My life./EPILOOG/
Jälle uus järjejutt, sest ma olen loll sellessuhtes.
Ma koguaeg teen uusi jutte.
Olen ikka tobu küll!?
Etsiis kriitikat ja kommentaare!
Aitähh ja head lugemist !
Ker.
"Jah!"
"Ei!"
"Jahh!"
"EEEI!"
"Jahjahjah!"
"EI!"
"Jah!"
"Muidugi mitte!Ära süüdista ennast."
Vaidlesime Troy ehk mu vanema vennaga.Talle ikka meeldib vaielda noh.Ta on veidi imelik pruunide silmade ja süsimustade juustega seitsmeteist aastane poiss.
"Olen jah!"
"Ei ole!"
"Olen küll, sest südametunnistus piinab ka nagu hullult."
"Ei ole ja jutul lõpp!"
Lükkasin ta endast eemale ning pistsin jooksu.Õigemini vaidlesime me seepärast, et Troy arvas, et tema on Joshepi surmas süüdi.Muidugi mind see ei liiguta kuna ta koguaeg kiusas ja tisris mind juustest.Ta oli julmalt tülikas ja julm poisiklutt.
Ma ausalt ka ei mõista mis toimub.Kõigepealt suri vanaema, siis Joshep, kes siis nüüd?Miks just minu venna parim sõber pidi surma saama?Aru ma ei saa.Mis siis teha?Kas surra ära?Okei ma ei taha enam hullemaks minna.Noh selles mõttes, et hulluks minna.Ma olen niigi veidikene hull, võrreldes oma venna kõrvalt.Meil on erinevad isad, erinev veri, erinev iseloom, erinv nägu ja nii edasi.
Meil pole peaaegu mitte midagi ühist.Peaaegu?Tegelt meil pole midagi erilist.Vend elab minu ja meie ema ja minu isa kõrval ja nii see jääbki kuna tema isa jättis ta lihtsalt emaga maha.Vott miukene siga!Jätab veel noore ema koos vastsündinud pojaga maha.Okei rahunen nüüd maha ja ei hamma ma siin mingisugust tarkpead mängima!
Olen, siis täiesti tavaline neljateistkümne aastane blondiin plika, kellele meeldib roosa ja laulja "ROOSA"(pink)Kellele meeldib siis Pink ja Tokio Hotell nagu paljudele teistele noortelegi.Tüdruk, kes käib klaveris, lastekooris ja kunagi baletis.On, siis minu tudvustuseks.Nüüd arvan, et saan oma tudvustusega oma elust edasi ladiseda.
Et, siis mul on kaks venda ja üks väike õde pluss mina tibike.Okei...Ma tean.Ma olen EGO, aga kui te loete mu elulugu, siis leppige sellega, et ma olen EGO ja arvan endast palju.Leppige, leppige, leppige.Peate ju ja ma arvan, et te loete seda!Sest ma tahan.
Muide ja mul on igav!Eks ma, siis ei lollita enam ja hakkan rääkima oma eluloost ja nii edasi nagu ma juba lubasin, aga näete kui "LAHE" ma olen, et viin teemad kõik eemale ja kas teie, siis ei panegi seda tähele?Mwahahahahah.Eks ma siis järgmises osas ehk esimeses osas hakkan rääkima.
BYEBYE!
ARVAMUSI?
Pealkiri: My life. (Minu elu) 
