Come back.. { Lõpetatud }

Ma olen hale, tean. Veel üks jutt, mis nagunii pooleli jälle jääb. Ohjaa.. Igatahes. Tegevuse koha ja muu sukse staffi saate jutu käigus teada. Samuti täpsemalt selle minevikuosa kohta. Osad ei hakka tihti tulema, sest mul palju jutte ja vähe aega. Ja see nimi.. Hendrik. See sobib sinna.. ja ma ei hakka seda ära muutma. Vastupidi. Ma panengi tema juttu (osad teavad, kellest jutt, osad mitte) Ehk siis. Hendrik ongi seal jutus selline nagu Hendrik päriselt. Vot. Hale olen, tean. Ja siis see ka veel, et sellises stiilis jutte on siin juba päris mitu, aga mul savi. Kui ei meeldi, ära loe. Aga kommenteerida võid ikka. Ja ootaksin siis pikki ja sisukaid ja kriitikat töis kommentaare. Kui inglise keelest aru ei saa, võin tõlke panna.

Pikalt sai nüüd vadratud. Siit siis mu uue jutu esimene osa. Enjoy!


„Kata! Ma ei mõelnud seda nii!“ proovis poiss veelkord tüdrukut ümber veenda. Vastuseks nägi ta vaid tüdrukut ägedalt ümber pööramas, blondid lokid lehvimas. „Kata!“ karjus poiss ning jooksis neiule järele. „Hendrik, lase lahti..“ pomises tüdruk nutuselt kui poiss ta käest kinni haaras. „Palun luba mul seletada!“ lausus Hendrik väriseval häälel. Ta kartis. Kartis nii väga Katariinast ilma jääda. „Sa ei pea mulle midagi seletama. Me pole ju paar.“ lausus neiu vaikselt ning sammus eemale. „Kata, palun!“ proovis Hendrik viimast korda. „Mu nimi on Katariina.“ lausus tüdruk vaikselt ning lahkus.


„Dr. Catherine West, report to front desk. Dr. Catherine West, report to front desk.“ kostus valjuhääldist. „I'll be right back.“ lausus naine oma patsiendile ning lahkus palatist. Kulmu kortsutades lükkas ta jonnaka loki uuesti kõrva taha ning sammus registratuuri poole. „What is it?“ küsis naine ning ohkas, vaadates, kuidas salk taas ta silme ees õõtsus. „You have clinic hours to fill.“ lausus Susan muiates ning ulatas talle lõksu. Catherine vaatas teda tänulikult ning kinnitas sellega tuka pealaele. „I have a patient.“ proovis naine viilida, kuid Susan vaatas teda karmil pilgul, ulatades talle siis hunniku haiguskaarte. Sügavalt ohates astus Catherine esimese ruumi poole.


Kolm tundi ja viis tassi kohvi hiljem, pani naine säravalt naeratades haiguskaardid infolaua letile ning teatas: „I'm off. If my patient has any changes, you have my beeper number.“ „See you tomorrow..“ pomises Susan ja asus andmeid arvutisse trükkima.


Cathie astus oma kabinetti ning pani kitli nagisse. Siis tõmbas ta mantli selga ja keris salli ümber kaela. „Going home?“ küsis Jenny uksele astudes. „Yeah, there's nothing else to do.“ lausus Cathie ümber pöörates ning haaras oma koti. „It's a hospital, there's always something to do around here.“ naeris Jenny ja viipas sõbrannale siis hüvastijätuks.


„Lõpuks ometi..“ pomises naine värskesse ühku astudes ja võttis suuna oma auto suunas. Ta peatus hetkeks ning vaatas nimesilti, mis tema parkimiskohta tähistas. „Catherine West.. Katariina..“ pomises naine ning istus siis autosse.

No.. ma proovin siis selle jutuga kuskile jõuda. Aga ma ei garanteeri midagi. Uus osa siis. Enjoy!


„Kuradi parsa..“ sisistas naine, proovides juba kolmandat korda autot käivitada. Vihaselt vandudes astus Cathie autost välja ning lõi kapoti lahti. Mitte, et ta aru oleks saanud, mis seal all oli. „Mootor on seal.. väga hea..“ pomises naine endamisi ning uuris huviga juhtmeid ja voolikuid, mis igas suunas jooksid. „Do you need help?“ küsis üks mees ligi astudes, muie näol. „No.. I need a new car.“ lausus Cathie vihaselt. „Although.. I could use some oil.“ tõstis ta siis pilgu. „I can do that!“ naeris mees ning avas enda auto pagasniku.


Sealt kanistri välja võtnud, astus ta Cathie auto juurde. „My name is David, by the way..“ pomises ta kohmetult ning pööras oma pilgu taas autole. „I'm Catherine.“ lausus Cathie ning sulges silmad, püüdes mälestusi enda peast välja tõrjuda. Miljoneid kordi oli naine oma uut nime lausunud ning end selle eest vihanud. Ta armastas oma nime. Oma vana nime.


„All done!“ tõi Davidi hääl ta reaalsusesse tagasi. „But you really should get a new car.“ lausus ta siis ning mõõtis pilguga naise vana Volvot. „Yeah, I'm planning to buy one.“ muigas Cathie. „If you need any help, give me a call.“ ütles David silma pilgutades ning ulatas naisele oma visiitkaardi. Cathie puhkes naerma, nähes kaardil sportautosid tootva firma nime ja aadressi. „I'm the co-owner.“ lausus David muiates. „Thank you. I'll definitely come by.“ lausus Cathie ning istus autosse. „See ya!“ hüüdis David talle järele ning naeratas endamisi, vaadates, kuidas naine oma kohalt välja tagurdas ja parklast minema sõitis.


„I'm home!“ hüüdis Cathie esiust sulgedes. Steffy, kuldse retriiveri kutsikas, jooksis talle saba liputades vastu ning naine paitas teda. Siis pani ta mantli nagisse ja astus edasi. „Cameron?“ hüüdis ta kööki piiludes. Muie venis üle Cathie näo, nähes köögilaual kaussi taignaga ja veel hulka toiduaineid. „Njammii..“ pomises naine ja astus elutuppa. Endamisi haigutades tõmbas ta kotist oma patsiendi haigusloo välja ja hakkas seda uurima.


Veidi aja pärast avanes esiuks ja sisse astus pruunide laineliste juuste ja roheliste silmadega noor naine, kes oma olekult meenutas küll särtsakat teismelist. „Hey, baking something?“ küsis Cathie esikusse jalutades. „Yeah, brownies. We're out of sugar, again, so I went to borrow some from Mrs. O'Connell.“ seletas Cameron rõõmsalt ning asus taigent edasi segama. „Thought so..“ pomises Cathie ja pistis lusika taignakaussi. „Mm.. this tastes good..“ pomises ta lusikat suhu toppides. „Hey!“ naeris Cameron ja tõmbas kausi eest. „Okay, I'll be in the cabinet, working, if you need me.“ lausus Catherine ja lahkus köögist.


Naine haaras Steffy, kes ta jalge ümber klähvis, sülle ning jalutas kabineti suunas. Elutoast võttis ta haigusloo ja oma koti ning piilus silmanurgast kella. „Kell 12..“ pomises ta endamisi ning astus kabineti, hoolikalt enda selja taga ust sulgedes. Naine asetas koera maha ja haaras telefoni. Ta valis juba pähekulunud numbri ja istus arvutitooli. „Tsau, emps!“ lausus ta naeratades telefoni.

Nii.. uus osa mu ainsale lugejale. Dianale! Enjoy!


„The cake is ready.“ lausus Cam pead ukse vahelt sisse pistes. „Yea, I'll be right there..“ pomises Cathie pilku tõstmata ning uuris kulmu kortsutades uuringu tulemusi. Cameron raputas ohates pead ja haaras Steffy sülle. „Come on. You've been working all day. Get some rest. And some brownies.“ lausus Cam naeratades. „Okay, I guess you're right.“ muigas Cathie ning astus Cameroni järel kabinetist välja. „I'm always right.“ naeris naine ja tõstis Cathiele kooki.


„So.. what did you do today.“ küsis Cam ka endale tükki ette tõstes. Cathie avas juba suu, kuid Cam peatas ta: „Besides work.“ „Umm..“ mõtles Catherine kulmu kortsutades. Siis ta pilk selgines: „I met a guy.“ Cam tõstis üllatunult pilgu. „Let me guess, he's your patient?“ naeris naine. „Noo, I met him in the parking lot. My car needed some oil and he helped me out.“ seletas Cathie ja sirutas käe uue koogitüki järele. „Is he cute?“ muigas Cam. „Yeah. Those sweet, kind eyes and blond hair..“ lausus Cathie. „Sounds good.. Do you have his number or something?“ muigas Cam kavalalt. „No, you're not gonna call him!“ naeris Cathie ning lausus siis: „I'm gonna go and buy a new car tomorrow. He sells sportscars.“ „Nice..“ pomises Cam ja mugis kooki edasi.


„Okay.. I'm tired. So good night. And thanks for the brownies.“ lausus Cathie mõne aja pärast end püsti ajades. „You're welcome. Sleep tight!“ lausus Cam ning viis nõud kööki. Cathie viis ka enda nõud sinna ja pistis need nõudepesumasinasse. „Breakfast is on me.“ muigas naine ja läks siis enda magamistuppa. „Fine by me..“ pomises Cam ning suundus arvuti taha.


„Hommikust, printsess!“ lausus mahe hääl. Kata teadis silmi avamata, kes see on. „Mm.. mis kell on?“ küsis neiu uniselt silmi hõõrudes. „Piisavalt palju, et sind voodist välja ajada.“ muigas Hendrik. „Okei..“ pomises Kata ja pööras teise külje, uuesti silmi sulgedes. Hendrik naeratas ning heitis tüdruku kõrvale pikali. Peale hetkelist kõhklust sirutas ta käe ümber Kata ja tõmbas neiu lähemale. Tüdruk naeratas endamisi ja uinus pea..


„Cathie!“ lausus Cam juba kõvemini, sõbrannat raputades. „Mida.. kus?“ pomises naine segaduses ilmel ning mõistis siis, et tegemist oli unenäoga. „Oh.. morning.“ lausus ta Cam'ile otsa vaadates ning tõusis istukile. „What time is it?“ küsis ta haigutades ja lükkas teki pealt. „Enough for you to be late!“ lausus Cam veidi pahaselt ning lahkus toast. Cathie vaatas ehmunult kella ja vandus, nähes, et suur seier kaheksa peale jõudmas oli.


Ta krahmas kiiresti kapist riided ning jooksis duši alla. Sealt naasnud, istus ta laua taha ja kandis peale kerge meigi. Cathie jooksis kabinetti ja krahmas sealt kaasa haigusloo ja oma koti. Lõpuks maandus ta köögilaua taga. „Thank you!“ ütles ta Cam'ile kui too naisele taldriku hommikusöögiga ulatas. „I'll make dinner. And breakfast tomorrow!“ lubas Cathie peekonit suhu toppides. „Shit!“ karjatas ta kella vaadates. Tal oli veerand tundi, et haiglasse jõuda. New Yorgi liiklust arvestades võis seda julgelt võimatuks missiooniks nimetada. „I'm off. See ya!“ lausus Cathie ning jooksis esikusse. Ta viskas mantli selga ja tormas uksest välja. Cam vangutas pead ja pöördus tagasi oma peekoni ja munade poole.

Tublile Dianale veel üks osa. Enjoy!



„I'm sorry!“ hüüdis Cathie juba kaugelt Susanile. Naine põrnitses teda pahaselt, ulatas talle hunniku haiguskaarte ja viipas kliinikuosa poole. Sügavalt ohates pöördus Cathie ümber ning läks oma kabineti suunas. Ukse lukust lahti keeranud, astus Cathie sisse ning jäi üllatunult oma lauda vaatama. Keset lauda seisis suur ja uhke lillebukett. Üllatunult pani Cathie haiguskaardid lauale ning otsis lillede vahelt kaardi välja.


Care to join me for dinner? 8pm at Cafe Rouge. Dave.


Cathie naeratas, nuusutas lilli ning pani siis mantli nagisse. Jaki viskas ta oma arvutitoolile ja tõmbas pluusi peale valge arstikitli. Naine kohendas nimesilti ja taskus olevaid pastakaid ning vinnas kaartide kuhja uuesti sülle. „Vabadust, Fred. Pead natuke kannatama..“ pomises ta pilku oma patsiendi haigusloole pöörates ja läks ohates kabinetist välja.


Terve aja – nii väikese poisi kurku kontrollides, vana naise reumahädasid uurides kui ka noorele neiule ta rasedust teatades – suutis Cathie mõelda vaid õhtusöögist, mis teda ees ootas. Järsku meenus talle midagi ning ta tormas ülevaatustoast välja, jättes nutva neiu talle imestunult järgi vaatama.


„Cam! Listen.. I'm really sorry, but you have to make dinner yourself today. I'm going out with David!“ lausus Cathie kulmu kortsutades. Cam'i reaktsioon polnudki selline nagu naine oodanud – koguni kartnud – oli. Cameron kiljus telefoni otsas ja lausus siis: „Finally! You've got a date.“ Cathie naeratas, ütles Cameronile, mis ajal teda koju on oodata ning pani siis toru hargile, õnnis naeratus näol.


Tagasi ülevaatustuppa minnes, ootas teda ees nuttev neiu. „Are you sure? Like.. really-really sure?“ küsis neiu oma pisarais silmi Cathiele pöörates. „Yes. Tests don't lie. You're pregnant.“ lausus Cathie ning tundis hetkeks isegi neiule kaasa. Ta oli vaevu 17 ja juba ootas last. Neiu reaktsioonist võis eeldada, et tegu oli üheöösuhtega. „There's always abortion.. And you can give the baby away for adoption.“ püüdis Cathie teda rahustada.


„I don't have the money for abortion. And my mom is gonna kill me when she finds out.. Oh.. And my boyfriend. He'll definitely dump me..“ puhkes neiu taas nutma. Cathie ohkas, ulatas neiule taskuräti ning lahkus vaikselt ruumist.

Masendav osa.. aga see käib arstiks olemisega kaasas. Enjoy!



„Susan. I'll be leaving at 6pm today.“ lausus Cathie infolaua ääres seistes. „Why?“ päris naine kulmu kergitades. „I've got a date!“ lausus Cathie uhkeldavalt ning läks siis oma kabinetti. „Yeah right..“ pomises Susan ja pööritas silmi.


„Okei Fred, vaatame siis, kuidas sinul läheb.“ pomises Cathie haigusloo järele haarates ning läks lifti suunas. „Dr. Catherine West to OR 2. Dr. Catherine West to OR 2.“ kostus valjuhääldist. Vaikselt vandudes pööras naine ümber ning jalutas tagasi oma kabinetti. Haigusloo lauale visanud, tormas naine operatsioonisaali suunas. „What is it?“ küsis ta sinna jõudes. „Internal bleeding.“ lausus üks arst. Cathie pesi korralikult käed ning pani siis spetsiaalse kitli selga. Näol olevat maski kohendades astus ta opisaali ning kiirustas laua juurde. „Scissors!“ lausus naine ja sirutas käe välja.


Pool tundi hiljem pani naine ohates skalpelli käest ja vaatas ainiti ekraani. „Time of death – 4. 27pm..“ pomises naine pilku kellale pöörates ja lahkus saalist. Ta kiskus verised kindad käest, viskas need prügikasti ja toetus siis kraanikausi äärele. Cathie tõmbas maski eest ja vaatas oma väsinud silmadesse. Sügavalt ohates pühkis ta pisara ära ja võttis kitli seljast.


„I'll tell them..“ pomises naine ja lahkus ruumist. Ta jalutas aeglaselt mööda koridori ning nägi juba silmanurgast, kuidas noor naine ja pisitüdruk tõusid. Cathie ohkas vaikselt, need olid arvatavasti mehe naine ja laps. „I'm sorry. We did everything we absolutely could..“ pomises Cathie pähekulunud sõnad. Naine puhkes lohutamatult nutma ning varises tagasi istmele. Pisitüdruk vaid vaatas oma ema hämmeldunult ning üks pisar voolas ka tema põselt alla. Cathie lahkus vaikselt, tal polnud inimeste lohutamine kunagi hästi välja tulnud.

Okei, sul on vähemalt kaks lugejat nüüd, mina ka siin. :D Nüüd tahaks seda õhtusöögi osa ja värki rutturuttu. Aga see osa.. oli suht kurb, aga järgmine osa on rõõmus siis, teeme nii.

Nii.. kuna mind homme terve päev pole, panen täna siia ka veel ühe osa. Liina, õhtusöök on alles järgmises osas (A). Enjoy!




„Shit-shit-shit..“ pomises naine endamisi ning kõndis oma kabinetti. Ta haaras taas oma patsiendi haigusloo enda kätte ja hingas sügavalt sisse. Cathie hoidis õhku veidi aega oma kopsudes ning lasi selle siis pahinal välja. Seejärel jalutas ta kabinetist välja ja võttis suuna intensiivi poole. Catherine kõndis mööda pähekulunud teed kuni jõudis õige palatini. Siis avas ta ukse ja astus sisse. „Hi, Fred!“ lausus Cathie naeratust pähe manades. „What's wrong, angel?“ küsis Fred murelikul ilmel.


Cathie kirus end mõttes, Fred nägi temast alati läbi. „Nothing, I'm fine.“ lausus naine muretut olekut teeseldes ning uuris mehe näite. 67-aastase mehe kohta oli Fredil üpris hea tervis, ainult süda oli nõrgavõitu. „Looking good, old man. Looking good..“ pomises Cathie ning pöördus õe poole. „Did he eat properly?“ küsis ta noorelt internilt. „I'm not old. And you can ask me about my eating habits.“ torises mees. „Yes, Fred. You're in your golden years. And I can't ask you. You'd probably lie.“ lausus Cathie naeratades. „Have I ever lied to you, princess?“ küsis Fred kulmu kortsutades.


Printsess.. kaikus Cathie peas. „Hommikust, printsess!“ Mälestused naasesid taas, vallutades Cathie meeled. „Catherine?!“ hüüatas Fred ning köhatas paar korda. „Ah? Oh.. yes. Umm.. I mean no. You haven't lied to me, Fred..“ pomises Cathie unelmaist ärgates ja pani näidud haiguskaardile kirja. „Are you sure, you're okay?“ küsis Fred kahtlustavalt. „Yes. I'm fine. Just a little tired.“ lausus Cathie ning torkas pastaka tagasi taskusse. „Then go home and get some rest!“ lausus Fred kõiketeadja ilmel. „I can't. I've got a date.“ pomises Cathie vaikselt.


Siiski piisavalt kõvasti, et Fred teda kuuleks. „Oh.. a date? With who?“ päris mees kulme kergitades. „A guy I met in the parking lot.“ lausus Cathie muiates. Fred oli talle nagu isa. Ja nagu isale kohane, valgus mehe näole murelik ilme kui ta lausus: „Parking lot? Are you sure, he's a nice guy?“ „Yes, he helped me with my car. And he sent me flowers with an invitation to dinner.“ lausus Cathie. „Are you still driving with that old peace of sh-“ lausus Fred, kuid naine katkestas ta: „Be nice. And yes, I'm still driving that car. But I'm planning to buy a new one.“ „You sure could use one..“ pomises Fred. „Okay, you need to get some rest. And I need to get ready for my date. See you tomorrow!“ lausus Cathie ning lahkus palatist.


Vaikselt ohates ulatas ta haigusloo infolauda – et tal ei tekiks kiusatust kodus sellele pilku peale visata – ning uuris graafikut. „Can you put me on that operation?“ küsis ta Susanilt, viibates kolme minuti pärast algavale opile. „I have a little spare time.“ seletas Cathie. „Okay..“ pomises Susan ja pani naise nime graafikusse kirja. Cathie heitis veel pilgu oma nimele graafikus ja läks oma kabinetti. Ta pani kitli nagisse, kohendas patsi ja liikus siis opisaali poole. Ust lahti lükates ja opilaual lebavat patsienti nähes, vallandus naise suust veel üks vaikne ohe. „Ma ohkan liiga palju..“ pomises Cathie endamisi. „What did you say?“ küsis üks arst naise kõrval käsi pestes. „Nothing.. Let's do this!“ lausus Cathie ning sisenes saali.

Siia alla käivad samad käsud: Ohtralt kriitikat ja sisukad kommentaarid. And I mean it! Ja no sry.. ma ei osanud midagi kirjutada õhtusöögi osasse. Mina ju ei tea, millest nad rääkida võiks. Aga uus osa siis. Enjoy!


Tund aega hiljem väljus naine saalist, õnnelik naeratus näol. Cathie pesi käed puhtaks ning jalutas tagasi oma kabinetti. Ta pani mantli selga, keris salli kaela ümber ja haaras oma koti. Selle üle õla visanud, väljus naine kabinetist ning jalutas ukseni. „See ya tomorrow!“ lausus ta infolauast möödudes Susanile ning jalutas hoonest välja.


Cathie istus oma Volvo rooli, viskas koti kõrvalistmele ja tagurdas osavalt parklast välja. Pool tundi hiljem parkis naine auto oma kortermaja maa-alusesse parklasse ning jalutas, viisikest ümisedes, liftini. „I'm home!“ hüüdis naine korterisse astudes ning tõmbas mantli seljast. „Hey, puppie..“ pomises ta Steffyt paitades ning muigas, nähes uudishimuliku näoga Cami ukseavas seismas. „Tell me everything!“ lausus Cam käskival toonil ja vedas sõbranna elutuppa.


„Well.. there's reaaly nothing to tell. I went to my cabinet and saw the flowers. And there was a card..“ seletas Cathie ning tõsines siis. „Shit! The flowers! I left them in my cabinet..“ hüüatas naine püsti tõustes. „You'll get them tomorrow. Now.. let's go. You need to get ready!“ lausus Cam ja haaras Cathiel käest, vedades ta enda järel magamistuppa.


Lõpuks oli Cam Cathie välimusega rahul ja tiris ta muiates peegli ette. „Wow..“ pomises Cathie ning keerutas ennast. Tal oli seljas tumesinine kokteilikleit, jalas tikk-kontsaga kingad ning juuksed olid üles pandud. „You should be a fashion-designer..“ pomises Cathie ning uuris oma nägu lähedalt. Tume silmavärv tõi naise helesinised silmad hästi esile ning kirsspunased huuled tekitasid kuldse läikega näonahaga ilusa kontrasti. „You look awesome!“ lausus Cam ning plaksutas käsi.


„Thank you!“ lausus Cathie ning haaras oma käekoti. „Wish me luck..“ pomises naine ärevalt. „Good luck!“ lausus Cam naerdes ja vaatas kella. „And.. take a cab.“ lausus Cam ning hoidis Cathie kotti, kuni naine endale mantli selga pani. „Yeah.. good idea..“ pomises Cathie ning haaras käekoti uuesti kätte. „Okay.. bye!“ lausus Cam ning pani ukse naise taga kinni. Cathie kõndis alla tänavale ning peatas käeviipega takso. „Cafe Rouge, please!“ lausus ta juhile ja sättis end mugavalt istuma.


„Wow.. you.. you look gorgeous!“ lausus David esimese asjana ning aitas Cathiel mantli seljast võtta. Ettekandja astus ligi ning juhtis nad lauda. Siis ulatas neiu neile menüüd ja lahkus. „So..“ pomises David mõne aja pärast, „How was work today?“ Cathie naeratas, pani menüüd käest ning lausus: „One death, one pregnancy, one successful operation and Fred's doing great!“ „Mmkey..“ pomises David naerdes ning lausus oma tellimuse saabunud ettekandjale.


„Thank you, dinner was great.“ lausus Cathie enda maja ees Davidi autost välja astudes. „The pleasure was all mine.“ muigas David ning astus lähemale. Mees vaatas Cathiele hetke silma ning suudles siis naist. Lõpuks eemaldus Cathie naeratades mehest ning lausus: „See you tomorrow!“ Seejärel jalutas naine majja ning astus lifti. Uksed sulgusid ning naine nõjatus õhates vastu liftiseina. „How was it?“ küsis Cam kohe esikusse tormates. „Perfect. Just perfect..“ õhkas Cathie õnnelikult ning võttis mantli seljast.

Ma sain praegu aru, et mulle meeldib see kakskeelsus. Et nagu.. tegevus on eesti ja otsekõne inglise keeles. Ja siis eelmise osa kohta ütleks, et Fred on lahe. Ja selle osa kohta ütleks, et ma teadsin, et nad suudlevad. *Nastja* Ja Cameron meedlib mulle ka. Kriitika poole pealt jään vist vastuse võlgu, sorry.

Ootan endiselt sisukaid kommentaare ja kriitikat. Ja vabandust lühikese osa eest. parem kui ei midagi. Enjoy!


Järgmisel hommikul ärgates oli naisel ikka seesama totter naeratus näkku kleebitud. Ta tõusis üles, käis duši all ning jalutas kööki. Cathie avas külmkapi ukse ning võttis sealt välja munakarbi ja peekoniribad. Klaaskastist leidis ta lisaks mõned tomatid ja veidike kurki ning ukse küljest haaras naine mahlapaki. „All-American breakfast..“ pomises Cathie õli pannile valades ning lasi sellel kuumeneda. Siis lõi ta munad pannile, lisas peekoni ning asus salatit valmistama.


Mõne aja pärast tõusis ka Cam ning jalutas muiates kööki. „You kept your promise.“ lausus naine pannile viibates. Cathie naeratas talle vastuseks ning võttis panni tulelt. „Why are you so happy?“ küsis Cam naerdes ning pistis kurgiviilu suhu. „Oh.. love does that to people..“ pomises Cathie muiates ning tõstis hommikusöögi taldikutele. „Love? Isn't it a bit soon for that?“ küsis Cam kulmu kergitades ning valas endale klaasi mahla. „Well.. it's not soon to be IN love.“ seletas Cathie ning istus samuti laua taha. „Oh.. I see..“ lausus Cam ning asus hommikusööki mugima.


Veerand tundi hiljem tõusis Cathie laua tagant ning asetas oma nõud kraanikaussi. „I have to go. And don't forget. I'm making dinner!“ lausus naine muiates. „Oh, I thought we could order some Chinese..“ ütles Cam ning pani ka enda nõud kraanikaussi. „Okay, but it's on me.“ nõustus Cathie ning jalutas esikusse. Ta pani mantli selga ning läks hüvasti jättes korterist välja. Cam ringutas, võttis veel lonksu mahlaklaasist ning kõndis siis tagasi enda tuppa, eksamiks õppima.

See on ka lühike osa (A) Sry, mõtteid selle jutu kohta absull pole. Njeetu. Aga läheb paremaks, sest see koht, mis mul ette mõeldud on, tuleb varsti. Enjoy!


Catherine'i päevad möödusid haiglas ning õhtud David'i seltsis. Naine kiindus temasse aina rohkem ning talle tundus, et tunded on vastastikused. Ühel õhtupoolikul haiglast lahkudes, ootas mees teda ukse ees ning muigas kavalalt. „What are you smiling about?“ küsis Cathierine kulmu kergitades ning kinkis mehele õrna suudluse. „You're going to get a new car!“ lausus David säravalt naeratades. „Umm.. but..“ proovis Catherine mingit vabandust leida, kuigi talle mõte meeldis. „No excuses. Let's go!“ ütles David ning avas Cathiele ukse.


Autopoodi jõudes, juhatas David naise kohe tagaossa, kallimate autode juurde. „David! I could never afoord any of these.“ lausus Cathie üllatunult. „Well, who said that you're buying one?“ küsis mees silmapilgutusega. Cathie, mõistes, mida David silmad pidas, tõstis käed tõrjuvalt ette: „No way. I could never accept it.“ „I insist.“ lausus David vaikselt ja suudles naist õrnalt. „You once told me you like Jag's.“ ütles ta siis naeratades ning haaras Cathiel käest, viies ta Jaguaride juurde.


„David..“ pomises Cathie, suutmata toimuvat uskuda. David tahtis talle Jaguari kinkida! „Come on. You have got to like atleast one of these.“ naeris David ja näitas talle erinevaid autosid. „This is my personal favourite.“ lausus David, juhtides Cathie Jaguar C-XF'i poole. „But it's too expensive!“ protestis naine. „Cathiee..“ venitas David ähvardaval toonil. Catherine ohkas alla andes ning istus autosse. „Wow..“ pomises ta käega üle rooli libistades. „I guess you made your decision. Or do you wanna see more?“ küsis David naise kohale kummardudes. „I guess so..“ pomises Cathie oma säravaid silmi mehele pöörates ning kinkis talle ühe suudluse.


„Wanna see what this thing can do?“ muigas David siis, võtmeid sõrme otsas viibutades. Cathie naeratas ning nihutas end kõrvalistmele. „You need to get used to the gear-system, but it's pretty easy.“ seletas David nuppu keerates, et tagurpidikäik sisse panna. Cathie vaid jälgis kõike säravate silmadega ning naeratas, nähes, millise osavusega David auto salongist välja juhtis. Õue jõudes peatas ta auto ning läks korraks välja, salongi uksi lukustama. „We'll take care of the paper-work tomorrow.“ lausus ta tagasi autosse istudes ning võttis kohalt.

Ja LÕPUKS see osa, mida ma olen niiii kaua tahtnud kirjutada. Enjoy!


„Morning!“ lausus Cam särava naeratusega kööki astudes. Siiski ei jäänud Cathiele naise närviline olek märkamata. „Do you have an exam today?“ küsis ta kulmu kergitades. Cam noogutas ärevalt ning haaras kausist ühe õuna. „I'm gonna fail..“ pomises ta vaikselt ning võttis õunast ühe ampsu. „No you're not! You're gonna do great.“ lausus Cathie ning lükkas mahlaklaasi talle lähemale. „I made pancakes too.“ „Thank you, but I'm too nervous to eat..“ pomises Cam ning pani pooleldisöödud õuna kapile. Ohates läks ta magamistuppa.


„Hey! Want me to drop you off?“ küsis Cathie muiates esikusse sammudes. „Thank you, but I'm pretty sure I could run faster.“ naeris Cam ning kõndis samuti esikusse. „Well, you haven't seen my new car!“ lausus Cathie ning nautis imestust Cameroni näol. „You bought a new car?!“ päris ta üllatunult ning tõmbas kiiresti jope peale, et juba alla jõuda. „No. David gave it to me!“ lausus Cathie säravalt ning tõmbas ukse kinni. Kontrollinud, et see lukku jäi, sammus ta Cami järel lifti poole. „You're kidding, right?!“ küsis too üllatunult. „Nope.“ naeris Cathie ning astus lifti. „And what did he want in return?“ muigas Cameron. „Shut up.“ naeris Cathie, mõistes, mis suunas Cami mõtted liikusid.


„What? I didn't say anything.“ muigas Cameron ja astus liftist välja. „So, where's your new car?“ küsis ta ringi vaadates. „Right here.“ lausus Catherine ning astus Jaguari juurde. „Holy shit! It's a Jag!“ pomises Cameron suurte silmadega autot jõllitades. Siis ilmu ta näkku kaval muie. „I'm driving!“ lausus ta Cathie käest võtmeid haarates ning istus ise juhikohale. „Fine! But only until we get to the university.“ naeris Cam ning istus kõrvalistmele. „Wait, where's the gear-stick?“ küsis Cam kulmu kortsutades. „This IS the gear-stick.“ naeris Catherine ning viipas nupule. „I'm totally in love with this car.“ pomises Cam ning võttis kohalt.


Haigla parklasse jõudes, nautis Cathie mõnuga kõigi pilke oma uuel autol. Naine muigas endamisi ning haaras siis tagaistmelt enda asjad. Õndsalt ohates pani ta signa peale ja kõndis haiglauste vahelt sisse. „Thank god! You're here!“ lausus Susan teda märgates ning sammus infolaua tagant välja. „I'll take your things to your cabinet. Give me your coat.“ seletas naine Cathie käest asju haarates. „What's going on? Is something wrong with Fred?!“ küsis naine näost kaameks muutudes. „No, he's fine. There was an accident. Busload of people are in the ER. A truck hit them. They really need you over there!“ selgitas Susan ning ulatas Cathiele kitli. „Go!“ hüüdis ta naisele järele, nähes, et too endiselt paigal seisab.


Catherine jooksis ruttu kiirabiosakonda ning jäi uksel seisma, jälgides toimuvat. Osakond oli rahvast puupüsti täis. Voodeid ei jagunud, igalt poolt oli kuulda hüüdeid. Sügavalt sisse hingates suundus naine Jenny poole. „Things are crazy around here..“ pomises ta naisele ning küsis siis: „What can I do?“ „Umm.. Go to the back Some patients are there who haven't been checked.“ lausus Janny ning pöördus tagasi oma patsiendi poole. „This is gonna hurt a bit..“ kuulis Cathie teda lausumas.


„Excuse me, coming trough..“ pomises naine endale teed tehes ning astus ühe voodi juurde. Seal lebas noor naine, kelle käest jooksis verd. „What exactly happened here?“ küsis Cathie ühelt arstilt, kes kõrvalvoodi juures askeldas. „A truck and a bus crashed.“ lausus naine lühidalt. Cathie pööritas silmi ning pöördus oma patsiendi poole. „Can you hear me?“ küsis ta naise silmi uurides. „What's your name?“ küsis ta naiselt. „Savannah..“ pomises too ning proovis kätt liigutada. „Don't move.“ lausus Cathie ning puhastas haava ära. Selle kinni sidunud, vaatas ta naise üle ning kirjutas talle valuvaigistid. „Lie still, you've lost a lot of blood.“ ütles ta naisele ning pöördus siis medõe poole. „Take care of her.“ lausus ta naisele ning läks voodi juurest eemale.


Cathie jalutas tagumise voodi juurde ning tõmbas kardina eest. „Issand Jumal..“ pomises naine kohkumusest sammu tagasi astudes. Need pruunid lokid, tõmmu nahk.. Catherine raputas pead ning haaras mehe haigusloo järele. Ta hoidis kaarti enda värisevate käte vahel, julgemata sisse vaadata. „Cathie, hurry up. We need you over here.“ kostus Jenny hääl. Catherine noogutas talle ning avas kaardi. „Hendrik..“ pomises ta sealt nime lugedes ning tundis, kuidas pisarad ta silmist voolama hakkavad. Neid kiiruga ära pühkides astus ta voodile lähemale. Ta kontrollis Hendriku pupille ning uuris mehe näite. „Kurat..“ pomises ta endamisi. „Hey, how is he doing?“ küsis Jenny naise kõrvale astudes, kuid kohkus, nähes pisaraid Cathie silmis.


„What's wrong?“ küsis Jenny ning kontrollis samuti mehe pupille. „His pupils are reacting.“ lausus ta kulmu kortsutades. „It's him..“ pomises Cathie ning hingas sügavalt sisse. Otsustav ilme tuli ta näole kui ta seina äärest kanderaami tõi. „Help me.“ lausus Cathie kanderaami voodi kõrvale vedades ning haaras ettevaatlikult linast. „What are you doing?“ küsis Janny üllatunult ning kutsus ühe õe appi. Kolmekesi tõstsid nad Hendriku teadvusetu keha kanderaamile. „Sign me up as his doctor. I'll explain later.“ lausus Cathie ning lükkas kanderaami ruumi väljapääsu poole. „Jenny pööritas silmi ning ulatas haigusloo õele. „Go and help her.“ lausus ta naisele ning läks tagasi oma patsientide juurde.

Rahu. Saad-saad. Muide, nii veider oli otsekõnet Eesti keeles kirjutada. Enjoy!


Kuigi kell oli juba kaheksa, istus Catherine endiselt mehe palatis, tugitoolis. Naine hõõrus oma väsinud silmi ning heitis hajameelse pilgu näitudele. Kõik oli korras. Hendrikul oli peapõrutus, väike peahaav ja paar murtud ribi. Peale selle oli temaga kõik korras. „Why are you here..“ pomises Cathie endamisi ning sulges silmad.


„Kata?“ äratas teda kellegi vaikne hääl. Cathie avas silmad, mõistes, et ta oli magama jäänud. Siis heitis ta pilgu voodi suunas, kust hääl tulnud oli. Naine hingas kergendunult, nähes, et Hendrik on üleval. „Miks sa siin oled?“ küsis ta voodile lähemale jalutades. „Õnnetus oli. Veoauto sõitis..“ hakkas Hendrik seletama, kuid Cathie peatas ta. „Ei, ma mõtlen.. Miks sa siin, New Yorgis, oled?“ „Ma..“ pomises mees, teadmata, mida öelda. „Ma tulin sinu juurde..“ lausus ta lõpuks.

„Kümme aastat..“ ütles Cathie voodist eemale, akna juurde jalutades, „kümme aastat pole ma sind näinud, sinust midagi kuulnud. Ja nüüd ilmud sa haiglasse, murtud ribide ja sinikatega ja.. Ja mis? Loodad, et kõik on korras?“ Catherine tundis, kuidas pisarad taas ta silmi täitsid. „Ei, mitte seda. Aga ma lootsin, et kõik saab korda. Ja ega see õnnetus mul plaanis polnud. Ma tahtsin ikka korralik välja näha kui ma sinuga kohtun. Mitte selline..“ lausus Hendrik, pilku üle enda sidemeis keha libistades. „Kata, tule siia.“ ütles ta vaikselt. „Mu nimi on..“ alustas Cathie, kuid Hendriku vaikne hääl peatas ta: „Katariina, tean. Aga mulle meeldib ikkagi sind Kataks kutsuda.“ „Ei.. mu nimi on Catherine. Sinu jaoks Dr. West.“ lausus Cathie endiselt näoga akna poole olles.


„West?!“ küsis Hendrik üllatunult ning Cathie kuulis, kuidas masin kiiremini piiksuma hakkas. „Sa oled abielus?!“ päris mees veidi vihasel häälel. „Ja kas sa tõesti lootsid, et ma ootan sind kümme aastat?!“ karjus Cathie ümber pöörates. Siis ta rahunes, pühkis pisarad silmist ning lausus: „Ei, ma pole abielus. Ma võtsin uue nime kui siia elama tulin.“ „Et mina sind üles ei leiaks?“ küsis Hendrik ettevaatlikult. „Jumal küll, kõik ei keerle sinu ümber!“ lausus Cathie vihaselt ning tormas palatist välja.


„Cathie, what's wrong?“ küsis Jenny talle vastu tulles ning andis oma patsiendi medõele üle. Naine jörgnes Cathiele tolle kabinetti ning sulges enda järel ukse. „Cathie?“ lausus ta vaikselt lähemale sammudes. Naine seisis akna juures ning nuttis nii, et ta kogu keha vappus. „What happened?“ küsis Jenny ning astus Cathie ette. „He's back..“ pomises too ning langes sõbrannale kaela. „It hurts, Jen. It really hurts..“ pomises ta vaikselt ning ei proovinudki enam nuttu tagasi hoida.

Pikad, sisukad ja kriitikast pungil kommentaarid = Uus osa. Lihtne ja loogiline. See siin on erand, ärgitamaks teid kommima. Enjoy!


„You should talk to him.“ lausus Jen mõne aja pärast, kui Cathie juba rahunenud oli. „I can't..“ pomises naine ning jõllitas ainiti üht punkti seinal. „But you love him!“ ütles Jen pahaselt ning põrnitses Cathiet. „No.. I loved him. There's a difference.“ lausus Cathie ning eiras naise pilku. „Stop lying to yourself. If you don't love him then why does it hurt?“ küsis Jenny ning muigas, nähes, et ta oli märki tabanud. „Memories..“ pomises Cathie. „You need to forgive him. Like you said, you weren't a couple. So technically, he didn't do anything wrong.“ lausus Jenny.


„Yes, but he knew what I felt about him. That's just him. Always thinking about himself and no one else.“ ütles Cathie vastu. „Okay, so he went out with that other girl.. Big deal!“ lausus Jenny pahaseks saades. „Big deal?! Yes, it's a big deal. I told him that I'm in love with him and the next day I see him at the movies, kissing some chick! Well I'm sorry but that hurt!“ karjus Cathie ning tahtis ära minna, kuid Jenny haaras tal käest. „Go and tell him that you forgive him!“ käskis naine. „Never.“ ütles Cathie vihaselt ning lahkus kabinetist.


“Hey, you're that Enrique-guy, right?” küsis Jenny mehe palatisse astudes. “Well, it's Hendrik actually, but yes.” lausus Hendrik pilku Jennyle pöörates. “Whatever..” pomises too voodiservale istudes ning vaatas meest tungival pilgul. “So.. tell me your version?” lausus ta vaikselt. “My version? Of the accident?” küsis Hendrik kulmu kortsutades. “No, you're version of the thing that happened ten years ago.” seletas Jenny rahulikult. “She told you?” “Yeah, while crying her eyes out.” ütles Jenny, jälgides, kuidas Hendriku näol meeleheide peegeldus.


“Well.. It was nothing. She told me that she was in love with me and.. well then she kind of ran away. I was thrilled... I had secretly loved her since.. umm.. the second grade or something like that.” rääkis Hendrik naerdes. “And then I remembered that I promised to take Leah to the movies. She was my mothers friends daughter.” rääkis ta edasi. Jenny kergitas kulmu ning jäi kuulama. “At the movies, I was thinking where I should take Kata.. Cathie. And when the movie ended, Leah kissed me. I was quite shocked, 'cause it seemed that she didn't like me at all. And then I saw a familiar blonde girl, running towards the exit. It took me about 2 seconds to realize that it was her.”


Jenny sättis end mugavamalt sisse ning kuulas huviga edasi, pannes Hendriku muigama. “I ran after her and tried to explain, but she wouldn't listen. She acted like she didn't care, but I could see the tears in her eyes. It ripped my heart out. That was the last day I saw her.. The next day, when I went to her place, her mom said that she had gone to her grandmas. So I waited and waited. And finally, I went back to her place to check if she had returned.” rääkis Hendrik.


“And then what?” küsis Jen uudishimulikult. “Her mom said that she had gone to the States last night. And that she's gonna spend her senior year in a school in New York and then she's gonna continue her studyings there.” rääkis Hendrik kurvalt. “Oh god.. She really didn't want to see you.” lausus Jenny. “But you know what? I'm gonna help you two get back together!” lausus ta särava naeratuse saatel.

Jenny on kolleeg-slash-matchmaker.
Aga Cathie on põikpäine kindlasti, eks?
Ja Hendrik meeldib mulle rohkem kui Dave vist.
Ja mulle ikka veel meeldib kakskeelsus.