule. Kannatamatult jalalt-jalale tammudes vajutas Cathie nuppu veel paar korda, kuid andis siis alla ning suundus treppide poole.


Naine jooksis nii kiiresti kui suutis mööda treppe üles kuni jõudis õigele korrusele. Cathie jooksis edasi ning jäi seisma alles palatiuksel, ise hingeldades. Ta heitis segaduses olevale Hendrikule ühe pilgu ning sammus voodile lähemale. Siis langes ta mehele kaela, hingates sisse ta lõhna ja haarates kinni mehe lihaselistest käsivartest. Hendrik ohkas vaikselt ning tõmbas naise hapra keha lähemale, märkamata murtud ribide poolt tekitatud valusööstu. „Anna andeks..“ sosistas ta Cathiele. Cathie vaid noogutas, suutmata midagi öelda, ning nautis Hendriku lähedust.


„Catherine?!“ kostus ukselt pahane hääl. Naine tõmbus Hendrikust eemale ja jäi uksel seisvat Davidit jõllitama. „I.. we..“ pomises Cathie kohmetult, heites pilke kord Davidi vihasele näole, kord Hendriku küsivale ilmele. „We need to talk..“ lausus ta ohates ning heitis veel ühe pilgu Hendrikule. „Ma tulen kohe tagasi.“ ütles ta mehele ning lahkus palatist. „Who is that guy? And why are you crying?“ küsis David ning põrnitses läbi klaasi Hendrikut. Cathie ohkas, üritades oma mõtteid korrastada ning jalutas koridori lõppu, istudes sinna diivanile. David kõndis talle järele ning istus naise kõrvale.


„That is.. Hendrik. And I'm crying 'cause.. he kind of hurt me.“ lausus Cathie vaikselt. „WHAT?!“ karjatas David püsti tõustes ning tahtis tagasi palatisse tormata. „No, calm down. It was ten years ago. No need to beat the hell out of him now. We kind of got it sorted out already..“ seletas Cathie ning haaras endamisi ägades peast. Naine ei saanud kogu sellest segapuntrast isegi aru, veel vähem oskas ta seda mehele selgitada. „What do you mean 'kind of' ?“ küsis David kulmu kortsutades.


„Ten years ago.. I fell in love with him. We were best friends and I was afraid that I'd lose him as a friend. I was so sure he didn't like me back. But I told him anyway. And then I ran away..“ rääkis naine naeratades. „But that was in the past, right? You don't love him anymore?“ küsis David, taibates, kuhu Catherine oma jutuga tüürib. „I think I do..“ lausus Cathie vaikselt ning suunas pilgu maha. „But you said he hurt you?!“ lausus David meeleheitlikult.


„Yes, but Jen made it clear that it was a misunderstanding. I thought he kissed another girl but it was the other way around. I moved here and never saw him again. Until now.“ lausus Cathie. „Are you are sure it was a misunderstanding and he didn't hurt you in purpose?“ küsis David, endiselt lootes. „Yes, I'm sure.“ vastas Cathie, purustades sellega mehe viimsed lootused.

Nii.. siin see on.. VIIMANE OSA!! Olite tublid, et kommisite ja blaablaa.. Te nagunii jätate selle minu möla vahele nii, et mul pole mõtet siia kirjutada. Enjoy!


„So this is it..“ pomises David püsti tõustes. „I'm sorry. I really am. I had almost forgot about him and then he came back and..“ vabandas Cathie. „I understand.. You were too good to be true anyway.“ lausus mees naeratades ning kallistas siis Cathiet. „I just hope he makes you happy.“ lausus ta vaikselt ning eemaldus naisest. „He really does..“ ütles Cathie, mõistes seda alles nüüd.


Siis haaras naine taskust võtmed, mis ta enne, autost väljudes, sinna surunud oli. Cathie sirutas käe võtmetega Davidi poole ja lausus: „You should take these back.“ „No, Cathie. That's a gift. I'm not taking the car back.“ vaidles mees vastu. „David, please.“ lausus Cathie tungival toonil. Mees sirutas ohates käe välja ning Catherine kukutas võtmed talle peopessa. „Take care.“ lausus David eemaldudes. Cathie noogutas ning naeratas õrnalt. Siis pööras naine ümber ning jalutas tagasi Hendriku palatisse.


Mehe nägu nähes, mõistis ta, et on veel ühe seletuse võlgu. „Kes see mees oli?“ küsis Hendrik armukadedusnoodiga hääles ja haaras Cathie käest, tõmmates naise voodile istuma. „Kas sa tõesti arvasid, et ma ootangi kümme aastat ja ei vaata teiste meeste poolegi?“ õrritas Catherine. „Ahnii..“ muigas Hendrik ning nihutas end voodiääre poole, tehes Catherine'ile ruumi. „Ja see oli siis üks su meestest, keda sa minu äraolekuajal sebisid?“ päris Hendrik edasi, siludes Cathie kuldseid lokikesi.


„Ohjah, üks paljudest.“ naeris Cathie ning vaatas Hendrikule otsa. Mees kortsutas kulmu, kuid mõistis siis, et naine tegi nalja ning naeratas samuti. „Ma armastan sind.“ lausus ta vaikselt, pannes sellega Cathie veel rohkem naeratama. „Mina armastan sind ka..“ õhkas naine õnnelikult ja sättis end mugavalt Hendriku kaissu.


„Miks sa ära jooksid?“ küsis Hendrik mõne aja pärast. „Sest ma kartsin.. Ma olin nii kindel, et mina sulle ei meeldi ja sellega puruneb ka meie sõprus. Ma poleks suutnud su äraütlemist taluda. Pärast ma muidugi mõistsin, et ärajooksmisega tegin ma ainult endale karuteene. Piinlesin terve öö teadmatuses..“ rääkis Cathie vaikselt. „Ja siis tuli järgmine päev ja see kuradi kinoskäik, mis kõik ära rikkus.“ pomises Hendrik ning nihutas end veidi, et Cathie'le otsa vaadata.


„Tead.. ma mõtlesin terve filmi aja sinule. Kujutasin ette, kuidas ma sinu juurde lähen ja sulle ütlen, et ma olen juba ammu sinusse armunud olnud. Leah ütles mulle vahepeal paar kommentaari filmi kohta, muidu tundus, et ta ei sallinud mind üldse ja tuli minuga kinno vastumeelselt. Ja siis sai film läbi ja ta suudles mind.. Ja kui ma siis sind nägin..“ rääkis mees. „Hendrik, sa ei pea..“ lausus Cathie. „Pean.. Ma tahtsin surra, mõistes kui väga ma sulle haiget olin teinud. Ma teadsin juba ette, et sa ei lase mul seletada, aga ma pidin proovida. Ja sind pisarais näha..“ jätkas Hendrik.


Taas voolas üks kuum pisar mööda Cathie põske alla, kui naine seda pärastlõunat meenutas. „Printsess.. jälle ma ajasin su nutma..“ lausus Hendrik ning pühkis pöidlaga pisara. „Tead, mida ma kõige rohkem igatsesin..“ pomises Cathie vaikselt. „Mind?“ küsis Hendrik muiates. „No sind ka, aga ma igatsesin kõige rohkem seda, et sa mind Printsessiks kutsuks.“ lausus naine samuti muiates. Hendrik vaatas teda hetke ning kinkis siis Cathie'le õrna suudluse. „And they lived happily ever after..“ lausus Hendrik naeratades. Cathie asetas õrna ohke saatel oma pea mehe rinnale ning lisas: „The end!“

Nii armas lõpp!
Täpselt selline nagu ma salamisi olin lootnud.
Mul tuli järsku mõte, et ma sooviks teada, mis neist kümne aasta pärast saanud on

Tead mis on kõige kurvem asi?
Ma pean hakkama leppima tõsiasjaga, et see jutt on läbi
Paid to killi sa nii lühikest teha ei või
Protesteerin muidu