Punkt

Oi, mulle nii meeldib. Mulle meeldis Gale ka, aga nüüd...ma ei tea, mulle ei meeldi, et ta selline on. Igatahes uut.

Tore, et loete.

21. osa

Alex

Kui ma kodu poole kõndisin, sain väga hästi aru, et olen loobunud. Ma ei tahtnud, ma tõesti ei tahtnud enam Rose'i. Kõik näitasid viimasel ajal tegelikku ennast ja see käis juba närvidele. Ma ei mõistnud, miks teesklevad inimesed kedagi teist? Enda eest on ju võimatu ära põgeneda.

"Noh, Alex. Oled oma klannide vahel üksi?" Kuulsin järsku häält ja võpatasin veidike. Ma vihkan seda, et Richard on intern. Ta saab haihtuda ükskõik kust, ükskõik kuhu.
"Mis klannide?" küsisin.
"Eks ikka Rose'i ja Gale'i omad."
"Mis sa sellega öelda tahad?" Põrnitsesin teda vihaselt.
"Ma ju nägin, mis eile juhtus. Gale näitas milline ta tegelikult on ja bla, bla, bla ja sina ütlesid Rose'ile ära ja bla, bla, bla."
"Mingit bla-bla-blad ei olnud," sisisesin vastu.
"Vahet pole. Igatahes, siinkohal pakun ma sulle üht väga head diili."
"Ja see oleks?"
"Sa võtad Darthmonthi kee Gale'i käest tagasi ja mina luban sul endaga liituda."
"Miks peaksin ma sinuga liituma?"
"Sest siis saaksid näiteks Rose'ile kätte maksta."
"Ma ei taha talle kätte maksta," sõnasin tusaselt. Ei tahtnudki.
"Uhh." Ta puristas huuli. "Liitu siis lihtsalt minuga?"
"Ja ei tea miks?" urisesin vastu.
"Kui kaua peab ühele poisikesele ühte ja samat asja seletama! Sest siis on sul liitlane. Muidu oled üksi.
"Aga kui mulle meeldibki üksi ol.."
"Eeiei! Mitte ainult mina, ma tahtsin öelda, et Katha ja Margareth on ka!" lisas ta kiirelt.
Põrnitsesin teda. "Kellele need kahtlased nimed kuuluvad?"
"Mis kahtlased... Ilusad nimed on ikka. Need kuuluvad ikka kuumadele tibidele, Alex."
See hakkas mingilmääral isegi huvi pakkuma. "Ja kust sa nemad veel üles korjasid?"
"Oh, sellega on selline tore lugu, et nad liitusid ise."
"Ahsoo."
"Tuled siis minuga?"
"On mul valikut?"
"Ei," sõnas ta lõbusalt. "Kolme peal haihtume."
"Ma tuletan sulle meelde, et mul pole neid võimeid."
Ma ei saanud väga täpselt aru, mis mul arus oli. Richardiga kampa lüüa? No ma pidin ikka täiesti peast segi olema.
Ta haaras mu käest ja peagi olime suures keldris. Lõhnas vastikult. Aknaid oli koguni kaks, aga need olid nii lae lähedal ja nii väikesed, et midagi polnud näha. Keldri keskel oli suur laud, mille taga istusid kaks... Kuidas nüüd öelda? Tüdrukut? See tähendab, nad olid väga väga kaunid. Parempoolse, tumedate juustega tüdruku nahk oli lumivalge, tema silmad olid liiga tumesinised ja tema kätt katsid Tinkid. Vasakpoolse tüdruku juuksed olid blondid, silmad samasugused ja ka tema käed olid Tinke täis. Ma ei saanud täpselt aru.
"Kes nad on?" küsisin.
"Parempoolne on Katha ja vasak on Margareth, aga Mar on juba minu poolt kinni."
"Ei, ma pidasin silmad, kes nad on? Nagu rassilt."
"Aaaa... Triidid."
"Triid?" Ma polnud sellist sõna varem kuulnud.
"See on segu internist ja rendist. Mõned aastad tagasi see rass tekkis ja ega see väga populaarne ei ole. Interni ja rendi järeltulija."
"Okei..." vastasin. Ma ei saanud ikka veel aru, mida ma siin tegin.

Rose

Ma olin nii õnnetu. Alex oli teinud mulle haiget, Gale veel rohkem. See toimus liiga kiiresti. Kaks päeva, ainult kaks päeva ja kõik oli peapeale pööratud.
Vaatasin aknast välja ja suunasin pilgu tahtmatult tammepuule. Hetkega olid lehed sellelt kadunud. Võpatasin ja pöörasin pilgu ära. Meie naabritädi kiirustas õue ja hakkas ahhetama. Ma tundsin piinlikust, kuid kõige enam valu. Keegi ei saanud mind enam selles osas aidata.

Istusin voodile ja vaatasin seina. Tühjus. Üksinus. See oli tappev. Pealegi võis nüüd Richard iga kell tulla ja mind lihtsalt ära tappa. Ja seetõttu tundsin ma ka hirmu.

Natukese aja pärast jalutasin masendunult alumisele korrusele.
"Sulle on kiri, kullake!" hüüatas ema ja ulatas mulle väikese valge ümbriku.
"Aitäh," vastasin talle ja liikusin veidike eemale.
Mul polnud aimugi, kellelt see võib olla.

Oh, mu Rose Nellana!

Kui ma ütlesin varem, et igatsen sind... Siis nüüd on asi teistmoodi. Sinu kallid võimed teevad meile kõigile haiget ja nii või naa, tahtmata või mitte, hävitaksid need võimuallikad terve meie maailma. Seega, ole valmis, kullake.
Me tuleme sulle järele, Rose.

Ootan meie kohtumist suurima heameelega,
Xxx

Jäin seda jõllitama, samal ajal, kui minu seest käis tugev jõnks läbi. Vaatasin muudkui seda viimast lauset. Me tuleme sulle järgi, Rose. Kiri oli trükitud ja käekirja järgi ei saanud ma aru. Pöörasin tähele panu ka kirja saatjale: Xxx. See, kes oli ka neid meile saatnud. Oh jumal. Mind ähvardas tõsine oht ja olin täiesti üksinda.

Pikutasin lootusetult voodil, silmist pisarad voolamas. Lõpuks suutsin end kokku võtta ja haarasin telefoni. Väriseva käega klõpsasin sisse Gale'i numbri.
"Tere," sosistasin närvliliselt.
"Tips?" küsis ta vaikselt ja ma kohkusin.
"Jah."
"Mis on?" Ja siis tundsin ma tema hääles ära külmuse ja vajusin pettumusloori alla.
"Mul on probleem."
"Oh, lõpeta, palun! Sul on kogu aeg probleemid! Nüüd on jälle see, et ma tantsisin kellegi teisega? Mis siis on? Ja sina panid minu riided põlema!"
"Anna andeks. See tegi haiget."
"Ja muud ei ütlegi?"
"Mul on teine probleem ka..."
"Mulle aitab sinu probleemidest, Rose!"
"Oota. Ta tapab mu ära." Pigistasin silmad kinni ja üritasin nuukseid alla suruda.
Gale'i hääl oli kohe palju vaiksem ja muresolev. "Kes? Millal? Mida sa räägid, Tips?"
"Ma.. Ma-ma-ma sa-sain k-kirja," kokutasin läbi nuuksete.
"Mis kirja?"
"Seal oli öeldud, et mu võimed hävitavad maailma ja et mulle tullakse järele."
"Kus see kiri praegu on?"
"Minu käes," vastasin.
"Oota hetk. Ma olen kohe seal."

Pillasin telefoni maha ja potsatasin voodile. Hea-halva-murelikkuse-hirmu-lõõgastuse tunne. Kõik korraga.

Juba paari minuti pärast kuulsin oma magamistoa uksel koputust.
Avasin selle. "Hei."
"Ära nuta," sõnas ta vaevaliselt ja krabas kirja minu käest. Külmalt, mulle isegi mitte otsa vaatamata.
"Xxx? Kas ma olen seda nime kuulnud?"
"Jah. Ta saatis mulle ka need meilid. Ma kustustasin need ära."
"Oh jumal. Kes sa oled?" küsis ta ikka kirja silmitsedes.
"Mis mõttes?"
"Mis kuradi võimed sul on, et sa suudad maailma hävitada?" Ta oli vihane. Seda polnud ma oodanud.
"Ma oled sul koormaks, jah? Eino ära raiska aega. Minu surm on vist kõigile parem, kas pole nii? Mine ja lõbutse oma plikaga!" purskasin järsku.
Ta vaatas mind. "Mis sul hakkas?"
"Mis sul endal hakkas, Gale ?!"
"See on sinu soov," nähvas ta põlastavalt, võttis kirja endaga ja oli kadunud. Ma polnud seda oodanud.

"Oota, Gale!" karjusin, kuid ei saanud vastust. Ta oli juba läinud. Masendunult vajusin tagasi voodile. Kuidas olin ma saanud kõik ära rikkuda?

Mulle meeldis, aga kuidas sa saad nii põneva koha peal ära lõpetada?
Igatahes, ootan uut osa. :)

See on fantaasia jutt ja mulle hullult meeldib, kuigi üldjuhul ma ei suvatse lugemagi hakkata juttu mis räägib vampiiridest või muudest olenditest. Igatahes, mulle kohutavalt meeldib.

Ma tahaks juba uut osa lugeda, nii, et millal on sul see plaan siia uus lisada??? Ootan täiega uut.

1. osa kohta

Mineviku-oleviku vaheldus. Ja kui ebaloogiline tekst. Sa oled nii palju paranenud vahepeal. Aga sisu tundub huvitav. *Loeb edasi*

2.osa kohta

"Suren varsti maha." Appi, kuidas mulle see värk ei meeldi. Pole üldse sinu kirjastiil hetkel. Nii harjutamatu. "Ma ei jätnud märkimata, et palju kontrolltöid on tulemas." Ma ei oska midagi öelda. *Loeb edasi*

3. osa
PAAALJU PAREM. Aga ma ei saa aru, miks nii suur draama, et poiss läks enne tüdrukut klassi? 

4.osa
GALEE *SÜDASÜDASÜDA*
Rose ei meeldi mulle. Siis kui ta Kellyst halvasti räägib. Ja see olukord kui ta tülis on. See üks lause kõlas väga... Ma ei hakka siin sellest rääkima.
Su kirjastiil ja need sõnakordused. Siki oh, millise arengu sa oled vahepeal läbinud kui ma võrdlen seda ja vaimude keelt. 
Ja mis teema sul on, et su meestegelased on alati: Mustad juuksed, mustad teksad ja must pluus. :D

5. osa
Pean mainima, ema rääkis ülikoolist aga see tüdruk tundub nagu tavaline 13-aastane plikatirts 
...
...
...
OOOTA MIDA ASJA PREILI S**S!!!!
ÜKS POISS JA MEIE SUHE KESTIS KAKS AASTAT.
thank u, thank u.  (kuigi kui sa juba aastate peale läksid siis oleksid pidanud õige poiste arvu ka panema )
Jõhkralt kiirustama, et tundi jõuda? Mida veel ma siit ei leiaks.  

6. osa
Päris põnev leppimine neil. 
Igal pool on ohjummel.
MIIKSMIIKSMIIIKS? Ma nii lootsin, et see on tavaline armastuslugu. Palun tee, et see oleks tavaline. 

7.osa
Ta vihkab popi panemist.
Olgu, selge, Näljamängud, okei. Sul oli selle fännihooaeg siis jah. Su juttudes on alati midagi sinuga seotut. 

8. osa
Paljupaljupalju parem. Lugesin selle osa lõpuni, vahepeal siia midagi kirjutamata. Kuigi see laulu point jäi segaseks, aga siiski. Better.

9.osa
Väga hea :)

10. osa
Mu unistused purunesid. 

11. osa
Liiga segane osa.

12. osa
Kõik on praegu nii segane kahjuks. Aga kirjastiil on palju parem. 

Ma väga vabandan, et mu kommentaar tuli nii emotsiooniderikas ja üldse mitte normaalne. Kui edasi loen, siis editin seda. :)

Solvumisi ja südamessevõtmisi palun vältida.