Unistus

Sissejuhatus

Tere! Ma olen Amanda. Mul on musta värvi juuksed, pikad ja ilusad, nagu minule öeldakse koolis, kuigi mul on nendega täiega raske.
Ma olen kaheteistaastane. Ema on mul olemas koguaeg ja igal põhjusel. Isat ma pole kunagi näinudki.
Okei, ema on mul hästi tore. Abivalmis ja hoiab kodu korras, iga päev koristab. Ta teeb tööd kodus, nimelt kirjutab raamatut. Minu meelest on see üks titekas raamat, muidugi ema ei luba mul seda praegu lugeda aga ühel päeval ikkagi oli uudishimu nii suur ja läksin vaatama. Õnneks ema mul midagi ei märganud.
Mul on viiskümmend viis unistust, alati on üks, siis kümne minuti pärast juba jälle uus.
Ma ei teagi millised need on aga nimelt üks on selline ... tahan näitlejaks.
Ema muidugi arvab, et ma olen veel noor jne. aga mina arvangi, et mida varem seda parem.

1. osa

Täna on laupäev, õnneks. Nimelt ema äratab mind igal laupäeval üles. Joon ja hakkan kohe hommikuvõimlemist tegema.

Kuigi täna ma ärkasin paljupalju hiljem. Ma mõtlesin, et äkki ema magab, läksin ema tuppa ja mis seal oli? MITTE MIDAGI!
Pandes ust kinni mõtlesin kus ema võiks olla. Läksin oma tuppa hommikumantli järele. Hommikumantlit selga pannes läksin alla. Ja seal mu emakenegi oli koos oma sõbrantsi Merilyga.
"Oii, ma unustasin su ära" vabandas kohe ema, kui mind nägi.
"Pole hullu" ütlesin ma, kuigi ma arvan, et emps ei kuulnud mind. Läksin kohe kööki ja võtsin külmkapist jogurdi, kallasin kõrgesse klaasi ja läksin oma tuppa.
Panin selga pika roosa pluusi ja lillad kitsad teksad. Arvasin, et sellest piisas, talv ju siiski.
Tõin elutoast läpaka ja vudisin üles tagasi. Kohe kui arvuti töötas, mõtlesin minna MSNi. Alustasin juttu Saaraga :
Amanda says : Hommik!
Saaaara says : Hommik! Mis teed?
Amanda says : Niisama, alles ärkasin, ise?
Saaaara says : Alles? muidu facebookis räägin sugulasega.
Amanda says : Jep, emps unustas täna mind äratada, sõps tuli külla.
Saaaara says : Ok, kle, ma linna, kell juba pool üksteist. Tsau!
Amanda says : Tsau

Mingi kümne minuti pärast astus uksest sisse emps ja küsis : "Süüa tahad? me hakkame igatahes sööma"
Noogutasin. Läksin ema sabas, nagu väike kutsikas suurel koeraemal.
Ema oli teinud Vanaema liivakaste ja võtsin kohe kaks.
Ema ja Merily rääkisid päikesest, et võiks juba päike tulla välja.
Mina lihtsalt noogutasin kaasa.

----------
Kuulge, sorry, tõesti et ma nii lühikese tegin aga mul tikkus uni silma.
Uus jutt muidu

Um, selline 'sissejuhatus' jutu alguses pole nagu üldse minu teema. Üldiselt ei meeldi msni asjad ka. Mu elus on vist olnud ainult paar juttu, kuhu selline värk sobinud on.

Ja üleüldse, kui sa hakkad kirjutama juttu, peaks sul asi rohkem läbimõeldud olema, mitte et oh, proovin ka.

Aga jahm, alustama peab kuskilt. Ja sa oled noor ka veel, nii et arenemisruumi on küllaga

Ma mõtlesin eile aga kukkus vist halvasti välja

Jh, on küll.

Ma tean, et ma pole mingi proff, et sind õpetada aga nt mulle ei meeldinud see koht:"Mul on musta värvi juuksed, pikad ja ilusad..." minu arust parem nii:"Mul on pikad ja ilusad musta värvi juuksed..."

Ei saa ka sinu lõikudest aru, liiga lühiksed või nii... võiks olla rohkem kirjeldusi (minul tegelt vist samad problad)

Aga ootan sinu järgmist osa, vaata see kõigepeal üle: sõnavara, kirjeldused jne

Samuti ei meeldi see, kui jutus on MSN'i teksti ja kui jutt algab siis kohe välimuse tutvustus mulle ka ei istu.

Aga muidu ei oska veel midagi öelda, ootame veel teise osa ka ära.

Uut.

Okei, vaatan

Haha, tänx, jah ma olen päris noor veel.

Haha, tore, et meeldib midagigi Jaa, nüüd hakkan pikemaid osi kirjutama, sest eile tikkus mul uni silma ja ma pidin lõpetama Ei jäta!

Tore, et ootad :)

---
Ma vist varsti hakkangi kirjutama, kui igavaks läheb

2.osa

Kohe kui söödud pesin enda, Merily ja empsi nõud ära.
Ema ja ta sõbranna läksid telekast mingit saadet vaatama ja mina lippasin üles, oma tuppa.

Ma märkasin, et olin ennem MSNi online peale jätnud. Logisin kohe välja, sest kedagi polnud sees, peale sugulaste ja naabrite.
Tegin lauasahtli lahti ja nägin, et seal oli raamat 'Salajane'. Kohe võtsin ta sealt välja ja läksin voodi peale.

Olin pool tundi lugemas, kui helistas Saara.
"Heii, tule siia, näitan, mis linnast ostsin" lausus kohe Saara, kui sain vastu võetud
"Tsau! Oks, tulen. 15 minuti pärast seal." naeratasin ja mõtlesin kui äge meil seal võiks olla.

"Emps, ma lähen Saara juurde" laususin ma, kui olin all ja pannud selga roosa - musta triibulise pluusi ja kitsad teksad.
"No mine" naeratas ema.
Olin õnnelik, sest ma polnud ammu, enam Saara juures käinud. Läksin esikusse ja tõmbasin musta jope selga ja valged saapad jalga.
"Ma lähen!" karjusin, et ema kuuleks
Läksin õue. "Ohh, kui palju lund" laususin ma kurvalt, kui uksest välja astusin.

Varsti märkasingi Saara maja katust ja hakkasin jooksma.
Aed oli lukus. Hakkasin taskust sorima, kui tuli meelde, et ma unustasin ju telefoni enda tuppa laua peale.
"Kurat" karjusin ma närviliselt.
Aga õnneks tuli just siis Saara ema Katrin koeraga jalutama.
"Oi, vabandust, ega sa siin kaua ei ole külmetanud?" kurvastas Katrin, kui jõudis aia äärde.
"Ei, alles jõudsin ja unustasin telefoni maha, oleks saanud Saarale helistada" laususin ma. Miks ma seda ütlesin? Teda see ju ei huvita.

Läksin tuppa. Võtsin jope ja ilusad pika säärega saapad jalast ära.
"Saara, Amanda jõudis!" karjus Saara isa Tom, kui nägi, et ma hakkasin ülesse minema.

Ma läksin otse Saara tuppa ja nägin, kui palju riideid tal voodi peal oli. Kuigi Saarat ei olnud.
Läksin Saara toast välja, kui märkasin Saarat vetsust tulemas.
"Oi, juba siin!" kallistas pikkade blondide juustega ja pruunide silmadega neiu mind.
Keerasin otsa ringi ja läksime tema tuppa tagasi.
"Tead, kodus ma juba mõndasid proovisin ning need seal kiiktooli peal on mis mulle ei meeldinud ja ma mõtlesin sulle kinkida" naeratas Saara. Alati kui Saara naeratab, ei saa talle vastu puigelda.

Tooli peal oli ilus roosa kleit suveks, valge seelik ja roosad teksad.

"Proovi!" lausus neiu, kui sorisin riideid, mis olid kiiktooli peal.
Hakkasime siis mõlemad riideid proovima ja ütlesime, kas sobivad või ei.

Kokkuvõtteks sain mina endale roosad teksad, valge seeliku, punase - valge triibulise pluusi, musta, roosa ja punase kleidi.
Saara sai aga musta seeliku, teksa - mini seeliku, punased ja mustad teksad, lillad ja kollased retuusid ja oranži valge pluusi.

***

Pool tundi olime siis niisama netis ja alt kostis Katrini hääl "Sööma!"
Läksime siis kööki, kust tuli imehea lõhn. Nimelt Katrin oli ise teinud pitsat, mis oli vääga hea.

Seitsmest tuli mulle ema autoga järgi ja me sõitsime koju.
Kohe kui tuppa astusin jõin natuke mahla, mis enne ema ligitalt poest oli toonud.
Viisin riidekoti oma tuppa. Võtsin rätiku ning läksin pessu. Kaks tundi passisin teleka ees ja varsti tikkus mulle uni silma. Läksin ülesse, oma tuppa ja varsti oli mu tuba täis vaikust. Pikk päev ikkagi ju seljataga.

---
Nonii, kuidas meeldis?

Eem, see on ju sama mis sa kirjutasid (see "Varsti märkasingi ...")
Ok, tänx
Jep, ma teen siis veel pikemad

Täitsa nõus Mezilasega. Tegelikult ta rääkis mulle täpselt sama kunagi

Aga mina hetkel loodan, et Saara pole pärit raamatust "Igavesti sõbrad", mida sa just lugesid,sest hetkel mulle just nii tunduski.

(Ei saa sinult nõuda pikkemaid osi, kuna mina ise ei oska pikkasid teha.)

Süžee kohta ei oska midagi öelda, sest see on alles algus.

Uut osa kirjutades jälgi Mezilase soovitusi!

Mis asi on süžee?
Tegelt ei ole aga nime võtsin küll sealt blondide juustega ta seal ju polnud ja veel vähem pruunide silmadega
Ok

Okei, siis on tore.
Süžee on siis nagu mingi asjade käik, kuidas kõik areneb jne. Ma ei leidnud mõnda lihtsamat sõna enda väljendamiseks.

aa, sain nüüd 10% targemaks

Lõigud võiks ja tiba pikemad olla. Aga juba parem jutt kui eelmine.
Mulle meeldis. Ootan uut osa!

Hmm... 10%, ülejäänud 90% omandad koolis?

Ok, on jah, mul juba lihtsam kirjutada
tore, et ootad!

Jep

10% hmm -.- kahlustan, et see on umbes, sest sa vist pole protsente õppinud

Mis mõttes pole??? Aa... 11 aastat ehk siis viies klass ja prtotsendid tulevad alles kuuendas. (Või seitsmendas??? Selle uue õpeprogrammiga on igavene jama )

Kuuendas ikka, kuuendas seitsmendas lihtsalt korratakse, ma tegin selle KT 100% 0 viga, ma olin sillas

Aga minu õps rääkis miskit, et kuuendas protsente enam ei õpetata , et nagu ainult seitsmendas .

Mmm, mõtlesin jah umbes

---

Varsti uus osa! Tähendab kohe

3. osa

Päike silitas rõõmsat mu nägu ja ütles "Tere hommikust!"
Ärkasin. Kell oli kümme läbi viisteist minutit. Võtsin enda roosa hommikumantli ja läksin vetsu. Panin raadio käima ning läksin dušši alla.
"Huh, õnneks on täna pühapäev" naeratasin, kui dušši all olin. Pesin hambaid samal ajal mõeldes mis ma täna teha võiksin. Äkki läheks täna ka Saara juurde? Ei tea, ta vist kutsub ise, kui ta tahaks.

Läksin oma tuppa, võtsin kapist välja roosad sokid, kollase pluusi ja lillad retuusid, lillad retuusid (mitte need mis Saara endale sai).
Kus ema on? Jälle sõbranna külas?
Vaatasin ema tuppa. Teda seal ei olnud. Läksin trepist alla, elutuppa. Isega sealt ei paistnud teda. Varsti tundsin koogi lõhna, läksin kööki ja emps küpsetas kooki.
"Oi, juba üleval" naeratas ema, kui nägi et ma ukse peal olin.
"Mismõttes, juba üleval? Kell juba ju pool üksteist" ei saanud aru.
"Ahh, juba nii palju? Oi, ma unustasin sind äratada" tuli ema mu juurde ja kallistas, nagu mina oleksin tema ema.
"Kuule, ma lähen poodi" kui oli kook ahjust väljas.
"Ok, too mulle siis jogurtit ka" naeratasin.

Järsku kuulsin, et telefon heliseb. Jooksin üles ja nägin et helistas Saara.
"Tsau, kuule, sa tahad onju näitlejaks saada" rääkis Saara nii soravalt.
"Tsau, ee.. jap"
"Ma tulin just koeraga jalutamast ning nägin, et kuulutus tabelis, või mis asi see on, et seal otsitakse ühte näitlejat"
Mulle tundus see väga hea, aga kuidas nüüd ema nõusse saada?
"Milleks? Nagu mis film tuleb või nagu, saad aru?" naersin, sest ma ei oskanud seda seletada.
"Em, armastusfilmiks. Sa ju ise ütlesid, et tahad armastusfilme teha" lausus Saara
"Jah, mulle sobib, ütle number, kuhu pean helistama"
"Tore, 56712506"
"Tänx, tsau!" ja panin toru ära.

Läksin alla, kuid nägin, et ema oli juba ära läinud.
Läksin ülesse, oma tuppa tagasi, ja tegin arvuti lahti. Hakkasin MSNis igast inimestega rääkima, et igavust eemale peletada.
Pool tundi hiljem kuulsin, et keegi esikus kolistab. Läksin alla, arvasin, et see on ema, kuid see kes seal kolistas, oli vanaema.
Nüüd ma sain aru, miks ema kooki oli küpsetanud.
Me istusime vanaemaga elutuppa, diivanile. Puhusime juttu maast ja ilmast, kuidas mul koolis läheb jne.
Siis mul tuli meelde, et mul polegi õpitud ning jooksin ülesse, vaatasin päevikusse. Kergenduseks oli ainult lugeda.

Varsti sai loetud kolme leheline jutt. See jutt rääkis tsirkusest.
Läksin uuesti alla ning nägin, et ema ja vanaema olid köögis, ja rääkisid.
Kuidas ma talle nüüd seda asja räägin, et ta marru ei läheks?
Lipsasin kööki, ning hakkasin emale rääkima.

---
Kuidas meeldis? Igav?

Kui juttu kritiseeritakse, siis jäta kõik meelde.
Eelmisel jutul Sul keegi kommenteeris, et ei ole mitte ülesse, vaid üles. Samuti see otsekõne asi.
Muidu jutt on juba parem. Igav ka ei ole.