Näidend: Aston Martin ja sinine kivi[lõpetatud!]

Juba tuleb viimane? Damn!
Mulle endiselt üliväga meeldib.
Ma pole seda veel öelnud.. Aston Martin on geniaalne nimi.

Mää, miks juba eelviimane? No, aga ikkagi hea. Loodetavasti on viimane ülipikk.

Ülipikk see ei ole, pigem lühike. Tegelikult...mulle endale meeldib see osa näidendist kõige vähem. Aga siin see on, see kummaline viimane osa

**
Kool, klassiruum. Liis istub igavledes laua taga ja haigutab, Aston ja Azrael ajavad klassinurgas juttu. Heliseb tunnikell, klassi tuleb paar õpilast ja õpetaja. Aston ja Azrael istuvad Liisi ette.

Õpetaja: Tere hommikust, tere hommikust! Te olete kindlasti juba eesootava koolivaheaja suhtes põnevil! Enne veel aga, kui ma teid sellele suurepärasele lumisele jõuluvaheajale vastu lasen...

Keegi ütleb: Kus sa veel seda kuradi lund näed, ah? Oma peas või?

Õpetaja: ...on mul aeg teile tutvustada veel üht kena noormeest, kes teie vahel tööka ja suurema osa ajast mittetööka kollektiiviga liitub.

Klassi siseneb Themis.

Õpetaja: See on Silver Saabuja. Ka tema soovib teie klassi astuda. Ma loodan väga, et te võtate ta sõbralikult vastu.

Themis:(Närviliselt) Tere ja ilusaid tulevasi...(silmitseb paberil olevat teksti)...jõule kõigile!

Klass: Tere!

Themis istub Liisi kõrval olevale vabale kohale.

Aston:(Themisele) Silver Saabuja? Sul on nimede peale veel vähem annet kui Azraelil.

Themis: Ma ei...ma ei valinud seda nime, preili Loore valis.

Aston: Nagu ka sinu särgi, ma oletan. See on nii...tema maitse järgi. (Punane) Milline suurepärane värv.

Themis: Ee...tänan. Tegelikult ajab see pluus mind põrgulikult sügelema, kuid ma ei julge seda preili Loorele öelda. Kui ma seda teeksin, käsiks ta mul arvatavasti alasti ümber maja joosta ning praegu on selleks liiga külm. (Pistab käe taskusse ja hakkab midagi otsima) Ma kohtusin koridoris ühe tüdrukuga, kes palus mul sulle selle edasi anda. (Ulatab Astonile kirja)

Aston teeb paberi lahti, viskab sellele pilgu peale ning loeb selle Azraelile ja Themisele ette.

Aston: Ma rääkisin Jälgijate juhiga ning teavitasin teda, et kaks deemonit on avaldanud soovi maale jääda.

Themis: Lihtsalt teile teadmiseks: ma ei ole mitte millekski soovi avaldanud. Kõik toimub minu tahte vastaselt.

Azrael: Pöördu Lastekaitsesse. Nii võib sellest saada hoopis teine muinasjutt.

Aston: Nõukogu otsustas, et kuni nende siinviibimine inimestele ohtu ei kujuta, ei ole meil põhjust neid ära saata. Vaadake, et te käkki kokku ei keera, sest vastasel juhul oleme me sunnitud ümber mõtlema ja ma kahtlen siiralt, et keegi teist meie viha alla soovib langeda.

Sara.

Vaadake, et te käkki kokku ei keera...nagu me kavatseksime seda teha.

Azrael: Just nimelt, nagu me kavatseksime seda teha.

Liis: Vabandust, et oma nina vahele topin, aga millest te räägite?

Aston: Kas sa minuga välja tuled?

Liis: Muidugi...mitte!

Aston: Siis ei räägi ma sulle midagi.

Liis: Mehed.

Aston: Naised.

Azrael: Aston, su ema võiks meile küpsiseid teha.

Liis turtsatab, nagu tahaks naerma hakata, ning Azrael kehitab õlgu.

Azrael: Ma pidin ju ometi midagi ütlema!

Themis:(haigutades) Ma olen nii väsinud. Preili Loore sundis mind eile terve õhtu oma koduseid ülesandeid lahendama ning mul on tunne, nagu oleksin tanki alla jäänud.

Aston: Kui vaid koduseid ülesandeid olemas ei oleks...eriti neid esmaspäevaseid. Tänu sinistele esmaspäevadele on ka kõik pühapäevad neetult hallid.

Azrael:(Salapäraselt) Kes teab? Kahe nädala pärast võib kõik muutunud olla.

Aston: Mida sa silmas pead?

Azrael: Võib-olla saad sa seda teada...kahe nädala pärast. Mõtle vaid, mis tunne oleks kahe nädala pärast avastada, et elad maailmas, kus koduseid ülesandeid ei eksisteeri.

Aston: Miskipärast on mul tunne, et kogu maailmast koduste ülesannete kaotamine on sinu jaoks liiga suur töö.

Azrael:(muiates) Aga miks mitte? Mulle tundub, et sa alahindad mind.

Aston: Üle ma sind igal juhul selgelt ei hinda.

Azrael: Küllap juba hindad, kui ma veidi su kirjanduse õpetaja peas surgin, nii et ta järgmise kontrolltöö ära unustab.

Teised õpilased tõusevad püsti ja lahkuvad lavalt, lavale jäävad vaid Aston, Azrael ja Themis.

Aston: Kas see on lõpp?

Azrael: Ei, see ei ole lõpp. Kõik kestab edasi.

Themis: Kahe nädala pärast.

Nad naeravad ning laval läheb pimedaks. Lavale marsivad kõik varem laval olnud näitlejad. Aston, Azrael, Loore, Henry, Themis ja Sara võtavad lava ees positsioonid sisse, teised seisavad nendest mõlemale poole ning hakkavad ühtlaselt rütmi plaksutama. Hakkab mängima Terminaatori „Pilves selgimistega.“


Aston:

Loore:

Henry:

Themis:

Azrael:

Kõik koos:

Sara:


Aston:


Näitlejad kummardavad publikule ning lahkuvad lavalt.


LÕPP.

No väga tore. Kahju ainult, et viimane on.

Kuule.
Ma käin Ugala Noortestuudios.
Ja me hakkame tasapisi uut etendust mõtlema.
Kirjuta midagi kaheteistkümnele inimesele, sh. on 3 poisid ja ülejäänud tüdrukud. Ausalt. See oleks võimas!

Ma pole arvatavasti kunagi varem nii huvitavat ja humoorikat (tõi naerdes lausa pisarad silma) näidendit lugenud.
Tubli töö

Tore, et see jutt tolmu alt välja kaevatud ja endale paar uut lugejat on saanud. Tänan!

Ma kardan, Espada, et mul puudub kahjuks KORRALIKU näidendi kirjutamiseks vastav kogemus. Reaalselt olen ma kirjutanud ainult ühe näidendi(jah, selle sama siin)ning kuna näidendite kirjutamine ei ole minu leivanumber, oleks mul suure tõenäosusega väga keeruline kirjutada näidendit, mis meeldiks suurele hulgale inimestele. Loomulikult on see ettepanek väga huvitav ja kaalumist väärt, aga ma kardan, et sellest ei tule midagi välja

Meie esimene etendus (tule vaatama! 11 detsember Ugalas) oli väga kummaline ja teistsugune, ma usun, et sinu stiil võiks meie omaga isegi kokku minna.