Edeline, lühidalt Lenne

Narkar Postituste arv : 44 Age : 27 Asukoht : tallinn

Enne alustamist ütleks, et ma ei avalda foorumites eriti oma häid jutte, sest mul on millegipärast tunne, et mõni p??e võib jutte copyda. No aga siin on üks uuem jutt siis kaa!

Uus algus

Õhus lendlesid viimased lehed, kuulutades sügise lõppu ning sattudes juhuslikele möödujatele näkku. Juhuslikele möödaminejatele sellepärast, et neid liikus sellel üksikul maanteel vähe- see oli suletud autode jaoks ning seda kasutasid ainult inimesed, kes tahtsid minna kioskisse. See kiosk, mille nigel katus ja pragunenud seinad tuult läbi lasid, oli väga ebapopulaarne, seistes maantee ärres ja pakkudes ainult halvaks läinud toitu, kuid väga odavat, seetõttu külastasid kioskit ainult kodutud ja joodikud.
Maantee ise oli õmbritsetud metsaga.
Kioskis seisis müüa- kurnatud näoga, veidi tumeda naha, blondide juuste ja heledate silmadega vaene, umbes 44-aastane naine. Ta luges ajalehte, mis oli ilmselegelt kusagilt prügikastist välja kougitud, pealegi oli see umbes kuu aega vana. Järsku astus kioski juurde räsitud ja pesemata juustega umbes 40-aastane kodutu mees. Ta koputas suletud kioski aknale ning jäi ootama. Tema pihku oli surutud üks kümnekroonine.
Müüja tõstis lootusrikka, rõõmsa ning ka veidi üllatunud pilgu mehele, kuid kahvatas järsku ning tema pilk oli hirmul.
"M-mida sa tahad?" küsis ta kohkunult.
"Mina? Ah lihtsalt pakki saia ja piima," irvitas mees ja ulatas kümnekroonise müüjale. Müüja täitis rutakalt mehe soovi ning tahtis kioskiakent sulgema hakata, kui mees oma pesemata näo aknast sisse pistis.
"Oled päris vaeseks jäänud, mis, Steff?" päris ta. "Kõigepealt lähed lahku rikkast mehest, siis kaotad töö, laostud ning jääd tagatipuks veel ka rasedaks? Oioi, kuidas sa küll endale nii vähe tähelepanu pöörasid? Ehk su tütrel oleks parem, kui..."
"Ei!" kiljatas naine. "Ainult mitte Lenne!"
"Oi, kas sa ehmatasid? No ma ei tahtnud sind hirmutada. Igal juhul, ma tulin, et sulle tööd pakkuda. Sa saaksid päris korralikku palka, Steff, ainult su tütar tuleks..." jätkas mees.
"Ei, Dylan, mitu korda pean ma seda veel ütlema?" karjatas müüja ja lõi kioskiakna pauguga kinni.
"Eks siis vaatab," urises mees. "Ole terve."
Ning mees eemaldus pikkade sammudega, kordagi tagasi vaatamata. Müüja ohkas kergendatult, kuid samas ka kartlikult, ning jätkas ajalehe lugemist.

*** järgneb