Remember.. [ Üheosaline depressiivne mula ]

Ma olen väsinud. Väsinud oma südamele vastu puiklemast. Ta teeb nagunii seda, mida ise heaks arvab ja ei kuula mõistust. Öeldakse, et tuleb kuulata oma südame häält.. Aga mis siis saab kui ainus heli, mdia sa kuuled on õrn klirin, mille tekitab su südame tuhendeks killuks purunemine?

Tahaks.. puhata. Puhata sellest kogu jamast. Ma tean, et ma käin oma juttudega kõigile pinda. Keegi ei salli mind enam. Keegi ei tule minuga rääkima, sest ma suudan rääkida vaid Temast. Mu pilk eksleb alateadlikult ringi, otsidest märke Tema lokkidest või sellest tibukollasest pluusist, mis Ta tõmmu naha nii ilusti esile toob.

Tahaksin unustada.. samas ei taha ka.. Ma tahan mäletada igat lokikest, igat millimeetrit Tema perfektsest näost.. Ma tahan mäletada seda mahedat häält ja seda sünnimärki, mis temal ja ta õel täpselt samal kohal on. Ma tahan mäletada seda kaunist naeratust ja neid imearmsaid põselohukesi..

Mu süda ei lasegi mul unustada.. Aga ma ei tahagi.. Isegi kui see mu hinge tapab ja valu mu lõpuks lämmatab nii, et järele jääb tühi, tundetu kest.

Ma ei taha unustada.. ma ei tohi unustada..Ja ma võin vanduda, et ma ei unustagi. Sest Tema on selline inimene, kes tuleb, jätab sügava jälje ja lahkub..

Väga hea.

See rääkima tulemise asi on tegelikult veider. Mitte sinu jutus vaid üldse elus eneses.
Minu meelest on nõme, kui sõpru/sõbrannasi ei huvita üldse kui sul keegi on. Umbes, et ´´meid ei huvita, et sa õnnelik oled.´´
Mu tutvusringkonnas on tegelikult sama asi. Kui keegi kellelegi meeldib tehakse selle üle nalja, kuid keegi ei mõista et nende kahe vahel äkki tõesti on midagi...
Inimeste ükskõiksus on nõ-me..,

ja unustama peab. Kunagi kindlasti. Kui seda ei tehta oled pärast ise see, kes kannatab.

Igatahes väga sügava tähendusega oli see

Päris hea. Mulle meeldib selline kergelt süüdistava alatooniga sügavamõttelisus :)

Audrey, minule just näiteks meeldib see et, keegi sellistest asjadest välja ei tee...ma olen olnud kaa tõsiselt armunud ning see võib olla mõnus ja kerge tunne aga kui sa ennast kõrvalt näeks siis sa ei arvaks, et see on nii roosiline...sellest pole mõtet rääkida kellelegi kellel pole sellist kogemust olnud, tema jaoks see ongi ju ainult üks suur nali, sa lihtsalt käitud lollisti, üritad üliilus välja näha, teed nõtrusi kartes, et ta äkki näeb kuidas sa käitud nagu äpu jne...

Renx- ma pean sellega silmas seda kui näiteks parimad sõbrad on ükskõiksed.

´´Tahaks.. puhata. Puhata sellest kogu jamast. Ma tean, et ma käin oma juttudega kõigile pinda. Keegi ei salli mind enam. Keegi ei tule minuga rääkima, sest ma suudan rääkida vaid Temast.´´

Just see. Parim sõber/sõbranna peaks sellest ikka hoolima. kellegile sa ikka räägid ju mida sa kellegi vastu tunned. Tead.., ma ei oska seda asja sõnastada...
Aga loodan, et põhimõte on arusaadav...

Ainsad inimesed, kes mind kuulata viitsivad, teevad seda ka sellepärast, et mulle vastu vaielda. Et mulle öelda, mida ta valesti teeb. Kuigi neil pole õrna aimugi kui hea inimene ta on.

JA sellist asja nagu parim sõber/sõbranna.. minu maailmas ei eksisteeri.

Kahjuks pean ka mina sinuga nõustuma, Kärolyn. Minu maailmas ei eksisteeri samuti ühtegi parimat sõpra/sõbrannat. On lihtsalt.. sõbrannad, kes vahepeal ütlevad, et oo me oleme (minunimi) parimad sõbrannad, aga tegelikult nii ei ole. Ja mind kuulatakse vähe. Ja kui ma enda muredest üldiselt rääkima hakkan, hakatakse ajama, et blablabla, mõtle heale ja tee seda ja toda ja ära lihtsalt mõtle sellele, või muudetakse kiirelt teemat. Aga mina pean ALATI nende probleeme kuulama, muidu solvutakse vms.. x_x
Ja armastus.. sellega pole mul elus üldiselt kunagi vedanud. Ise olen hetkel õudsalt kinni ühes kuulsuses.. kahjuks. Ja nii juba päris-päris pikka aega ja ma lihtsalt ei saa temast üle, pidagu teised seda nii nõmedaks, kui tahavad, aga nii on.. x_x
Maailm on lihtsalt ülimalt ebaausaks ja nõmedaks ära läinud.

Kahjuks pole ka mul tõelisi sõpru. On sellised,kellega on mõnikord tore koos mängida,aga kes räägivad peaaegu iga asja,mis ma ütlen teistele edasi ja kes vahepeal ikka täitsa ära keeravad. Ja on sellised,kes vahepeal sõbrustavad ja vahepeal sõimavad. Niiet,selliseid normaalseid tüüpe pole.
Life sucks.

Mulle meeldis ka, mõnusalt lühike ja hea mõttega.

Aga "nii, et" ei ole hea, peaks olema "..., nii et". Nii ette on alati kindlam koma panna, kui on selline kooslus. Kokku ei lähe antud hetkel.

Ma vaidleks vastu. Meile just õpetati eesti keeles seda rõhuasetust. Ja minul on rõhk õigesti. Nagu.. see esimene osa on siuke.. lause. Ja siis tuleb selgitus koos et'iga.

Kui oleks näiteks. Ma lähen pärast poodi nagunii, nii et praegu pole vaja minna.. Vms. Siis oleks koma seal.

Aga minul on esimene osa vastav küsimusele kuidas.

Kusjuures mul pole ka mingeid parimaid sõbrannasi :)
aa, jutt on tõesti väga hingeminev

Minul on parim sõbranna
temaga oleme lasteaiast saati parimad olnud.
ma võin talle kõigest ja tema mulle kõigest rääkida, me ei räägi kui teine ei taha seda kellegile edasi Me tülitseme ka ülivähe
Pidevalt oleme koos jne..