Kooolkooolkooool.

Ma juba vahepeal suutsin need retsid ära unustada, sest meil on koolis enne kooli koolilaager, üks öö oleme seal, ja seal on see rebaste trall ning sellepärast väga ei mõtlegi enam selle peale

Jessus. Mina olin oma kooli esimene lend ja meie olime koolide edetabelis* 150ndal kohal. Tänavu on nad 66 kohta roninud. Me pidime küll üks loll lend olema.

*Tahaksin siinkohal ära märkida, et koolide edetabel ei juhi minu elu ja ma uurin seda alati huvi pärast. Pluss alates eelmisest aastast meeldib mulle näha, kuidas minu eksamitulemused olid esimeste koolide keskmistest kõrgemad või siiski täitsa arvestatavad (bioloogiast ja geost siin jutt).

Retsimine oli nii tore aeg... Ja mis kõige veidram- mulle meeldis 10. klassis rebane olla

Retsimine on tore aeg jah, aga praegustele kümnendikele see millegipärast ei meeldi.  Mu rebane ei toonud mulle kingitust isegi...Äkki homme toob.  

Loodan, et toob shine Ma ise loodan, et kui mina noid lõpueksameid tegema hakkan, siis suudame Sütevaka latti endiselt kõrgel hoida Kui ma Sütes siis veel muidugi käin, mida ma siiskisiiski loodan, aga no sinna on mul veel kenakesti aega :)

Need pingeread on nõmedad. Ülikooli minnes pole mingit vahet, kas sa oled lõpetanud esimese, teise, viienda, kümnenda või sajanda koha peal asetseva gümnaasiumi. Pfft, täielik jura.

Seega nõuanne Unicornile: Ära õpi kooli jaoks. Õpi ikka endale.

Minu kool jääb selles pingereas kahesajast napilt välja.  Ja kõik räägivad, et see on halb kool, aga tegelikult pole. Meil on eksamitulemused sellepärast nii madalad, et meil läksid kutseklasside eksamite tulemused, ka sinna sisse ja nemad õppisid palju vähem matemaatikat ja vms. See aasta on juba teistmoodi ja siis peaksime kõrgemal kohal olena.  Aga jah, vahet pole.

Ja nüüd selgus, et homne retsimine jääb võib-olla ära, sest paar idiooti, korraldasid ühe jama. Enamus kümnendikke ikka tahavad retsi, aga...Arvatavasti on asi juba otsustatud. Ma kujutan ette, mis arutelu homme koolis tuleb.

Kui meie olime kümnendas, saime meie igasugust ila kaela. Kui jõudsime kaheteistkümnendasse keelati ära pmst kõik peale seltskonnamängude. -.-

Oi appi, Sille. Ära mitte räägigi. Meie viimane pingutus muude õuduste hulgas oli see kui me pidime 200 meetrit takistusrada tegema... Või kui täpne olla siis roomama ja tegime seda siis igasugustes toredates asjades- hobusesõnnik, peenike saepuru, erinevad mädanenud asjad + loomulikult klassikaks kujunenud mädanenud kalad... Pluss lõpus veel tehti ketšupisõda ka meile.

Ja ei teagi kas see, et meil olid silmad kinni seotud oli hea või halb? Samas kui üks meel on blokitud siis teine vist tugevneb, nii et saime kõik mõnusasti neid ''aroome'' nautida :DMeid ikka retsiti täie rauaga, peale seda juhtkond otsustas, et järgmised rebased sarnast õudust kogema ei pea

Aga kogu see solk, mida sisse pidi ajama ja millest läbi roomama ja üldse kõik-kõik asjad... Tegelikult oli kuradi lahe. Hull olen, ma tean. Aga siiani ajab naerma :DEriti kui banaani pidi läbi riiete ajama nii et ühest püksisäärest sisse ja siis ülevalt läbi ja teisest püksisäärest välja. Mina pidin koolistaadionil pealtvaatajate ees strippi tegema, kuna mul olid liiga liibuvad riided seljas ja no nalja kui palju Keska silmarõõmule jäin ka vist nii silma

Mind ootab see kõik alles järgmine aasta ees. Meil homme retsitakse, koolis on terve stend 10 klassi õpilastele pühendatud. Ja igal pool on hoiatavad sildid nende eest. Tunne on, et neil saab "lõbus" olema sest praegused kaheteistkümnendikud teevad ikka üritusi "korralikult".

Mul on hullumeelne nädal olnud. Igal pool on tööd, pole vist enne olnud ühtegi üheksandat, kellel on kolme nädala jooksul pandud juba 16 hinnet + mingi ömm 6 tööd, mida alles parandatakse. Aga samas, ma saan kõikidelt kiita ka :Poma hea õppimise eest. Muud ei teegi kui õpid päevas kella neljani, tuled koju ja teed kella seitsmeni koduseid ülesandeid ja siis loed kohustuslikku kirjandust. Ainuke puhkuse aeg on öö, ei teagi kui kaua ma nii vastu pean.

Me repsud lüüakse ka risti järgmine nädal. Nii et tartlased kobige 26 TÜ raamatukogu ette. Saate naerda nende üle koos minuga.

Aga on another note - Ma nii kutupiilu lihtsalt. Ja farmakoloogia on killer.

Meil jäigi retsimine täna ära...Järgmine nädal teeme nii öelda "lõppmängu", aga siis tohime ainult seltskonnamänge vms teha. Ei mingit nägude sodimist ega muud värki.

Ma elasin ka retsi üle. Meil oli see ainult üks päev ja suhteliselt leebe. Direktor ei lubanud midagi väga jubedat teha, sest viimasel ajal on meie koolis retsimise ajal keegi alati kiirabiga ära viidud. Põhimõtteliselt soditi meil näod ära ja lasti igasuguste erinevate lõhnaõlide (kaasaarvatud odekolonniga) ja spreidega üle ning muidugi teibiti teiste rebastega kokku. Ja selle ''The Fox'' laulu pidime eesti keelsete sõnadega pähe õppima + veel tantsuliigutused selgeks saama.

Meie retsimine tehti võimlas, mis ca kuu pärast vms remonti läks. Ühe 12. klassi õpilase vanem tegeles mingi kilemüügi firmas ehk siis: võimla kaeti üleni kilega kinni. Meile tehti ikka korralik takistusrada, liulaskmisega mingi libeda asja sees jms. Hästi vinge oli Ja kui ma ise olin 12... Nohjah, meil oli väga jama, sest üks X klassi klassijuhataja, keelas põhimõtteliselt kõik ära.

Pingu - No tegelikult on see sul õigesti öeldud jah. Sõnastasin natuke oma mõtet valesti. Tegelikult ma tahaksin eksamitel häid tulemusi saada just sellepärast, et kuskile ülikooli ikka sisse saada ehk ikka enda jaoks jep. :)

Meil võeti koolis sel aastal väga nõme seadus vastu. Nimelt, et kehalises saab vabastuse ainult arstitõendiga. See on nii vihaleajav. Iga külmetuse pärast ei hakka ju kohe arstile helistama ning pealegi ei suhtu minu perearst tõendite kirjutamisesse just kõige paremini.
Nii et siis jääbki ainult kaks valikut: kas puududa koolist ka ülejäänud seitse tundi ja pärast hunnikuteviisi järeltöid teha ja järgi õppida või minna ikkagi kehalisse, külma tuule kätte jooksma, ja jääda kokkuvõttes veel haigemaks..

Kuri kekaõps tundub olevat

Me peame dressid selga panema. Nagu MIS MÕTTEGA? Sa nagunii ei tee ju milleski kaasa ju. Ma üldse ei viitsi neid kaasa tarida ja selga panna.

Me ei saa üldse mingit vabastust kehalisest. Meie kehalise õpetaja sõnul sellist asja ei eksisteerigi - midagi saad ju ikka teha. Mul oli talvel näiteks röga (vms?) kopsudes ega saanud seega suusatada/joosta ning pidin siis terve tunni koolimaja ümber ringi jalutama selle külmaga. Kusjuures, kehalise riided pidid seljas olema.

Retsist rääkides - meil kestis see jant kolm päeva. Mul oli kohutavalt laisk jumal, kellega ma puutusin vaid esimesel päeval kokku, mis siis tähendab, et järgnevatel päevadel mul "meiki" jms polnud. Teine retsipäev oli meil see kõige hullem, mil siis toimus näiteks kalaga - mis meie klassil katki kukkus nii, et soolikad olid väljas - teatejooks. Ma pidin kala seeliku alla toppima, mis oli isegi tore, sest mõned pidid pähe või kaenla alla panema selle. Ei, me üldse ei haisenud pärast... Hiljem läbisime üüratult pika takistuste raja, kus pidi metsikult roomama, sealjuures ka toiduõlis. Lõpuks pidime veel tärklisest - mis nägi nagu tapeediliim välja - õunu hammastega korjama ning seejärel tärklisese näo jahusse pistma, et sealt olematuid makarone otsida. Nägu oli pärast üleni valge ja seda jõledust oli "väga kerge" maha pesta ka... Viimasel päeval sõime/jõime, nagu kombeks. Kartsime palju hullemat, kuid tegelikult pidime jooma vaid fantast, ketšupist ja hommikusöögihelvestest valmistatud jooki - mida oli õudselt rõve alla neelata - ning sööma sidruniviilu kala ja moosiga

Muidu, meil pani õpetaja täna eesti keele tunnis hea killu maha, kui ühelt õpilaselt küsis, mida "kogu aeg" tähendab ning too vastas "pidevalt". Tema lause oli järgmine: "Kogu aeg tähendab vahetpidamata - nii, et sa isegi ei söö, maga ega peereta!"

Viimaks sai see õudne nädal läbi.

Liitun sinuga. Järgmine nädal veel ja siis nädal aega võimalik lihtsalt jalad seinale visata, lugeda (nii kohustuslikku kirjandust kui ka raamatukogu hunnikut, mida olen juba kaua aega lugeda tahtnud aga olen liiga laisk, et võtta) ja loomulikult magada. Mul on tunne, et ma pole sajandeid maganud.

Sama siin. Tahaksin lugeda, kirjutada... Tegelikult tahaks vaheajal kõige rohkem tööl minna. Nagu väga-väga.

Kõigepealt aga tuleb üle elada kontrolltööd eesti keeles, füüsikas, ajaloos ja inglise keeles. Reede on aga selline lebo tore päev, mil saab mõnusalt terve päeva korvpalli vaadata. Koolis, muidugi.

Uuuh.. inglise keel ja füüsika kontrolltööd peavad mõlemad viied tulema. Samuti vene keele tööd peaksid viied tulema. No ma ei tea. Nii imelik tunne on. Nagu oleks alles kooli läinud. Elu on nii kiire ja ma siin alles mõtlesin, et mida mu perekond rääkis selle kohta, et elu nii kiire on. Minul oli siis aega küllalt ja veel ülegi.

Mul on inspiratsiooni viimasel ajal tulnud lausete kaupa. Aga aega ei ole. Täna mõtlesin, et kirjutan aga jällegi, olen kahe nädala jooksul lõpuks üksinda kodus. Nüüd on selline laulu tuju peal.

PS! Me reedel (!!!) hakkame kana (!!!) lahkama (!!!) BIOLOOGIAS. Ja meil peaks AKTUS samal päeval olema. Sorry, aga kui mul hakkab kanast kahju? Õnneks pole konn see oleks veel hullem. Nad on rõvedamad ka. Praegu loodan kogu hingest, et kuulsin õpetajat valesti.

Teie poste lugedes jääb küll mulje, et põhikool on mingi megaraske