Saladusi täis igavik

Pealkiri: Re: Saladusi täis igavik 18/12/2008, 08:41

Nii, mina olengi nüüd selle jutu fänn, Kärolin.
Nii meenutab mulle "Videvikku".... Ma ei või kohe.
Ja lisan veel, et otsekõne on mul ka koguaeg omadega (n) olnud. Et join the club, selles osas :)
Uut!

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 30

Ullalaa, I like Jacob! Very Happy

Mõnuuuš
Uut tahan ka Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

No karta on. Ja see osa meenutab veel rohkem, sest.. jah.. Siis näete. Aga ma hoiatasin teid juba alguses et mingi sarnasus tuleb.

Aitäh ka. Uus osa siis. Enjoy!

Varsti ongi kõik neli Caldwellide maja ees. Jacob vaatab vanaaegset ehitist ning astub pead vangutades aeda. „Kas mina ka nüüd nii rikkaks saan?“ küsib ta järsku, pannes kõiki üllatunult pead pöörama. „No sellel Calebil oli lausa vana mõis ja teil on ka päris uhke elamine.“ seletab poiss kohmetult. „Sa võid rikkaks saada küll nüüd.“ lausub Eden, pannes Jacobi silmad särama ja kõigi pilgud endale kinnituma. „Liitu tsirkusetrupiga!“ soovitab neiu mõrult ning avab ukse. „Väga naljakas tõesti..“ pomiseb Jacob solvunult, kuid astub siiski majja.

Kui väljast on maja valge ning pruuni katuse ja aknaraamidega, siis seest on kõik tume. Mööbel on kõik tumedast puidust, diivan ja tugitoolid tumedast nahast. Põrandad on samuti tumedast puidust ja läigivad vastu. Jacob heidab pilgu üle suure eesruumi, kus nad seisavad. Otse tema ees on nikerdatud käsipuuga trepp, vasakule jääb elutuba ning paremale köök. Trepi kõrvalt läheb veel üks koridor, kuid see on liiga pime, et näha mitu ust seal on. Pimedat koridori nähes meenub Jacobile Calebi maja ning poiss jalutab õlgu väristades teiste juurde, elutuppa.

„Meie vanemad peaks varsti tulema. Emeric samuti. Siis sööme õhtust ja arutame nendega asja. Seni võid siin ringi vaadata.“ seletab Esme diivanile istudes ja muusikakeskuse pulti enda kätte viibates. Neiu võtab taskust oma mp3-e, viipab selle muusikakeskuse juurde ja torkab sõrmeviipega usb-pessa. Tuba täidab „Numb“-i meloodia ning Eden pööritab silmi. „Kui vanad te kõik olete üldse?“ küsib Jacob järsku.

„Mina olen 16, Eden on 18 ning Ewan ja Emeric on mõlemad 19. Nad on kaksikud. Aga mitte identsed.“ vastab Esme ning tõmbab jalad diivanile. Neiu haarab padja endale sülle ning toetab käed sellele, jäädes uusi küsimusi ootama. Ta teab, et poisil on neid palju. „Ja kaua te siin olete elanud?“ päribki Jacob järgmiseks. „10 aastat saab järgmisel suvel.“ vastab seekord Ewan. Poiss toetub jällegi aknalauale ning piilub vahepeal kardina vahelt õue.

„Äkki seletaksite mulle ära, mis võimed ma nüüd endale saan?“ küsib poiss lõpuks kõigi poolt oodatud küsimuse. „No.. kõige tavalisemad on jooksmine ja pimedas nägemine. Siis on veel arenenum haistmismeel ja muidugi tohutu jõud.“ seletab Esme. „Sa ei söö ka enam. Või noh.. sa võid, aga sellel pole mõtet, sest tavaline toit ei täida su kõhtu.“ „Mis mu kõhtu siis täidab?“ pärib Jacob pilku Esmele viies. Tüdruk kohmetub ning Eden vastab tema eest: „Veri.“ „Nii, et.. ma hakkan inimesi jahtima?“ küsib Jacob õudusega. „Ei, meie inimesi ei jahi. Me käime metsas loomi jahtimas. Põhiliselt põtru ja hirvi. Neid on siinsetes metsades palju. Minu lemmikud on küll hundid..“ lausub Ewan karmil toonil.

„Ahah..“ oskab Jacob vaid öelda. „Nad on siin.“ lausub Esme järsku püsti tõustes. Ewan piilub kardina tagant välja ning lausub: „Sul on õigus.“ „Kuidas sa seda teadsid?“ pärib Jacob segaduses. „Ma kuulsin.“ vastab Esme lihtsalt ning kõnnib esikusse. „Üks Esme annetest on üliarenenud kuulmismeel, arenenum kui tavaliselt.“ seletab Eden ning kõnnib samuti esikusse. Jacob ja Ewan jäävad esialgu elutuppa. „Meil on teile üks jutt.“ kuuleb Ewan veel oma õde lausumas ning siis suunduvad nad kabinetti.

Pealkiri: Re: Saladusi täis igavik 18/12/2008, 18:02

Oeh. sain ka lõouks selle jutu loetud :)
Põnev on!! Wink

See veits häirib mind, et jutt Twilightiga nii sarnane on aga no pole hullu :)
Nimed on head.. mulle meeldivad Wink

Uut ! =)

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Uus osa siis. Karmen.. see jah.. kuna võimed on samad ja nii, siis see tõesti meenutab päris palju Twi-d. Elate üle. Enjoy!

„Las Esme ja Eden seletavad meie vanematele loo ära, siis räägime kõik koos.“ lausub Ewan aknalaua juurest eemale jalutades. Ta istub diivanile ning viipab Esme mp3-e muusikakeskuse küljest ära. Mp3 maandub laual ning Ewan viipab sisse hoopis ühe oma plaatidest. Metal täidab toa ning Jacob istub vaikides Ewani kõrvale, jäädes samuti muusikat kuulama.

Mõne aja pärast avaneb kabineti uks ning Ewan viipab, et muusika vaikiks. Elutuppa astuvad Eden ja Esme, nende järel noor naine ja mees. Jacob tõuseb püsti ja silmitseb neid huviga. Naisel on pruunid lokkis juuksed ning ta on üpris lühike. Mehel on tumedates juustes juba veidike halli ning tal on ees prillid. Ta võtab käe oma teksade taskust välja ja sirutab selle Jacobi suunas. „Mina olen nende isa, William Caldwell. See on minu naine, Anne Caldwell. Tere tulemast meie sekka!“ lausub mees rõõmsalt ning raputab poisi kätt. Jacob mõtleb endamisi, kas ta pidas silmas nende perekonda või vampiire üldiselt. „Mõlemat.“ lausub Ewan ning jalutab oma ema kallistama.

„Mis mõlemat?“ pärib Jacob segaduses. „Ta mõtles nii meie perekonda kui vampiire. Mõlemat.“ seletab Ewan. „Sa loed mu mõtteid?!“ küsib Jacob üllatunult. „Jah, see on Ewani võime. Sa harjud sellega lõpuks ära.“ lausub Anne oma säravat naeratust näidates ning viipab kõigile, et nad istuks. „Sul on meile kindlasti palju küsimusi.“ lausub William samuti diivanile istudes. „Noh.. jah..“ pomiseb Jacob.

„Noh, lase käia.“ lausub Esme kerge põnevusega. „Eem.. mis teie kõigi võimed on?“ lausub poiss esimese pähetulnud küsimuse. „Ewan loeb mõtteid, nagu sa juba aru said. Ka on ta tavapärasest kiirem jooksja. Eden on selgeltnägija ja tajub kõike.“ seletab William. „Mida kõike?“ küsib Jacob vahele. „Noh, teiste tundeid – eriti neid, mis on tema poole suunatud – ning ka libahundi kohalolekut. Ta saab alati aru kui meie seas on libahunt. Lisaks on tal ka väga hea mälu.“ seletab Anne. „Olgu.“ lausub Jacob vaikselt ning William jätkab: „Esme teab aega. Sa võid temalt iga hetk küsida, mis kell on ja ta vastab sulle nanosekundi täpsusega.“ „Olgu, mis kell siis on?“ pärib Jacob naerdes. „Kell on kuus läbi 27 minutit ning 32 sekundit õhtul.“ lausub neiu kõhklemata ning lisab siis: „Nüüd juba 34.“

„Lisaks ajatajule on Esmel ka arenenum kuulmine kui teistel vampiiridel. Ning ka röntgenpilk. Ta näeb läbi inimeste, seinte, asjade. Täpselt nii kaugele kui vaja.“ räägib William edasi, pannes Jacobi punastama. „Kuid ta ei kasuta seda enda tarbeks ega lõbuks.“ lausub Anne, mõistes, mis suunas Jacobi mõtted liikusid. „Ja siis on Emeric. Emeric on tugevam kui ükski teine vampiir. Lisaks sellele suudab ta mälu kustutada ja kuju muuta. Ta võib end kasvõi jäneseks maskeerida ja siis metsa all rõõmsalt ringi kalpsata.“ räägib William ning naerab oma madalat naeru. Just siis avaneb uks ning sisse astubki Emeric. „Tehtud.“ lausub ta Esme poole vaadates ning tervitab siis alles kõiki toasviibijaid.

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Täna saab kaks, mb isegi kolm osa. Oleneb kommentaaride sisukusest ja hulgast. Sest ma homme või millalgi ära. Vot. Enjoy!

„Mis on tehtud?“ küsib Anne segaduses. „Need noored, kes Maja juures käisid. Nende mälu on kustutatud.“ seletab Esme. „Ahjaa.. sa rääkisid mulle.“ lausub Anne ning teeb Emericile diivanil ruumi. „Me rääkisime just vampiiridele omastest võimetest.“ lausub William. „Noh, on ju jooksmine ja surematus ehk igavene elu.. Ja muidugi kihvad. Seda ei tasu unustada.“ lausub Emeric muiates. „Oot.. surematus? Mind ei saa tappa?“ küsib Jacob üllatunult. „Saab, aga see on ülimalt raske. Inimese jaoks võimatu.“ lausub William tõsinedes. „Meie linnas on ainult üks juhtum olnud. Minu vend..“ pomiseb mees.

„Kes ta tappis?“ küsib Jacob ettevaatlikult. „Libahundid,“ vastab Esme isa eest, „kas keegi tahab veel teed?“ Saades kõigilt jaatava vastuse, liigub neiu vaikselt kööki. „Kuidas ta alati nii vaikselt saab kõndida?“ pärib Jacob üllatunult. „Ta poolenisti hõljub. Me suudame kõik lennata, aga Esme.. tema lausa armastab lendamist. Ta praktiliselt ei olegi maa peal vaid hõljub koguaeg kergelt.“ lausub Eden.

„Äge.. Ja millal minul need võimed arenevad?“ pärib Jacob ärevalt. „Kui sind täna pärastlõunal hammustati, siis hommikuks peaksid need ilmnema hakkama. Parem olekski tegelikult kui sa ööseks siia jääksid, sest võimeid on algul raske talitseda. Eriti viipamist.“ lausub William siis. „Viipamist?“ „Jaa, sõrmeviipega asjade liigutamist. Oi, sa ei kujuta ette kui palju asju meie lapsed lõhkusid kui nad alles võimed said.“ naerab Anne meenutades. „Millal teie võimed ilmnesid?“ küsib Jacob. „Minul ja Ewanil juba kümneselt, kui meid hammustati. Aga Esmet hammustati alles 13-aastaselt ning Edenit 11-aastaselt.“ lausub Emeric.

„Tee on valmis.“ ütleb Esme kandikuga tuppa astudes. Ta küll ei hoia kandikut käes, vaid lihtsalt oma käe kohal õhus. Neiu viipab kandiku ettevaatlikult lauale ja valab kõigile teed. Seejärel viipab ta kõigile tassid ja istub ka ise tugitooli. „Nii, on ka mõned asjad, mida sa nüüd teadma pead.“ lausub William pärast lonksu rüüpamist ja asetab teetassi lauale. „Sa ei tohiks vihastuda algul. Hiljem suudad sa end kontrollida, aga algul võtab keha automaatselt ründepositsiooni sisse.“

„Jah, kui sa mõne õpsi peale vihastud, tõmbud sa küüru ja paljastad talle oma kihvad.“ naerab Ewan. Jacob naerab samuti, kuid tõmbub siis tõsiseks: „Kihvad?“ „Jah, need ilmuvad varsti.“ lausub Esme ning paljastab enda omad. „Minu arust on kõige põnevam vaadata kahe vampiiri võitlust.“ lausub Eden säravate silmadega. Jacob paneb tähele, et ta silmad on metsarohelised. „Vampiiri ja libahundi oma ka..“ pomiseb Emeric ning võtab veel ühe lonksu.

„Siis.. sa ei maga. Puhkeolekus oled sa.. umbes nagu transis, kuid see pole sama, mis uni. Sa tajud kõike enda ümber, see on ohutuse mõttes nii.“ räägib William edasi. „Sa ei söö tavalist toitu vaid verd. Loomaverd meie puhul.“ „Me juba rääkisime seda..“ pomiseb Esme. „Mis siis veel..“ lausub William mõttesse vajudes. „Jõud.“ lausub Emeric. „Ahjaa.. sa oled tohutult tugev. Nii tugev, et võiksid oma kahe sõrme vahel purustada puu. Kui see puu su kahe sõrme vahele muidugi mahuks. Sellepärast pead sa asjadega ettevaatlik olema, et sa neid katki ei teeks.“ räägib William.

„Põhimõtteliselt.. kui sa meie nõuandeid ja juhiseid järgid, peaks kõik korda saama.“ lausub Anne püsti tõustes. „Peaks kõik korda saama? Mida halba siis juhtuda võib?“ küsib Jacob. „No.. üks võimalus on see, et sa lähed halbade poolele üle. Halbade all mõtlen ma neid, kes inimesi jahivad ja neid oma lõbuks tapavad. Siis võib juhtuda, et sa ei saa oma võimetega hakkama ja tapad kellegii kogemata. Oleneb, mis sinu oma võimed on. Kui need on piisavalt võimsad, võid sa tappa kasvõi ühe meist.“ räägib Anne tõsisel ilmel. „Kuid meie hoole all ei juhtu midagi sellist.“ lausub naine siis rõõmsamalt ja lisab: „Ma lähen õhtusööki valmistama, te näidake Jacobile ta tuba kätte. Ewan, otsi talle enda kapist magamiseks riided.“ Ewan noogutab ning läheb koos Jacobiga trepist üles. Esme paneb ka enda tassi käest, annab isale põsele musi ja hõljub nendele järele.

Pealkiri: Re: Saladusi täis igavik 26/12/2008, 12:41

Eee... nüüd peab rahvast kutsuma sisukaid kommentaare kirjutama
Sest ma olen seitsmendas taevas, kui sa täna koguni 2 v 3 osa üles lisad (A)

Osa kohta siis:
Prr, Jacob - super. Tema võimed...
*Vaatab Kärolynile suurte silmadega otsa ja lausub: "Ma ei oska enam sisukamalt kommida..."*
Ps, UUT!

Musafriiik Postituste arv : 619 Age : 31 Asukoht : Muhu :D

Hm.. Ma ei tea, kas ma olen tähelepanematu või lihtsalt mäluauk, aga kas Jacobil vanemaid ega midagi pole, kes teda koju ootaksid vms? Very Happy

Aga muidu on kõik tiptop ja kõik need võimed on (y) Very Happy

:D
Ma ei oska midagi rohkemat öelda, aga ma loodan, et sellest piisab. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Teine osa siis. Ma veel vaatan, kas tuleb veel. Kriitikat tahan ka muide. Ja Liina.. su küsimus saab järgmistes osades vastuse. Enjoy!

„See peaks sobima.“ lausub Ewan Jacobile riideid ulatades. Esme istub voodil ning jälgib nende tegevust mõtlikul ilmel. „Ma lähen teen külalistetoa korda..“ pomiseb neiu siis vaikselt ning lahkub toast. „Kas sulle meeldib mu õde?“ küsib Ewan järsku. Jacob kohmetub ning suunab pilgu maha. Ewan muigab, ta juba luges vastuse poisi mõtetest. Siis Ewan tõsineb ning kummardub Jacobile lähemale. „Kui sa talle haiget teed, siis ma tapan su.“ lausub poiss rahulikult ning tõuseb siis naeratades püsti. „Tuba on valmis muidu.“ lausub Eden tuppa astudes, kuid tajub kohe toas olevat vaenulikku õhkkonda. „Ma lähen vaatan, kas emal on õhtusöögi juures abi tarvis.“ lausub Ewan, heidab õele vaigistava pilgu ning lahkub toast. Eden vaid ohkab ning järgneb oma vennale.

„Ma vahetasin voodiriided ka. Kui veel midagi vaja on, siis ütle.“ lausub Esme ning vaatab uksel seisvat Jacobit. „Kas juhtus midagi?“ küsib neiu ettevaatlikult. „Ei, kõik on korras.“ lausub Jacob nii rahulikult kui suudab ning heidab siis pilgu üle toa. „Emeric lõhkus jälle ühe taldriku ära..“ pomiseb Esme kulmu kortsutades. „Ta on lihtsalt nii tugev, et kõik taldrikud purunevad kui ta neid puutub.“ lausub neiu siis naerdes. „Oota, millal ta selle taldriku ära lõhkus?“ pärib Jacob segaduses. „Praegu, just purunes kildudeks.“ seletab Esme ning lahkub toast, suundudes trepi poole. „Ahjaa.. üliarenenud kuulmismeel..“ pomiseb Jacob ning järgneb tüdrukule.

Nad kõnnivad trepist alla – või õigemini, Jacob kõnnib ja Esme hõljub – ning suunduvad siis kööki. „On abi vaja?“ küsib neiu naerdes. Emeric laiutab vaid käsi ja üritab kilde kokku pühkida. Eden segab kastet, ema viilutab tomatit ning Ewan valmistab magustoitu. „Kõik on kontrolli all. Näita Jacobile maja.“ lausub Esme ema. „Olgu, lähme.“ ütleb neiu ja lahkub köögist. „See maja oli päris halvas seisus kui me selle saime. Aga meie võimetega polnud just kuigi keeruline remonti teha.“ seletab tüdruk. „Kes siin enne elasid?“ „Mu isa vend oma perega. Nad pärandasid maja meile.“ lausub Esme kurvaks muutudes. „Tunnen kaasa..“ pomiseb Jacob.

Järgmisel hommikul tõuseb Jacob varakult. Poiss tõuseb püsti, vahetab riided ning jääb siis keset tuba seisma. Jacob heidab pilgu laualambile ning tõstab siis käe. Ükskõik kui palju ta ka viibata ei proovi lamp ei liigu paigast. Jacob ohkab endamisi ning avab vaikselt toaukse. „Juba üleval.“ lausub Esme trepimademele ilmudes. „Kuidas sa..?“ pärib Jacob üllatunult. „Ma jooksin.“ lausub Esme silma pilgutades. „Kuidas sinu võimetega lood on?“ „Ei midagi..“ pomiseb Jacob vaikselt. „Pole hullu. Me ju ei tea kui palju mürki su kehas on.“ lohutab Esme ning kõnnib siis inimese kombel trepist alla.

„Pealegi.. ega see võimete omamine nii hea polegi. See on päris vastutusrikas ja ohtlik.“ seletab neiu. Jacob vaid noogutab ja heidab pilgu siis elutuppa, kus istub Ewan. Viimane heidab neile vaid ühe kurja pilgu ning pöördub siis tagasi teleka poole. „Mida sa vaatad?“ küsib Esme diivani käsitoele toetudes. „Uudiseid. Libahundid ründasid öösel.“ lausub Ewan pahaselt. „Täiskuu..“ pomiseb Esme ning tõuseb püsti.

„Me lähme Majja.“ lausub neiu otsustavalt. „Sul on üksi ohtlik.“ ütleb Ewan püsti tõustes ning puurib oma pilkudega Esmet, proovides tüdruku mõtteid lugeda. „Ära näe vaeva,“ lausub neiu, „Ja ma pole üksi. Jacob on minuga.“ „Kui libahundid ründavad, pole sul temast suurt kasu.“ lausub Ewan. „Olgu, ma võtan Emerici kaasa.“ „Olgu nii.“ ütleb Ewan ja põrnitseb Jacobit. „Su vend ei salli mind.“ lausub Jacob vaikselt Esmele, toast lahkudes. „Ta ei salli kedagi.“ vastab Esme. „Ma kuulsin seda!“ hüüab Ewan neile järele ning vahetab kanalit.

„Emeric!“ hüüab neiu esikusse kõndides. „Jah?“ küsib poiss, olles hetkega Esme kõrval. „Tule meiega Majja. Ma pean Calebiga rääkima.“ palub neiu inglinäoga. „Olgu, tahaks nagunii Cedricuga rääkida.“ nõustub Emeric ja avab ukse. „Võtame auto või jookseme?“ küsib ta välja astudes. „Sinu valik,“ pöördub Esme Jacobi poole. „Kes on Cedric?“ küsib too hoopiski. Esme pahvatab naerma ja lausub: „Calebi poeg. Ta käib ka meie koolis muide.“ „Aa.. see Cedric.“ pomiseb Jacob mõistvalt ning mõtleb siis hetke. „Lähme parem autoga.“ lausub ta siis. „Olgu, aga metsas peame nagunii jooksma.“ ütleb Emeric ning avab garaažiukse.

Pealkiri: Re: Saladusi täis igavik 26/12/2008, 20:26

Kriitikat sa EI saa. Ära isegi unista sellest

Nad kõnnivad trepist alla – või õigemini, Jacob kõnnib ja Esme hõljub – ning suunduvad siis kööki. „On abi vaja?“ küsib neiu naerdes. - meenutas mulle "Videvikus" seda kohta, kui Alice ja Jasper kööki ilmusid. Õigemini hüppasid vms ja siis edasi, kui ta Bellat kallistas ja ütles midagi

Super osa oli (nagu alati) ja ma ootan uut osa (nagu alati)

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Nii.. Minu käsud: Sisukad ja pikad kommentaarid, ohtralt kriitikat. Vot. Muidu osi ei saa. Aga lohutuseks siis üks osa veel. Enjoy!

Metsaserval peatab Emeric auto ning hüppab välja. Esme järgib ta eeskuju ja hingab sõõmu värsket õhku, enne kui Jacobi poole pöördub. „Kas lähme?“ küsib neiu rõõmsalt. Jacob noogutab ning Emeric astub lähemale. „Oodake!“ lausub Esme järsult ning peatab käega Jacobi. Neiu kummardub kergelt ning vaatab ärevalt ringi. „Nad on kahekesi, lähevad Majja.“ lausub Esme ning piidleb ümbrust. Järsku jääb ta pilk pidama eemalseisval kaljul. „Seal!“ sosistab ta vaikselt.

„Jacob, mine autosse!“ lausub Emeric. „Aga..“ pomiseb poiss ning vaatab murelikult Esme poole. „KOHE!“ karjatab Emeric ja lööb Jacobi järel autoukse kinni. Siis heidab ta pilgu kalju suunas. „Nad on kalju taga, tulevad kohe välja.“ lausub Esme vaikselt ning astub paar sammu ettepoole. Emeric viipab Jacobile, et too end ära peidaks ning järgneb siis oma õele.

Kaks meest ilmuvad kalju tagant välja ning jalutavad lähemale. Nende kõnnak meenutab hundi oma ning kihvad on juba kaugele paista. „Värske liha..“ pomiseb üks teisele. „Nad on näljased.“ lausub Esme vaikselt. Mehed astuvad lähemale, vaatavad Esmet ja Emerici ning ründavad ilma ühegi hoiatuseta. Kuid Esme reageerib kiiresti ja hüppab eest. Jacob hoiab autos hinge kinni, julgemata välja piiluda.

Lõpuks võtab ta oma julguse kokku ja tõuseb istmete vahelt püsti. Ta piilub aknast välja ja näeb esimese asjana üht libahunti Esmet kinni hoidmas. Jacob karjatab vihaselt ning hüppab autost välja, tormates nende poole. „Jacob, EI!“ karjub neiu ning küünistab libahunti. Mees tõuseb, viskab Esme eemale ning haarab Jacobil kõrist. „Ta on vampiir!“ karjub Emeric vihaselt. Teine mees laseb Emerici lahti ning läheb samuti Jacobile lähemale. „Ei lõhna sugugi vampiiri moodi.“ teeb üks libahunt esimest korda suu lahti. „Sina lõhnad ka kõntsa järele, kuigi peaksid libahunt olema. Lõhn on petlik.“ lausub Esme vihaselt lähemale kõndides.

„Laske ta lahti.“ lausub Emeric rahulikult ning astub sammu lähemale. „Või muidu..?“ irvitab üks libahuntidest. Emeric uriseb vihaselt ning kargab siis mehele kallale. Esme jookseb teise mehe pikali ning – enne kui too reageerida jõuab – lõikab tal küüntega kõri läbi. Jacob vaatab toimunut ehmunult ning taganeb siis auto suunas. „Sa.. sa..“ pomiseb poiss suurte silmadega Esmet jõllitades. Neiu tõuseb püsti, tõmbab verise käega üle oma katkise põse ning pühib käed siis pluusi külge puhtamaks. „Nagu ma ütlesin, võimed on ohtlikud.“ lausub Esme ning heidab siis pilgu oma venna poole, kes teise libahundi samuti tapnud on. „Me peame surnukehad hävitama.“ lausub poiss rahulikult ning heidab üheainsa pilgu Jacobile, kes endiselt hirmunud näoga Esmet põrnitseb.

„Viime nad Majja, seal vaatame, mis edasi.“ lausub Esme ning vinnab libahundi selga. „Oota siin, istu autosse ja lukusta uksed.“ lausub Emeric Jacobile ning tõstab teise mehe enda selga. Enne kui Jacob reageerida jõuab, on nad silmapiirilt kadunud. Jacob raputab pead, vaatab verist muru ning meenutab seda vaatepilti. „Esme.. ja tapja..“ pomiseb poiss ning istub siis autosse ja lukustab ukse, nagu kästud.

Tsiklimees Postituste arv : 430 Age : 30

Ainus vampiiridega seotud jutt, mida ma loen.
Aga..heaheaheaon. (:

Pealkiri: Re: Saladusi täis igavik 27/12/2008, 09:06

Teemenii, et tegelikult sa kirjutasid need "uue osa" kriteeriumid nalja pärast üles eks

Äää, kurat, mul jälle sõnade vaesus
Ma ei oska siia kitte midagigi kirjutada, peale ühe sõna: "UUT!"

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Ei, see polnud nali. Ja siit siis uus osa. Enjoy!

„Caleb! CALEEB?!“ hüüab Esme üle Maja ning paneb libahundi laiba maha. „Ma olen siinsamas, pole vajadust karjuda.“ lausub Caleb tuppa astudes ning jääb siis kaht laipa jõllitama. „Tead neid?“ küsib Emeric kulmu kortsutades. „Ei..lihtsalt. Miks te nad siia tõite? Ja mis juhtus?“ pärib Caleb. „Nad ründasid meid. Nad olid teel siia. Aga Jacobil on veel inimese lõhn. Meil polnud muud võimalust kui nad tappa. Ja me ei saanud neid ju metsa jätta.“ seletab Esme. „Ja mida mina nendega tegema peaks?“ küsib Caleb siis veidike pahaselt. „Põleta nad ära.“ lausub Emeric ning jalutab majast välja, Esme tema kannul.

„Ta teab neid. Ilme ta näos reetis selle.“ lausub Emeric kohe kui nad on ohutusse kaugusesse jõudnud. Esme vaid ohkab ning lausub siis: „Jookseme, mul on kõndimisest kõrini.“ „Kuidas sul saab sellest kõrini olla kui sa koguaeg hõljud?“ küsib Emeric muiates ning jookseb metsa. Esme tõuseb õhku ja lendab venna kõrval, põigeldes osavalt puudest eemale. Nii jõuavad nad kiiresti auto juurde.

Emeric peatub ning Esme maandub pehmelt maapinnale. Siis märkab neiu pärani autoust. „Jacob?“ lausub neiu autoni jalutades. Ta vaatab sisse ning leiab auto tühjana. „JACOB!“ karjub Esme paanikasse sattudes. „Mida?“ küsib poiss metsast välja astudes. „Sa kuradi värdjas!“ karjub Esme ning lööb Jacobile vastu rinda. „Ära enam kunagi, KUNAGI, nii tee.“ lausub ta siis ja annab veel ühe hoobi. Jacob haarab neiul käest ja jääb ta põske silmitsema. „Su põsk jookseb verd.“ pomiseb ta vaikselt. „Ei huvita..“ sisistab tüdruk end lahti rapsides ja tõmbab käega vihaselt üle põse.

„Lähme.“ lausub Emeric ning istub autosse. „Kas sa Cedricuga ei tahagi rääkida?“ küsib Esme end kõrvalistmele upitades. „Pole oluline. Kõigepealt peame me välja uurima, kuidas Caleb neid libahunte teab.“ lausub Emeric ja käivitab auto. Jacob istub tagaistmele ning kinnitab turvavöö. „Lähme..“ pomiseb poiss vaikselt ning piidleb silmanurgast Esme veritsevat põske. Lõpuks ütleb ta kannatus üles ning Jacob haarab salvräti. Ta kummardub ettepoole ja võtab Esmel lõua alt kinni. „Mida kuradit sa teed?“ pärib neiu pahaselt. „Su põsk veritseb.“ lausub Jacob rahulikult ja tupsutab neiu põske õrnalt salvrätiga. Emeric vaid vangutab pead ning pöörab auto maanteele.

Pealkiri: Re: Saladusi täis igavik 28/12/2008, 11:37

See osa, kuidas Jacob Esme veritsevat põske tupsutas... jälle meenutas see mulle midagi.
PS! Ma jagan sulle esimest korda nüüd kriitikat
Kriitika: Osa oli LÜHIKE Katsu järgmine pikem kirjutada
Heaheahea oliolioli!
Ma jään uut ootama

Musafriiik Postituste arv : 619 Age : 31 Asukoht : Muhu :D

Okei, ma panen nüüd kõik asjad kirja. Very Happy

I can't help it, Emeric meenutab mulle Emmettit. Very Happy

Kus Jacob käis? Very Happy

Ja Esme.. Ta on nii kuri vahepeal, et hirm tuleb peale. Very Happy

:D
Ja need libahundid ei anna mulle rahu. Very Happy

Nii, ja kriitika: sinu pärast ma pean oma ajusid kasutama praegu, see ei ole jõuluvaheajal väga teretulnud tegevus. Aga sa saad andeks. (:
Ja siis.. uus osa oleks hea. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Diana
Mul on osad ettekirjutatud ja ära ka jagatud niiet ma ei mäleta kui pikad järgmised osad on. Aga aitäh. Very Happy

Liina
Emeric ongi Emmetti järgi tehtud. Very Happy

Jacobil oli metsapeatus, loodus kutsub noh. Very Happy

Esme ongi koolis tagasihoidlik ja vaikne, aga vampiirina on ta su hulleim luupainaja. Aga ta murdub varsti, väga varsti.
Libahundid teevad comebacki ka varsti. Very Happy

Uue osa saab kas täna õhtupoole või alles homme sest ma pole üldse nda arvutis vaid läpakas ja siis ma harjutan veel klaverit (Bella's lullaby ( Clair de Lune - Carter Burwell ) ja Edward's lullaby ( River flows in you - Yiruma ) ) Vot. Very Happy

Tänud. Just sellised kommentaare ma tahangi. Very Happy

Tublid.

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Uus osa siis. Esme murdub..
Enjoy!

„Pane kõvemaks.“ lausub Esme vaikselt. Emeric vaatab teda kulmu kergitades, kuid keerab siiski raadio kõvemaks. „And I don't want the world to see me, 'cause I don't think that they'd understand. When everything's made to be broken, I just want you to know who I am.. I just want you to know who I am.“ laulab neiu oma kõlaval häälel, pannes Jacobi imestusest ettepoole naalduma.

„Ma ei teadnudki, et sa laulda oskad?!“ lausub poiss üllatunult. „Sa ei tea minust nii mõndagi.“ ütleb Esme rahulikult ning pöörab pilgu aknast välja. Üksik pisar, mida keegi ei märka, voolab neiu põselt alla. Ta ohkab sügavalt ning sulgeb silmad. „See laul läks päris hästi teemasse.“ muigab Emeric ning keerab auto osavalt õigesse tänavasse. „Esme?“ lausub poiss veidi kõvemini ning raputab õde. „Ta on transis..“ pomiseb ta siis segaduses Jacobile.

„Mm.. mis see tähendab?“ pärib poiss kulmu kortsutades. „Ta nagu.. ei ole oma kehas. Või noh.. ma ei oska seda seletada. See on nagu sügav uni, kust teda kergesti äratada ei saa.“ seletab Emeric ja avab puldist värava. „Kas see ohtlik pole?“ küsib Jacob murelikult. „Ei.“ vastab Emeric ja peatab auto. Siis sulgeb ta värava enda taga ja astub autost välja. Jacob hüppab samuti välja ning jälgib, kuidas Emeric ümber auto jalutab ja ukse avab.

Seejärel haarab ta oma õe õrnalt sülle ja lööb jalaga ukse kinni. Jacob kõnnib ees majja ning hoiab poisile ust lahti. „Ma viin ta üles, magamistuppa.“ lausub Emeric vaikselt ning kõnnib trepist üles. „Mis juhtus?“ küsib uksele tulnud William ning jälgib trepist üles suunduvat Emerici. „Ei tea. Ta on transis. Ju siis on ta lihtsalt väsinud või midagi..“ pomiseb Jacob mureliku näoga. „Transis?“ pärib William kulmu kergitades ja ohkab siis sügavalt.

„Kas see tähendab midagi halba?“ küsib Jacob ning jalutab Williami järel söögituppa. „Ee.. ei. Ei tähenda.“ lausub mees ja istub lauda. Jacob leiab endale samuti koha ning nendega liitub ka Emeric. „Kus Esme on?“ kuuleb Jacob Anne'i häält. „Ta viis end transsi.“ pomiseb William häält tasandades. Jacob märkab, et Anne kohkub ning heidab mureliku pilgu Emericile. „Kas keegi, palun, räägiks mulle tõtt?“ küsib Jacob lõpuks püsti tõustes.

William vaatab teda hetke, kuid lausub siis: „Esme viib end transsi siis kui ta teisiti ei saa. Kui probleemid üle ta pea kuhjuvad. Tal on raskem kui me arvasime..“ „Aga.. kui see on tema viis probleemidega toime tulla, siis ei tohiks ju meie seda arvustada?“ pärib Jacob segaduses. „Probleem on selles, et ta viis end viimati transsi siis kui ta onu suri. Neljaks päevaks.“ lausub Anne veidi pahaselt. Jacob vaatab teda kohkunud ilmel ning potsatab siis tagasi toolile. „Kas teda kuidagi välja ei saa tuua?“ küsib ta veelkord. „Ei, ta otsustab ise, millal üles tõuseb.“ lausub Eden vaikselt ning tõstab endale kartulit. Söök jätkub vaikuses.

Musafriiik Postituste arv : 619 Age : 31 Asukoht : Muhu :D

Iris on superhea laul! Very Happy

Ja osa oli sama hea. Või isegi parem. Ma ei ole päris kindel. Very Happy

Emeric on järjest lahedam ja Jacob ka. Very Happy

Ja Esme.. Ma ei oska tema kohta midagi öelda. Very Happy

Eelmises osas sain ma ta peale vihaseks ja seekord oli mul temast kahju, nii et.. Ma ei kujuta ette, mis järgmiseks no. Very Happy

Igatahes, ma loodan, et varsti tuleb uus. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Uus osa siis. Liina, su ammune küsimus saab vastuse. Enjoy!

„Kas kõik teavad, et homme õhtul on grillpidu?“ lausub Anne vaikust lõhestades ning tõuseb laua tagant püsti. „Jaah..“ kostub vaikne pomin laua tagant. „Ma.. ma peaksin nüüd koju minema. Mu ema tuleb ka täna õhtul ja ma teen enne maja korda.“ lausub Jacob vaikselt ning tõuseb samuti püsti. „Ewan viib su ära.“ lausub William. Ewan tõstab enda nime kuuldes pilgu, põrnitseb vaheldumisi oma isa ja Jacobit ning uriseb vaikselt. „Eks, Ewan?“ küsib William tungivalt pojale silma vaadates. „Jajaa..“ pomiseb too ning tõuseb püsti, haarates oma jaki.

„Kui sul võimed ilmuma hakkavad, siis teata meile, eks?“ lausub Anne. „Jah, kindlasti. Tänan teid abi eest.“ ütleb Jacob ning heidab mureliku pilgu ülakorruse suunas. „See oli ju osaliselt meie süü. Ja ära muretse, küll Esmega ka kõik korda saab.“ lausub Anne naeratades ning ulatab Ewanile autovõtmed. „Lähme.“ lausub poiss mürgiselt ning jalutab autoni. Nad istuvad sisse ja Ewan tagurdab auto välja.

„Miks sa mind ei salli?“ küsib Jacob poolel teel. „Lihtsalt.“ pigistab Ewan läbi hammaste. „Lihtsalt niisama ei saa kedagi mitte sallida.“ lausub Jacob vaikselt. „No kurat, vaata, mida sa Esmele teed? Ta on täiesti segi omadega. Süüdistab end juhtunus, kaitseb sind ja viib end tagatipuks transsi ka. Ta on murdumas ja seda kõike sinu pärast.“ karjub Ewan kannatust kaotades ning vajutab piduri põhja. Auto jääb keset teed seisma ja Jacob kaldub ettepoole.

„Kas mina palusin sellel Calebil end hammustada? Kas mina palusin teil mind enda juurde koju tuua? Kas mina käskisin Esmel end kaitsta?“ pärib poiss vihaselt ja teeb turvavöö lahti. „Sina jälitasid teda. Sellest ju kõik alguse sai.“ pomiseb Ewan vaikselt ja jälgib Jacobi tegevust. „Mida kuradit sa teed?“ küsib poiss lõpuks, nähes Jacobit autost välja astumas. „Arvestades seda kui väga sa mind vihkad, on mul väljaspool autot ohutum kui autos sees.“ lausub Jacob rahulikult ja lööb ukse kinni, hakates mööda metsavahelist teed edasi jalutama.

„Kas sa oled segi pööranud? Siin on mets. Mets on ohtlik. Ja libahundid jahivad sind veel tagatipuks!“ karjub Ewan autost väljudes ja jääb ukse vahele seisma. „Ja miks see sind huvitama peaks?“ karjub Jacob ümer pööramata vastu ning sammub vihaselt edasi. „Sest kui sinuga midagi juhtub, langeb Esme täielikku masendusse.“ lausub Ewan rahulikult ja sammub kiiresti Jacobile järele. „Kui sa kohe autosse ei istu, siis ma lihtsalt panen su sinna istuma.“ lausub ta vihaselt poissi põrnitsedes. Jacob jõllitab teda vihaselt vastu. Sügavsinised silmad põrnitsevad süsimusti. Võib öelda, et lausa sädemeid lendab selles pilkude sõjas.

Ewani silmavärv muutub punakaks, justkui oleks leek ta silmis lahvatanud. „Kebi autosse.“ uriseb poiss. Jacob põrnitseb teda veel hetke ning pöördub siis ümber, jalutades vihaselt auto suunas. Viimasel hetkel aga pöörab ta ümber ja jookseb metsa. „Sa kuradi..“ pomiseb Ewan ning jookseb poisile järele. Ta näeb Jacobit enda ees jooksmas. Poiss hüppab üle okste ja tormab selja taha vaatamata edasi. Ewan järgneb talle, hoides esialgu distantsi. Järsku Ewan peatub, jäädes eemalseisvat kogu jõllitama. Viimane jälgib Jacobit vihaselt ning paljastab oma teravad kihvad. „Mida tema siin teeb..?“ pomiseb Ewan ning unustab Jacobi täielikult.

Musafriiik Postituste arv : 619 Age : 31 Asukoht : Muhu :D

MMMMHHH!
Ma pean jälle mõtlema hakkama? Neetud.
Sellise koha pealt jätad pooleli.. Fain no. Very Happy

Kelle kihvad need olid, vampiiri või libahundi omad? Nojah, seda ma saan järgmises osas teada ilmselt. Very Happy

Ja siis.. alguses ma olin Ewani peale kuri, aga tal on veenvad argumendid. Very Happy

Igatahes, ma nüüd jään vait ja ootan uut ilusti. Very Happy

Pealkiri: Re: Saladusi täis igavik 30/12/2008, 18:58

Kärkaa...
NiiPõnevaKohaPealEITohiPooleliJätta!
Mul said sõnad otsa.
Eniveii.... palun uut (A)

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Siia ka siis uus osa. Osad hakkavad kahjuks aina harvemini tulema, sest ettekirjutatud osad hakkavad otsa saama ja mul pole üldse aega.. Enjoy!

Ewan kõnnib lähemale ning jääb poisi ette seisma. Ta põrnitseb vihaselt poisi tumedaid silmi ning avab lõpuks suu: „Mida sina siin teed?“ „Pole sinu asi,“ vastab poiss ülbelt ning tõmbab käega läbi tumepruuni juuksepahmaka. „See on vägagi minu asi. Kas Caleb saatis su?“ lausub Ewan ning punane värv lahvatab ta silmis. „Ei.“ vastab poiss lühidalt, heidab oma nahkmantli seljast ja põrnitseb Ewanit veel korra. Siis jookseb ta suunas, kuhu Jacob läks. „CEDRIC!“ karjub Ewan järele ning ohkab sügavalt. Ta heidab ühe pilgu keebile ning tormab Cedricule järele.

Lõpuks silmab ta Jacobit ja Cedricut. Nad seisavad lagendikul, teineteise vastas. Cedric on ründevalmis ning Ewan tormab lähemale. „Jäta!“ lausub ta nende vahele astudes. „See on minu ja inimese vaheline. Sina siia ei puutu.“ pressib Cedric vihaselt läbi hammaste. „Ta on vampiir.“ lausub Ewan rahulikult ning astub sammu Cedricu poole, jättes Jacobi kaugemale enda selja taha. „Ja kas ma peaksin tõesti seda uskuma? Tal on inimese lõhn.“ lausub Cedric kannatust kaotades ning tõukab Ewani eest.

Ewan aga kogub end kiiresti ja haarab Cedricul kraest, heites ta vastu puud. „Lähme!“ lausub ta Jacobile ning sammub kiiresti lagendikult minema. „Jookseme, saab kiiremini.“ lausub Jacob tema üllatuseks ning tormab minema. Ewan reageerib kiirelt ja jookseb talle järele. „Miks sa ei öelnud, et sul võimed ilmnesid?“ pärib poiss pahaselt kui nad auto juurde on jõudnud. „Ma märkasin alles siis kui metsa jooksin..“ pomiseb Jacob vaikselt ja kinnitab turvavöö.

„Kui sa juba joosta suudad, peaksid teised võimed ka kiiresti tulema. Sa pead ettevaatlik olema.“ lausub Ewan ning keerab auto metsateelt maha. „Mida kuradit?!“ hüüatab ta vihaselt, kuuldes tuhmi mütsatust katusel. Poiss vajutab piduri põhja ning peatab auto teeservas. „Püsi siin.“ lausub ta Jacobile ning astub autost välja. Ewan tirib Cedricu katuselt maha ja heidab ta täiest jõust vastu puud. Kuid Cedric kogub end kiirelt ja ründab Ewanit. Nad rüselevad veidi ning Jacob jälgib kõike murelikul pilgul. Cedric annab Ewanile ühe tugeva hoobi ning tõuseb siis püsti. Ta vaatab auto poole, näeb seal Jacobit ning kuri muie valgub ta näole.

Just siis kui Cedric lähemale hakkab astuma, tõmbab Ewan ta pikali, annab talle mõned hoobid ning tõmbab küüntega kaelale sügavad haavad. Siis tõuseb ta püsti ning rapsib oma riided puhtaks. Ewan heidab pilgu enda ümber ning jalutab siis autoni. „Enam ta sind ei tülita.“ lausub ta Jacobile ning käivitab auto. „Aitäh..“ pomiseb poiss vaikselt.

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Siia ka siis uus osa. Ja endiselt sisukad kommentaarid ja kriitika! Enjoy!

„Minu peatus..“ pomiseb Jacob mõne aja pärast. Ewan pööritab silmi ning peatab auto teeservas. Jacob astub autost välja ja lööb ukse kinni. Enne kui ta ümber pöörata jõuab, on auto kadunud. Poiss ohkab ning läheb majja.

Ewan pargib auto sissesõiduteele ning tormab vihaselt majja. „Mis juhtus?“ küsib William ehmunud ilmel koridori astudes. „Tal ilmusid võimed. Ja.. Cedric ründas.“ lausub Ewan vaikselt. „Cedric? Caleb'i poeg? Miks tema peaks teid ründama?!“ pärib William ärevalt. „Jacobil on inimese lõhn. Kuid.. varsti see kaob. Ta saab juba joosta.“ seletab Ewan ning piilub trepi poole. „Kuidas Esmel on?“ küsib ta teemat vahetades. „Endiselt sama..“ pomiseb William morniks muutudes ning jalutab tagasi elutuppa.

Ewan ohkab ja suundub ülakorrusele. Vaikselt koputab ta neiu toa uksele, kuigi Esme seda ei kuule. Siis avab poiss ukse ja vaatab voodil lebavat kogu. „Esme, palun ärka..“ pomiseb Ewan voodiservale istudes. Ta haarab neiu külma käe ja silitab seda õrnalt. Lõpuks annab ta alla ning lahkub vaikselt neiu toast.

Eden sammub just toa uksest mööda ja vaatab Ewanit küsivalt. Noormees vaid raputab pead, mispeale Eden ohkab ja alla hõljub. „Ikka ei midagi?“ küsib Emeric trepist alla jalutades. „Ei..“ pomiseb Ewan raevunult ning kõnnib otsejoones majast välja. Olles kindel, et keegi teda ei näe, hakkab ta jooksma ja ei peatu enne kui jõuab Maja väravateni. End rahustada püüdes, avab Ewan kriuksuva värava ning jalutab mööda rohtukasvanud teed majani. Ta avab ukse ning jääb seisma. „Caleb?!“ küsib Ewan kohkunult ning põrnitseb kogu, kes tema ees seisab.

„Kuhu ta läks?“ küsib Anne koridori astudes ning vaatab vaheldumisi Edenit ja Emerici. „Ma ei tea..“ pomiseb Emeric. Eden vaid kehitab õlgu ja suundub elutuppa. Anne vaatab Emerici paluval pilgul ning poiss uriseb vaikselt. „Emeric, palun.“ lausub Anne kulmu kortsutades. „Olgu..“ pomiseb too ning lahkub majast.

„Mis siin toimub?“ pärib William vihasena koridori jalutades. „Ewan on natuke.. vihane. Ära muretse, Emeric läks talle järele..“ pomiseb Anne oma meest maha rahustades. Eden pööritab elutoas silmi ja klõpsib suvaliselt kanaleid. „Ou, tulge siia!“ hüüab ta ühele kanalile pidama jäädes. Anne ja William tormavad kohale ning jäävad uudiseid põrnitsema. „..ka politseiülemalt. Serif Bradley, millega on tegu? No, hetkel on seda veel raske öelda, aga võin kindlalt väita, et mõrvad pole tavalised. Kehadel on küünistusjäljed, hammustusjäljed ja nende riided on lõhki rebitud. Tundub hundi rünnaku moodi olema..“ kostub telekast. „Me peame selle peatama..“ pomiseb William. „Aga kuidas?“ küsib Eden vaikselt ja paneb televiisori kinni.

Neiu tõuseb ja lendab ülakorrusele. Ta avab taas Esme toa ukse ning istub õe kõrvale. „Mul on sind vaja..“ pomiseb Eden ja heidab Esme kõrvale pikali.

Pealkiri: Re: Saladusi täis igavik 4/1/2009, 13:31

Mis ma öelda oskan?
Seda mida alati! (huvitavv)
A see viimane lõik meeldis kohutavalt Ma isegi ei tea miks

» Tahetud tunded, oodatud igavik[lll]