Päev enne aastavahetust *

„EMA EIII… SA EI SAA SUNDIDA MIND, MA OLEN JUBA 17. AASTANE, MA EI TAHA SAKSAMAALE MINNA, MINGI SUGULASE JUURDE, KEDA MA EI TEAGI, MA EI LÄHE JA KÕIK!!!“ karjusin emale.
„SA LÄHED, MUL ON SUST JUBA KÕRINI, MUUD SA EI TEE KUI ISTUD PÄEVAD LÄBI KODUS, KOOLIST VISATI SIND VÄLJA, TÖÖL SA EI KÄI, SA LÄHED JA KÕIK.“ karjus ema mulle ja lõi mind.
„Sa lõid mind? Ma ei lähe, arghh ma nii vihkan sind, ma hoiatan kui sa mind sinna saadad, siis enam sa mind ei näe, ma vannun oma isa mälestuse nimel. Enam sa mind siis ei näe. MA VIHKAN SIND!“ see oli viimane kõnelus mul emaga. Kuulsin kuidas ema veel vabandust palus, lahkusin köögist ja läksin oma tuppa. Lülitasin läpaka sisse, toksisin parooli, ja läksin otse msni. Lootsin väga et Eunike on msnis. Ja täpselt nii oligi. Klõpsisin 2 korda ja tuligi Euni msni link lahti.

Helen :@ arghh ma vihkan sind. says:
Tsau tibu, tead mis mu ema ütles praegu v?

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Tsau musu! Nuh räägi!

Helen :@ arghh ma vihkan sind. says:
Et ma pean uuest aastast Saksamaale elama minema, kuna emal on must kopp ees. :S

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Jaa v? kelle juurde siis nagu?

Helen :@ arghh ma vihkan sind. says:
Mina ei tea mingi sugulase juurde, Like daasshh.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Mida asja nagu? Ta on ära keeranud v?

Helen :@ arghh ma vihkan sind. says:
Ju siis, tibu ma ei taha minna ja ma ei saa teda kuidagi ümber ka veenda.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Mul on nii kahju ma nii tahaks suga kaasa tulla.

Helen :@ arghh ma vihkan sind. says:
Tead sa andsid mulle praegu hea mõte, kuule ma praegu lähen. Pärast räägib.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Mis mõtte, räägi mulle ka!!!

Helen :@ arghh ma vihkan sind. says:
Hiljem.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Okei, Tsau, (L)

Helen :@ arghh ma vihkan sind. says:
Tsau(L)

Helen :@ arghh ma vihkan sind. Is appears to be offline.
Hüppasin voodilt püsti ja jooksin alla. „Emps kus oled?“ Mingit vastust mulle ei tulnud. Jooksin kõik toad läbi, mitte kuskil polnud teda. Kööki uuesti jõudes, nägin laua peal kirja. Läksin selle juurde ja tegin lahti.

Kallis Helen!

Ma loodan et sa ikka lähed sinna, lennuk lahkub täna kell pool 8 õhtul. Palun mine. Ma jätsin sulle raha ka natuke, samuti pangakaardile, pilet on samuti ümbrikus. Sulle tulevad vastu su vanatädi pojapoeg ja ta sõber. Poiss teab milline sa välja näed, ma saatsin pildi. Sa lähed tema juurde elama. Palun ole siis korralik.

Sind armastades, ema.

Oi nüüd ma olin vihane. Vaatasin kella see näitas poolt 6, vaatasin uuesti ümbriku sisse seal oli vähemalt üle 5000.- Võtsin pileti ja raha ning läksin üles. Jõudsin oma tuppa, istusin korra voodile ja mõtlesin. Võib-olla see polegi nii paha mõte aga ma tahan et Euni kaasa tuleb, ma hakkan teda täiega taga igatsema. Ohkasin kõvasti. ma ikkagi lähen, kui mulle midagi ei meeldi, saan ju igal ajal ära tulla. Naeratasin endamisi korraks, siis läksin kapi kallale ja hakkasin asju kokku panema. Läpakas, riided, meigi asjad, US5 postrid, mp3, telefoni, rahakott ning muud väiksed pisiasjad.
Lõpuks oligi asjad koos. Vaatasin uuesti kella, kell on 6. läksin asjadega alla ning otse kööki, võtsin kapist vorsti, juustu, võid ning saia. Tegin endale neli võisaia, panin taldrikule ning panin mikrouni. 2 minutit. Edasi võtsin mahla, valasin klaasi. TILL… saiad valmis, võtsin välja, haarasin lauapealt klaasi ning läksin teleka ette. Surfasin ringi, midagi huvitavat ei tulnud. Panin Mtv peale, sealt tuli Tokio Hotel, arghh oi kuidas ma vihkan seda bändi. Kui söödud sain, oli ka paras aeg minema hakata. Tellisin omale takso järgi ning palusin lennujaama. Mõne aja pärast olin ka seal. Läksin otse piletiletti, andsin pileti ning mind juhatati kohale. Vou, äriklass jah. Muljetavaldav. Istusin kohale võtsin mp3 välja ning hakkasin muusikat kuulama ja uurisin mingit ajakirja. Varsti pakuti suupisteid ja jooke jne. võtsin ainult mineraalvee. Varsti jäin ma ka magama.
Ärkasin hääle peale mis stjuardess rääkis. Öeldi et hakkame maanduma. Panin rihma peale ning ootasin maandumist.
Tulin lennukist maha, kohe varsti sain ka oma kotid kätte ning läksin pingi peale istuma. Järsku kuulsin seljataga keegi hõikamas oma nime. Pöörasin ringi ja see oli mingi tüdruk aga ta ei hõikand mind. Võtsin oma kompsud ning läksin kohvikusse, tahtsin süüa midagi. Panin asjad ühe laua juurde ja ise läksin tellima. Tellisin ühe prae ja läksin kohale tagasi. Ootasin paar minutit kuni toodigi mulle. Sõin isukalt kuni järsku keegi mu lauda istus, tõstsin pea üles ja vaatasin kahele poisile otsa. Arghh see ei ole võimalik. Nemad. Miks peab üks kõige nõmedamatest inimestest olema minu sugulane, miks mina?
„Helen?“ küsis…

2. osa

„Helen?“ küsis Gustav mult.
„ei ole võimalik, sina, miks sina mu sugulane pead olema, palun ütle et see pole tõsi.“ Torisesin omaette. Poisid hakkasid naerma.
„kus nali oli?“ mõlemad jäid kohe vait.
„ma olen Gust…“ segasin talle kohe vahele.
„Jaja ma tean kes te olete!“
„Ja sa ei hüppagi rõõmust lakke?“ imestas Tom.
„Peaksin? Pole nagu mille üle rõõmus olla, ma olen just vastupidi vihane.“
„aga kuule äkki läheks? Ei tahaks eriti nagu rahva keskel olla.“ Ütles Gustav.
„olgu lähme!“ Tom jäi mind vahtima.
„Ja mida sa vahid? On huvitav?“ nähvasin kohe talle. Tom võpatas sellepeale.
Tom ja Gustav võtsid kumbki mult ühe kohvri. Minule jäi käekott. Liikusime lennujaamast välja ning meid ootas limusiin kohe. Muigasin vaid selle üle. Istusime sisse ja hakkasime sõitma. Vaikus enne tormi.
„Vana sa oled?“ küsis Tom mult.
„peaks see sind nagu kottima? Ja muide tüdrukult ei küsita vanust.“ Tom turtsatas selle peale. Nad rääkisid midagi seal saksakeeles aga sellest ma aru ei saanud, ja ei huvitanud ka. Appi, millega ma nüüd selle veel välja teenisin, palun aidake mind. Torisesin endamisi.
Mõne aja pärast jäi auto seisma. Poisid läksid autost välja, sama tegin mina. Seisime suure maja juures.
„nuh kas tuled ka?“ küsis Gustav mult. Noogutasin ja läksin nendega kaasa. Saime uksest sisse kui juba Bill mulle ette hüppas.
„Tsau, ma olen Bill.“ Ütles ta kohe.
„tean jah, sa oled Billyboy.“
„Ja kohe mulle hüüdnimi. Aitäh.“ Rõõmustas poiss mul nina ees. Hakkasin naerma. Issand ta on nii… ma ei tea, ju siis ta ei tea et see kondoomi nimi. Tom vaatas mind imelikult.
„Mida?“ küsisin siis lõpuks. Poiss raputas pead.
„Ma olen Georg.“ Tutvustas mulle nüüd järgmine end.
„nagu ma ei teaks teid. Psshh… nojah, igatahes, kallis sugulane ütle kus mu tuba on ja ma kaon teilt jalust.“ Ütlesin talle sarkasmiga. Gustav viipas käega mulle ning me läksime teisele korrusele. Jõudsime ühe toa juurde, Tom tegi ukse lahti ja liikus tuppa, roomasin talle järgi. Toas oli ainult voodi, laud, kapp ja mingi mega maitsetu tapeet. Turtsatasin sellepeale.
„Mis te teete nalja? See on mega maitsetu, poisid teil pole üldse maitset.“
„Muideks, me ei teinudki sellepärast sellega midagi, me laseme sul ise selle oma maitse järgi teha!“ rääkis Bill mulle. Muigasin vaid. Võtsin poistelt asjad viskasin kuhugi nurka ning istusin voodi peale. Uh vähemalt see on pehme. Panin tähele et poisid seisavad ikka veel ukse peal.
„see on nagu kõik, te võite kaduda eks.“ läksin nende juurde ja viskasin nad sõnaotseses mõttes toast välja. Panin ukse lukku ning vahetasin riided.
Võtsin kotist läpaka ning lülitasin sisse. Natuke aega laadis, siis sain msni, ma ei jõudnud veel midagi tehagi kui Euni juba mulle kirjutas.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Tsau musi, kus sa oled? Ma käisin sinu juures sind polnud seal.

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
Tsau tibu, ma olen saksamaal. Ja sa ei usu elu sees veel kes on mu sugulane ja kellega ma siin koos elan veel.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Mida fucki nagu? Juba seal? Kellega siis räägi juba.

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
Sinu lemmikbändiga, ja minu vihavaenlased.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
TOKIO HOTELIGA? Tibu sa teed nalja v?

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
Kuule pole eriline naljatuju, ja Gustav on mu sugulane, ma lähen lolliks siin. Päästa mind.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Appi sul nagu täiega veab!!!

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
Kust otsast mul veab? Sa tead ju et ma ei seedi neid silma otsaski.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Appi ma lendan järgmise lennuga sinna.

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
Oleks see vaid nii lihtne. Sul jah lemmikbänd appi nagu, tead ma ütlesin Billile nagu BillyBoy eks, ja mees arvas et see on ta hüüdnimi, appi kui ta teaks et see kondoom on, ma saaks krambid.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Ära ole nii julm, nad jumala nunnud poisid ju.

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
Sinu jaoks jah, aga minu jaoks mitte.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Oeh jah, aga ok musi ma pean minema tsau… (L)

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
Ohjess muidugi jätta mind üksi kah. Fain. *toriseb omaette*

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Muss ära nukrutse, aga tõesti peab minema.

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
No olgu tsau (L)

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
tsau (L)

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… appears to be offline.
Panin samuti arvuti kinni ja mõtlesin et läheks alla. Nii ma ka tegin. Keerasin toaukse lukku ning läksin alla. Poisid istusid kõik teleka ees ja vaatasid midagi ning naersid. Läksin sinna ja jäin uksepeale seisma.
„Khm… kas ma nagu poodi saaks või nii, tahaks toa normaalseks teha või mis?“
„nuh ikka, kes veel tulevad?“ küsis Tom teistelt.
„Khm… ma läheks parem üksi kui t e i e g a!“ ütlesin ma neile.
„Oo ei, tibuke sa ei tohi üksi kuhugi minna, vähemalt üks meist peab kaasas olema.“ Hõiskas Gustav.
„Issand, teed nalja? Ma pean teiega ringi käima? OMJ tapke siis parem mind kohe ära.“ Poisid hakkasid naerma. „No olgu siis tuleb minuga a i n u l t Gustav. Nii et lähme siis.“ Poiss noogutas ja hakkasime liikuma, käisin korra üleval võtsin käekotti ja läksime. Istusime uuesti limusiini ja hakkasime sõitma mööbli poodi. Mul oli kavas kõik oma toas ära vahetada.

„Muide kuna täna on aastavahetus siis me lähme klubisse, kas tuled meiega?“ küsis poiss mult.
„ma mõtlen sellele veel!“
„Muide miks sa meid nii väga vihkad?“ küsis poiss pisut kurva häälega, appi mul hakkas isegi temast kahju.
„Ära põe sind ma nii väga ei vihka, sa oled alati selle bändi kobedaim olnud minu arust ja pealegi mu sugulane ka. Aga ma lihtsalt ei seedi teid, Tomi sellepärast et ta on l i t s m e e s, Bill näeb välja nagu ma ei tea kes ja Georg on pikkade juustega hobune ja mulle ei meeldi teie muusika ka. Ma ei kuula sellist stiili.“ Lugesin ma poisile ette. Poiss kergelt punastas. Psshh mille peale see nüüd punastab?
„Mida sa siis kuulad? On sul mingi lemmik bänd ka?“ küsis ta mult.
„Kuule on jah, lemmik on US5 ja nendest meeldib Richie, siis mu endisel klassivennal on ka oma bänd, õigemini nuh nad on kolm venda ja nad teevad väga head muusikat. Aga jah ma pole kahjuks Joed juba aastaid näinud.“ Ütlesin ma kurvalt poisile. Gustav naeratas kavalalt ja noogutas. Jõudsime ka lõpuks mööblipoodi, käisin seal igal pool ringi, siis nägin kõiki neid asju mida vaja oli. Täiuslik. Tänaseks pidi nad sinna meile ära tooma ja me liikusime autosse tagasi. Käisime veel toidupoes, ostsime rakette veel, siis ma läksin veel nats aega šoppama ja lõpuks läksimegi „koju“ tagasi. Lõpuks meil klappis väga hästi, naersime ja palju kino sai.

Kui „koju“ jõudsime, tulid kohe teised poisid meile vastu ja samuti veel üks blond poiss, siniste silmadega, keda ma ei tundnud.
„Tere olen Andreas, sa peaksid olema toriseja Helen.“ Turtsatasin sellepeale tugevalt. Mis asi? Toriseja Helen? Saatsin poistele hävitava pilgu. Need tegid mulle ingli nägu. Pööritasin silmi sellepeale, naeratasin Andreasele ja kallistasin Gustavit ning läksin oma asjadega üles. Poisid vaatasid mulle suu lahti järgi. Kuigi ma ei tea miks? Tegin ukse lukust lahti ning läksin tuppa. Mõneajapärast hõikasin poisse et nad mulle appi tuleks. Viisin seni oma asjad teisse tuppa. Tassisime voodi, kapi, laua ja rebisime tapeedi seinalt. Lõpuks oli see tuba täiesti tühi. Panin uue tapeedi poistega ning nüüd oli äge. See oli helesinine hästi ilus. Meresinine. Nunnu. See tehtud, läksime niikauaks alla kuni mööbel toodi. Läksin kööki, poisid aga tuppa.
„GUSTAV!!!“ karjusin ma mõneajapärast. Poiss tuli jooksuga kööki.
„Nuh mis on?“ küsis ta hingeldades.
„Ma tahtsin seda öelda et ma olen teiega nõus klubisse kaasa tulema ja ma tahtsin veel seda küsida et kas te süüa tahate kui teen?“ vaatasin ma poisile otsa. Ta ütles mulle korra et ma ootaks. Kohe ka tuli tagasi ja ütles: „jah me kõik sööme, isegi Andreas.“ Noogutasin ja hakkasin tegema, otsisin ühe suure poti välja ning panin vee keema. Nüüd hakkasin hapukapsast otsima, no ei leidnud.
„GUSTAV!!!“ karjusin ma jälle poissi.
„Nuh…“ tuli poiss joostes siia.
„Kas teil hapukapsast ja verivorsti on?“ poiss mõtles natuke aega ja raputas pead.
„no mida sa ootad siis veel, kui süüa tahate minge käige poes ja ostke.“ Poiss noogutas ning jooksis uuesti tuppa. Tagasi tulid nad Georgiga. Nad läksidki poodi. Varsti roomas Tom kööki.

„kuule miks sa mu venda kondoomi nimega kutsud?“ küsis poiss mult kohe, hakkasin naerma. Nats aega naersin siis ütlesin:
„Ma olen alati teda nii kutsunud isegi kui ma teid veel ei teadnud, mu sõbranna on teie hull fänn, eriti sinu. Aga no olgu ma enam ei kutsu, tegelikult ma ootasingi millal te seda avastate,“
„Ma teadsin kohe seda, aga ei hakkand Billi solvama.“ Vastas ta mulle.
„Aa sellepärast sa mind vaatasidki imelikult.“

Varsti olidki Georg ja Gustav tagasi. Haarasin asjad ning hakkasin kartulit koorima. Lõpuks sai mul villand ja panin poisid kartuleid koorima.
„Nuh oled Tomiga klappi leidnud?“ küsis Georg mult.
„Haha, unista! Temaga, neverever.“
„miks sa meiega nii kuri oled? Miks ma meid nii hullusti vihkad? Me pole sulle ju midagi teinud?“ küsis Bill kes oli teisest toast tulnud.
„kui seda teada tahate, küsige Gustavilt, tema teab juba.“ Poisid pöördusid kohe tema poole. Tom võttis talt käest kinni ja taris tuppa, teised poisid kobisid järgi.
Natuke aega sain vaikust kuni järsku Georg tuli kööki ja kisas mu peale:
„MIS KURADI PIKKADE JUUSTEGA HOBUNE MA SULLE OLEN AH?“

3. osa

„Mis sa nii närvis olen? Päevad ve? Aga see on tõsi jutt ju! Või ei?“ küsisin ma talt vastu.
„Mul võivad ju pikad juuksed olla, see ei tähenda et ma kohe sul mingi hobune olen!“ oli mees jumala tige. Georg hakkas mulle juba kallale tulema kui Gustav poleks vahele tulnud.
„Mees rahu! Rahune, eks!“ üritas Gustav Georgi rahustada.
„Ah käigu ta ka sinnasamasse.“ Ja Georg läks minema. Ou fuck.

„Gustav vaata kartulite järele, ma lähen räägin Georgiga.“ Jooksin järele talle.
Poiss kõndis päris kiiresti.
„Georg, oota palun!“ karjusin ma poisile, lõpuks jäi ta seisma. Jooksin ta juurde.
„Andesta mulle“ Vaatasin ma poisile otsa. Tundus et poiss leebus. Ohkasin korra, nägin pinki natuke eemal meist, võtsin poisilt käest kinni ja vedasin ta sinna.
„Georg ma tõesti ei mõelnud seda tõsiselt, lihtsalt nagu ma pidin sunni viisil siia tulema, ja siis kui ma sain teada veel et teie juurde, siis ma pöörasin üldse ära, lihtsalt palun andesta.“
„Sorry ma reageerisin üle, ma poleks pidanud su peale karjuma. Sõbrad?“ lõi ta mulle käe ette. Noogutasin. Ja surusime kätt. Lõpuks kallistasime ja läksime koju tagasi.

Nii kui poisid nägid et tagasi olime, ja koos, siis ohkasid kergendatult. Nii nüüd ma pean kindlasti Billiga rääkima. Jõudsime kööki, vaatasin korra kartuleid, need paistsid kohe valmis saama. Käskisin Gustavil vee ära valada ja taldrikud lauale panna. Haarasin Billilt käest ning vedasin ta elutuppa.
„Bill, andesta mulle sina ka. Mul on lihtsalt paha päev olnud, eks. Ma arvan et sa nüüd tead et see BillyBoy on kondoomi nimi eks?“ vaatasin poisile kurvalt otsa. Bill noogutas. Ohkasin ning langetasin pea. Bill võttis mult lõuast kinni ja tõstis pea üles.
„Helen, pole midagi, meil kõigil on halbu päevi olnud, eks, elab üle. Lähme nüüd tagasi ja hakkame sööma.“ Noogutasin ning kallistasin tedagi ja liikusime kööki tagasi.

„nii kas palud mult ka vabandust?“ hõiskas Tom mulle.
„haha, sinult ikkagi ei palu, sest sinu kohta on see tõsi ja parem oleks kui sa must eemale hoiaks.“ Saatsin talle hävitava pilgu ning võtsin kartuleid, kapsast ja verivorsti. Tom turtsatas. Aga mul oli savi. Lõpuks hakkasime kõik sööma. Poisid koguaeg kiitsid jne edasi. Oi kui hea kapsas, verivorst bla-bla. Kui sain söödud kuulsin uksekella, jooksin sinna ning tegin ukse lahti. Seal seisid mehed.
„tere, kas siia telliti voodi, kapp ja laud?“ küsiti saksa keeles, ma ei saanud mitte mõhkugi aru.
„GUSTAV!!!“ poiss jooksis siia. Nad rääkisid midagi seal ning lõpuks seletas Gustav mulle ära et mu mööbel toodi ja ma pean allkirja andma. Need tehtud tassiti mul asjad ära. Kui toaga sain ühele poole, tõin oma asjad kõik tagasi. Mõneajapärast, oli tuba täiesti korras.
„Nii korras! Poisid!!!“ karjusin ma. Poisid tuli koppadi-koppadi minu tuppa. Kõigil jäid suud lahti.
„Ou poisid, suud kinni, süda jahtub ära.“ Naersin ma.
„väga lahe, mulle meeldib! Stiilne! Oo sa oled US5 fänn.“ kiitis Bill ja vaatas mu postreid, tänasin teda ning noogutasin, samamoodi kiitsid teised. Panin tähele et Tomi polnud aga noh mind eriti nagu ei huvitanud ka kus ta on või nii.

Lõpuks oli kell nii palju saanud, et kohe on südaöö. Liikusime kambaga välja. Võtsime raketid kaasa. Väljas oli jõhkralt rahvast. Kõik karjusid ja kilkasid. Järsku hakati lugema „10, 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1… Head uut aastat!!!“ karjuti igalt poolt. Kallistasime kõik üksteist, isegi Tom kallistas mind ja soovis head uut. Naeratasin talle.

Varsti hakkasime juba klubi poole liikuma. Saime kohe sisse. Poisid läksid VIP-ruumi, meie Andreasega jäime alla. Tellisime joogid ning mõne aja pärast läksime tantsima.

Tund hiljem*

Mõlemal oli meil Andreasega võhm väljas. Järsku tuli Gustav meie juurde ja kutsus meid ülesse ning ütles et ühed poisid tahavad muga tuttavaks saada. Läksime Gustavi ja Andreasega üles nii kui ma uksest sisse sain, pidin ma ära minestama. Seal seisis…

Raudselt see... Joe orst.

Ahjaa, mulle üldiselt väga ei meeldinud. xD Liiga kiire ja siuke, aga samas omamoodi armsa kiiksuga. Helen pani kõik enda jaoks ringi tormama ja roomamise kohad olid head, tore sõnakasutus, ütleks.

Sorry, pean pettumust valmistama, see ei ole Joe

Ta on kord sellise iseloomuga.
muidu aitäh.

No siis mingi US5 kindlalt. See tuli mulle alles pärast postitamist pähe.

Vot, kui ästi oled juttu lugend siis tead kes

Uus osa siis.
Kui midagi ei meeldi siis kohe karjuge
ahjaa ja see ka kui kirjavigu näete, siis öelge , muudan ümber.

4. osa

Seal seisis Richie täie elu suurusega. Pistsin kisama ning jooksin tema poole. Hüppasin talle sülle ja kallistasin teda.
„appi sa oled tõesti maailma kõige ilusam poiss keda ma elu sees näinud olen.“ OMJ kas ma tõesti ütlesin selle kõvasti välja ? okei, nüüd tahtsin ma maa alla vajuda. Punastasin. Richie naeratas vaid.
„hei, sa oled Helen eks?“ küsis ta mult. Noogutasin. Vaatasin kõrvale Izzy ja Chris olid samuti seal. Hüppasin ta sülest maha ning kallistasin Chrisi ja Izzy samuti. Vaatasin VIP-ruumis ringi ning nägin et siin olid ainult poisid ning baarmen ja panin tähele et olin ainuke tüdruk. Muigasin selle üle. Mis VIP-ruum on ainult kuulsuste oma?
„aga kus Mikel ja Jay on ?“ küsisin kuna nägin et neid polnud.
„Jay on oma naise juures ja Mikel on perega.“ Vastas Izzy mulle noogutasin vaid.
„Aga mis teeme siis?“ küsisin mõneajapärast.
„Hmm… lähme kõik 9-kesi baarileti äärde ja laseme kõigile topeltviski tellida ja siis kõik korraga ära juua.“ Naeris Gustav.
„Pole paha mõte.“ Kilkas ka Andreas kaasa.
„Ma tegin ainult nalja!“ ütles Gustav uuesti.
„Aga miks nalja see päris hea mõte, näiteks võtame uueaasta terviseks või mis?“ ütles ka nüüd Richie. Nii oligi, seisime kõik baarileti ääres ja lasime endale topeltviski tellida. Baarmen lõi igale ühele ühepitsi ette ja valas viski sisse.
„3, 2, 1!“ ütlesin ja kõik kulistasid alla. Ma pidin naerukrambid saama, mõndadel poistel olid nii võimsad näod ees et kukku pikali, eriti Billil, no naera herneks.
Lõpuks tuli meile siia mingi DJ ka siis tantsisime, tegime muid lollusi ja olime muidu ägedad. Läksime Richie-ga alla. Seisime baarileti ääres ja rääkisime juttu. Üks plika tuli meie juurde.
„Ou kuule Richie ää, tuled äkki muga tantsima?“ küsis ta Richie-lt minust välja tegematagi.
„no kuule ma ei tea, küsi Helenilt, kas ta lubab?“ ütles Richie kavalalt.
„Miks ma peaks s e l l e l t küsima?“ piidles ta mind ülevalt alla. Mul jäi karp lahti. Oot misasja nagu?
„Jah sa pead temalt küsima!“ ütles Richie kavalalt.
„Kuuled sina v? ta võib tulla eks, muidugi võib, kes sina talle oled et lubad või ei?“ hakkas juba Richie-lt käest kinni võtma, kui ma ütlesin:
„Kuuled sina! Ei või ikka küll. Nii et tõmba parem minema!“ saatsin eidele hävitava pilgu. Plika turtsatas selle peale. Näitas mulle keskmist sõrme ning lahkus.
„Thank good. Ma arvasin juba et peangi s e l l e g a tantsima minema!“ naeris Richie mulle.
„Heh, sa teed nalja, et lasen sul sellisega tantsima minna? Ta näeb välja nagu oleks just tead-küll kust tulnud.“ Nüüd naersin minagi. Rääkisime veel natuke aega juttu ja siis tuli mingi hirmus kole tüüp minu juurde.
„hei, musike, tule lähme tantsima, jätame s e l l e siia üksinda nukrutsema.“ Ütles ta mulle. Ta võttis mult käevangust kinni, rebisin lahti ja ütlesin.
„Esiteks ma pole su mingi musike, teiseks ma ei taha suga tantsida, kõigepealt vaata peeglisse ja kolmandaks kas sa juba ei näe et ma olen juba siin poisiga või mis?“ ütlesin talle vihaselt vastu. Mees vaatas mind nagu oleks puuga pähe saanud. Ta pööras kannapealt ringi ja läks minema.
„Richie lähme üles tagasi mul on kõrini juba. Üleval on parem.“ Poiss noogutas, ulatas mulle käe ja liikusime VIP-i tuppa tagasi.
VIPi tagasi jõudes nägin et 4 tüdrukut oli juurde tulnud. Üks Tomiga, teine Izzyga, kolmas Chrisiga ja neljas Gustaviga. Päris ilusad tüdrukud on. Läksime sinna siis saime teada et nende nimed on Anni, Hedi, Katrin ja Liisu. Tantsisime seal, jõime ja tegime jällegi muid lollusi ja lasime hommikuni välja.
Lõpuks tellisime endale taksod järgi ja sõitsime meie juurde. Ühte autosse läksime mina, Richie, Izzy ning Anni. Teise Chris Hediga, Gustav Katriniga, Bill ning kolmandasse Tom Liisuga, Georg ja Andreas. Jõudsime lõpuks nö. Koju. Läksime Richie-ga minu tuppa. Andrease jätsime elutuppa diivanile. Chrisi-Hedi ja Izzy ning Annile külaliste toa ja ülejäänud kobisid oma tuppa.
Tegin voodi ära, läksin vannituppa, panin tudukad selga ning läksin tuppa tagasi. Richie oli juba voodis ja vaatas järsku minu poole kui vannitoast välja oli saanud, ehmusin korraks aga läksin samuti voodisse tema kõrvale. Ütlesime mõlemad üksteisele head ööd ning jäime magama. Vähemalt mina.

Aitäh :)

Palun uus osa. Kui midagi ei meeldi kohe karjuge.

Ja kui kirjavigu näete siis öelge seda ka


5. osa

Ärkasin hommikul ülesse, appi mul oli nii palav, vaatasin kõrvale ja ehmatasin, Richie vaatas mind. Tal on nii ilusad silmad.
„Hommikust unimüts!“ ütles ta mulle.
„Hommikust!“ vastasin talle ning naeratasin. Vaatasime pikaaega lihtsalt üksteisele otsa ja naeratasime.
„Peaks vist üles tõusma ja vaatama mis teised teevad.“ Nõustusin ning läksin vannituppa riidesse panema.
Lõpuks olime mõlemad valmis, Richie võttis mult ümbert kinni ning liikusime alla. Kõige rohkem pani mind see imestama et me pole veel ühtegi korda suudelnud.
Alla jõudes nägin et ainult poisid olid seal.
„Hommikust!“ ütlesime mõlemad teistele. Saime ka vastu hommikust. Kes viipasid käega, kes lihtsalt noogutasid.
„kus siis Andreas ja teised tüdrukud on?“ küsisin mõneajapärast.
„Andreas pidi tööle minema ja teised läksid koju!“ vastas mulle Tom. Noogutasin.
Istusime lauaäärde ja juba saime Gustavi poolt endale kohvid nina ette. Jõin seda mõnuga. Võtsin lauapealt mõned võileivad veel. Mõne aja pärast sain ka söödud, liikusin edasi tuppa, toas oli Georg, Bill, Izzy ja Chris. Georg ja Bill istusid tugitoolides, Chris ja Izzy diivanil. Istusin diivanile poiste kõrvale.
„Nuh mis te tuvikesed öösel tegite?“ kilkas Bill mulle kohe kui istuma sain.
„Mida me tegema pidime?“ vaatasin talle küsiva näoga otsa. Bill naeris kavalalt.
„No ma ei tea mis ikka noored teevad sellisel ajal, kui kahekesi, öösel, teki all.“ Kilkas Bill. Lõin Billile puuka. „Aia, mille eest? See on tõsijutt!“
„Eks ole jah, ainult sinu fantaasiates.“ Naersin Billi üle. Poiss mängis solvunut. Nüüd naersid kõik kes seal olid. Varsti tulid ülejäänud rahvas ka tuppa. Richie tuli hooga ja hüppas otse minu kõrvale.
„Mis duracelli jänkule sisse läks?“ naeris Izzy.
„Ma sain kohviii…“ kilkas Richie nagu 5 aastane. Jälle käis naerupahvakas üle pea. Selle aga katkestas Izzyle kõne.
„Ja… eem, me oleme Gustavi ja teiste juures, mis siis… praegu… täna on uusaasta… ei ma ei ole nõus tulema ja ma arvan et teised samamoodi… ma löön ausõna maha su… Mikel see ei ole aus… Richie ja Chris on minuga… miks? … no olgu ma räägin, aga mees sa jääd selle võlgu… Jaja varsti oleme seal… tsau…“ poiss lõpetas kõne ning mossitas.
„Nuh mis sa mossitad siin nüüd ja mis Mikel tahtis?“ küsis Chris.
„Me peame stuudiosse minema ja Georg, Bill, Tom ja Gustav teie samuti! David oli teid ka tahtnud näha. Ja limusiin on kohe siin.“ rääkis Izzy. Kohe hakkasid kõik poisid vinguma. Minust nagu ei tehtagi välja jah…
„Hallo poisid, ma olen ka nagu siin veel eks ja mida mina niikaua tegema hakkan?“ ütlesin poistele solvunult.
„Ega sinagi siia ei jää, sa tuled meiega!“ ütles Gustav.
„No muidugi see veel puudus ma pean kuulma kuidas te veel laulate ka eks. ei no aitäh tõsiselt.“ Mossitasin ikka edasi. Richie pani mulle käe jälle ümber õla ja ütles: „ära põe kallike kui sa neid ei taha kuulata siis saad ju meid kuulata.“ Nüüd olin kohe palju rõõmsam.
„Täiesti nõus! Aga mina sõidan teiega!“ poisid noogutasid. Nii hakkasimegi liigutama. Saime asjadega ühele poole ja liikusime välja. Ja nii oligi, kaks limusiini seisid maja ees. Läksime Izzy, Richie ja Chrisiga ühte limusiini. TH-poisid teisse.

Meie limusiinis*

Mina ja Richie istusime ühelpool, Chris ja Izzy teisel.
„Kas te olete siis nüüd paar?“ Küsis Chris meilt.
„Sa teed nalja? Me teame üksteist vaid päev! Aga kes seda teab, mis tulevik toob?“ naeris Richie vastu. Mina vaid noogutasin.

Varsti olimegi stuudios. Tulime autost välja ning me olimegi mingi maja juures. Richie ulatas mulle käe, võtsin sellest kinni ning läksime sisse. Kohe olid ka TH-poisid siin. Meie liikusime ees juba ära, ning kohe tuli meile Jay ja Mikel vastu. Mikel vaatas mind nagu ma ei tea misasja? Jay naeris lõbusalt.
„Hey, tema on Helen. Näed tahtsid Jay’d ja Mikel’it näha, nüüd vaata!“ naeris Richie.
„Emm… tere jah!“ Jay viskas mulle käpa ette, võtsin vastu ja surusime kätt. Mikel ei teinud teist nägugi. Muigasin selle üle.
„Igatahes lähme nüüd aeg jookseb.“ Ütles Mikel vaid ja liikusime edasi.
Jõudsime ühte tuppa, kus oli helistik ja kus tehti proove jne. Istusin ühe pingi peale. Poisid hakkasid laulma Mariat, mulle täiega meeldisid need tantsu sammud. Proovid kestsid paar tundi ning siis lõppesid.
Kohe tuli Mikel minu juurde ja vaatas mind jumala tigeda näoga ning ütles…

Nii nüüd Kriitikat, kohe tuleb ka 6.osa

Kui midagi ei meeldi kohe karjuge.
Ja kui kirjavigu näete siis öelge seda ka

6. osa

Kohe tuli Mikel minu juurde ja vaatas mind jumala tigeda näoga ning ütles:
„Sina, Helen, või kes iganes sa olid? Hoia poistest eemale, neile pole vaja mingeid uusi probleeme! Nii et mine minema siit, kohe!“ ütles ta mulle. Vaatasin talle suu lahti otsa. Kohe tuli ka Richie meie juurde.
„Mikky, mis sul viga on? Sa polegi kunagi selline olnud. Ja Helen ei lähe siit kuhugile. Mina tahtsin et ta siia tuleks ja ta jääb ka siia.“ Ütles Richie Mikel’ile vihaselt vastu.
„Richie kuule ma vist ikkagi lähen, ma ei taha et te omavahel tülli läheksite. Ole tubli. Tsau.“ Ja lahkusin sealt. Ma hakkasin vaikselt nutma. Mis ma talle teinud olen? Kohe tuli mulle Gustav vastu.
„Helen, mis juhtus? Miks sa nutad?“
„Eks sa küsi oma kalli sõbra Mikeli käest!“ vastasin talle, rabelesin talt käest lahti ja läksin minema. Lahkusin üldse sealt majast. Kõndisin lihtsalt minema, kuhugile.

Samal ajal stuudios*

Gustav tormas US5 prooviruumi ja otse Mikeli juurde. Lükkas ta vastu seina ja võttis pluusist tugevasti kinni.
„Mida sa ütlesid mu sugulasele ah? Mis kuradi õigus on SUL talle midagi öelda?“ oli Gustav jumala vihane. Mikel lükkas Gustavi eemale.
„Seda mida oli vaja!“ Karjus Mikel Gustavile veel vastu.
„Mida sa talle ütlesid et ta nutab praegu sinu pärast ah?? Räägi nüüd, oled mees või ei ole? Gustavit pole vist keegi nii vihasena näinud, nüüd olid teised poisid ka juba sinna tulnud. Tom tõmbas Gustavi eemale. „Rahu, mees!“ üritas poiss Gustavit rahustada.
„Ma ütlesin talle et tal pole asja siia, ta segab meid, et hoidku eemale meist!“ Gustav kaotas kontrolli, ta lõi Mikel’it.
„Ma poleks endast elu sees seda uskunud et ma sõpra löön, aga kui tuleb pere mängu siis pole mul sellega probleeme. Ja kus ma praegu tean, kus ta olla võib? Ta ei tunne ju seda linna. Sina selle sitta kokku keerasid, siis paranda ära ka. Kui Heleniga midagi juhtub, siis ma ei tea…“ ütles Gustav viimased sõnad ja lahkus sealt.

Samal ajal Heleni juures*

Kõndisin ikka edasi, olin jõudnud kuhugi kohviku juurde. Läksin sisse ja tellisin endale latte. Läksin kuhugi lauda istuma. Ei no tore, Mikel vihkab mind, olen eksinud ja mida ma nüüd teen? Mida ma teinud olen Mikel’ile, kas seda et nende fänn olen? Või tõesti olen ma viies ratas vankri all. Ohjah. Nüüd toodi mulle mu latte. Jõin seda vähehaaval.

Samal ajal poiste juures*

„Mida ma teen nüüd, ma lubasin ta emale, et kannan ta eest hoolt ja nüüd on ta kadunud ning ma ei tea tast midagi.“ Oli Gustav paanikas.
„Vennas rahu, me leiame ta!“ ütles Bill lohutavalt. Kohe helises Gustavi telefon, see oli Andreas.
„Jaa… ma olen stuudios… Helen on kadunud… Mikel karjus ta peale… oh on ve? … Ma olen kohe seal… aitäh sulle! Olgu varsti näeme…“
„Andreas teab kus ta on! Ta on siin natuke maad eemal kohvikus. Ma lähen kohe sinna.“ Ütles poiss teistele.
„Ma tulen sinuga!“ ütles Richie. Poiss oli nõus ning nad läksid.

Samal ajal Heleni juures*

Istun ikka siin, nutan nagu loll ja ei oska kuhugile edasi minna. Nüüd joon juba teist lattet, ei tea mis poisid teevad? Kas nad ikka otsivad mind, või on suva!
Järsku pani keegi mulle käe õla peale, pöörasin ümber ja nägin et seal oli Gustav ja Richie. Hüppasin püsti ja kallistasin neid tugevalt.
„Ma arvasin et unustasite mu.“ Nuuksusin ma poistele.
„Me ei unustaks sind kunagi.“ Ütles Richie.
„Aga kuule lähme nüüd tagasi, teised ka muretsevad. “ rääkis Gustav.
„ei ma ei taha tagasi stuudiosse minna, ma ei taha Mikel’it näha ja pealegi kuidas te mu üldse leidsite?“ imestasin ma.
„Ära põe selle mehe pärast, ma kandsin selle eest hoolt, ja vaata sinna.“ Viipas Gustav käega Andrease poole. Läksin tema juurde ja kallistasin tedagi. „Aitäh!“ ütlesin vaid poisile, tema noogutas vaid. Läksime minema sealt kohvikust ning kõndisime stuudiosse tagasi.
Jõudsime tagasi stuudiosse. Nii kui sisse saime, põrkas Mikel mulle jälle peale.
„Mida t e m a siin teeb? Tal pole asja siia!!!“ ütles Mikel tigedalt. Nüüd mul kannatus katkes.
„Mikky, mis sul viga on? Mida ma sulle teinud olen? Kas ma tõesti tekitan sulle niipalju tüli ?“ ütlesin ma viimase lause peaaegu jälle nutma hakates.
„sa pole ainuke kelle vastu ta nii tõre on, ta on kõikide meie tüdrukute vastu selline.“ Ütles Richie lohutavalt.
„Okei poisid, ausalt mulle aitab. Ise valite kas tema jääb siia või mina lahkun… bändist igaveseks!“...

Kui midagi ei meeldi kohe karjuge
Ja kui vigu leiate siis kah

7. osa

Me kõik vaatasime teda. Keegi mitte sõnagi ei öelnud.
„Okei selge, otsustatud, seega mina lahkun, edu teile!“ ütles Mikel viimased sõnad ning lahkus. Ma olin vist ainuke kes kiiresti reageeris, jooksin talle järgi, aga enam ma teda ei leidnud. Kadunud. Kõik. Vajusin sinna samasse maha ja hakkasin nutma.
Kohe tuli ka mulle Jay järgi. Võttis mult ümbert kinni ja läksin koos temaga üles tagasi. Richie tuli kohe minu juurde ning kallistas mind.
„Poisid andke andeks, ma ei tahtnud. Parem oleks kui ma läheks.“ Hakkasin juba minema, kui Chris mul käest kinni võttis.
„Helen, ära mine, meil on tegelikult hea meel et ta minema läks, ta ainult vingus meie kallal, muud midagi, tegelikult aitäh sulle!“ ning kallistas mind, mina aga vaatasin Chrisi, nagu oleks puuga pähe saanud ega suutnud uskuda mida ta just ütles.
„You’re kidding, right?“ naersin vastu talle ja kõik kallistasid mind Jay, Izzy ja samuti Richie.
„oot, mulle ei jõua kohale, miks te talle siis ise midagi ei öelnud?“ imestasin ma.
„Sellepärast meil polnud uut bändiliiget kuskilt võtta. Aga nüüd on, mu onupoeg Vincent, ta on küll 16 alles aga tal on hea hääl ja me oleme ennem juba poistega sellest rääkinud.“ Seletas mulle Jay, ma kuulasin teda, ega suutnud uskuda. „Ja ma arvan et võin talle helistada praegu!“ teised poisid nõustusid ning Jay valiski numbri. Mina vaatasin neid ikka nagu loll ega suutnud uskuda.

„hei, Vincent, kuule Jay olen… siuke mure et kas saad stuudiosse tulla… siis me räägime pikemalt sulle… okei, ootame…“ poiss lõpetas kõne ja naeratas võidukalt.
„Ta tuleb kohe!“ ütles Jay. Istusime karjaga natuke aega vaikuses kuni järsku Izzy hakkas lampi naerma. Me kõik vaatasime talle imelikult otsa.
„Izz, mis sul nüüd hakkas?“ küsis Georg talt.
„Midagi… mulle… tuli meelde… praegu milline… Heleni nägu oli… kui Chris talle… rääkis Mikel’i kohta…“ ütles Izzy ja naeris. Nüüd plahvatasid kõik naerma, peale minu, mina istusin seal nagu loll.
„Ei no aitäh poisid, tõsiselt. Mulle oli see šokk eks, mõelge ise kui saate teada et üks bändi liige läks sinu pärast ära, ja siis hiljem ollakse veel tänulikud ka.“ Ütlesin poistele torisedes. Richie hüppas jälle hooga minu kõrvale.
„Mis? Said jälle kohviii ve?“ ütlesin talle lapse häälega. Richie turtsatas sellepeale, nüüd naersin mina ka, ainult seekord vaatas Richie meid nagu lolle.

Järsku läks uks lahti ja üks poiss hüppas sealt sisse. Jay tõusis kohe püsti ja läks selle poisi kätt suruma.
„Hey, Vinc, tore et jõudsid, tutvustan sulle teisi. See on Chris, Richie, Helen, Izzy, Tom, Gustav, Bill ja Georg.“ Tutvustas ta meid, poiss lehvitas meile, lehvitasime vastu. Panin tähele et ta jäi mind vaatama. Isegi Richie märkas seda ja võttis kohe ümbert kinni. Muigasin vaid selle üle.

Poisid asusid kohe asja kallale, meie läksime TH-poistega nende proovituppa.
„poisid kuulete kas ma võin ühte laulu harjutada, see pole veel täitsa valmis aga nuh ma proovin ja Tom mul on sinu kitarri oskusi vaja, et sa mulle viisi teeksid. Palun, palun.“
„Sa laulad?“ imestas Tom, noogutasin.
„Aga võin eks?“ tegin neile ingli nägu. Lõpuks sain nad nõusse, ning võtsin taga taskust sõnad ja andsin need Tomile. Poiss läks nendega teisse tuppa, Tom mässas nendega mingi pool tundi ja siis valmis. Läksime Tomiga heliruumi.
„Ma kuulan ühe korra lihtsalt siis teist korda laulan kaasa. Eks.“ poiss noogutas. Ta hakkas mängima. Mulle meeldis selle viis. Hakkasin vaikselt kaasa ümisema. Tom mängis ära.
„Mulle meeldib viis jubedalt, nii nüüd proovime koos.“ Taaskord noogutus Tomi poolt. Tom hakkas taaskord mängima ja mina laulma.

I don’t wanna put no chains on you
I just wanna be here loving you
Cuz you touch me in the place
That puts a smile right on my face

But I don’t wanna be holding you
Baby only for an hour or two
I want you with me
In these arms for all eternity

I don’t wanna to put you under pressure
I just wanna spend some time together
So baby if its just for one night

Refrään.
Give me just one night with you
Every day of your life
One kiss every morning
After a hundred kisses each night
Give me just one night with you
Everyday for all time
It would be so right
Every day to have just one night with you

Love the things you say, the way you move
Id love to stay here making love with you
Cuz you’re just so good to hold
And you’ve wrapped your arms around my soul

Come on and take this heart of mine
You can have it till the end of time
I want you to be part of every single part of me

I don’t mean to put you under pressure
I just wanna have your love forever
So baby if its just for one night, one night

Refrään…

Baby, give me your kisses for a lifetime
Baby, show me your smiling face each day girl
Baby, hold me in your heart forever
Cuz I need you by my side
And I wont be satisfied

Give me just one night with you
Every day of your life
One kiss every morning
After a hundred kisses each night.
Give me just one night with you
Everyday for all time
It would be so right
Every day to have just one night with you
Give me just one night with you
Every day of your life
One kiss every morning
After a hundred kisses each night
Give me just one night with you
Everyday for all time
It would be so right
Every day to have just one night with you
baby baby baby...

Lõpetasin laulmise ja mul tuli pisar silma. Kuna see laul oli mul tehtud peale Kaupo surma. Samuti kuulsin hullu plaksutamist, tõstsin pea üles ja nägin et kõik poisid olid seal, isegi Us5 omad. Punastasin kergelt.
„Fantast. Mulle meeldis ja me lindistasime ka selle. Nii et tule kuula!“ kiitis mind David. Liikusime Tomiga sinna. Bill pani käima selle ja kõik jäid vaikseks, istuti maha ja hakati kuulama, mind tõmbas Richie enda sülle.

Paar minutit hiljem.

„Helen, see oli tõesti võrratu, kas sa oled ennem ka lugusid kirjutan?“ küsis Jay mult.
„Nuh jah, juba pisikesest peale. Aga need on nii lapsikud et oh jah, aga nuh see on nüüd mu uusim.“ Seletasin Jay’le.
„Aga kuulge, proovige teie seda laulda.“ Vaatasin ma Us5 poistele otsa. „äkki saab see teie esimeseks lauluks koos uue bändi liikmega.“ Poisid raputasid pead.
„Ei me ei saaks seda teha see on sinu laul ja sina pead seda laulma.“ Vaidles Chris mulle vastu.
„Poiss ära vaidle minuga see on minu laul, ma arvan et tean ise mis sellega teha või mis?“ lõpuks jäid poisid nõusse. Printisin neli lehte veel ja andsin igale laulusõnad.
Poisid läksid ruumi ning hakkasid laulma.
Kui nad lõpetasid, tulid nad välja tagasi ja Richie küsis: „No kuidas oli?“ me kõik vaatasime neid, endil suud lahti ja suured silmad peas. „See oli…

8. osa

„See oli…“ ma ei suutnud lauset lõpetada.
„See oli kohutav eks“ lõpetas Richie lause.
„Ei, ei vastupidi, see oli võrratu. Sellest laulust saab kindlalt teie bändi lugu ja ei mingit vaidlemist.“ Ütlesin poistele kindla sõnaga.
„Ei me ei ole nõus sellega, see on sinu laul ja kõik!“ vaidles Richie vastu.
„Kui sa kohe vaidlemist ei jätta ja kuss ei ole, sa kahetsed seda.“ Ütlesin talle ähvardaval toonil, samal ajal ka naerdes.
„ei jätta, juba sellepärast et ma tahan teada mida sa mulle siis teed?“ ütles ta mulle. Naeratasin kavalalt.
„Ma hoiatasin sind.“ Ning suudlesin teda pikalt. Teised vilistasid kõrval. Nii kui suudluse lõpetasin, Richie punastas tugevalt ja mina olin seitsmendas taevas.
„ja kui veel vaidled kahetsed hullemini!“ ütlesin Richiele naerdes.
„Aga kui meie vaidleme!“ küsis Vince mult. Vaatasin talle veidralt otsa.
„Siis saate minu käest kolki.“ Naeris Richie. Ka teised hakkasid naerma.
„aga ainult sellel juhul kui sina laulad koos meiega seda!“ ütles Jay mulle kindla sõnaga.
„haha, väga naljakas Jay, mitte mingil juhul.“ Raputasin pead.
„miks mitte? Tee vähemalt see augi meile, et koos laulad meiega homme!“ palus Chris mind.
„Homme? Kus kohas siis?“ imestasin ma.
„Ahjaa sorri ma unustasin sulle öelda et meil hakkab homsest tuur koos ja esimene esinemine on meil siin, Berliinis!“ seletas nüüd Gustavgi.
„Koos?“ oli mul küsiv nägu ees.
„Jah, koos, nii meie bänd kui Jay bänd.“ Rääkis Bill.
„Ja kui veel vaidled, siis kahetsed seda!“ ütles nüüd Richie ka, ainult naeratas kavalalt.
„Sa ei julgeks!“ vaatasin teda suurte silmadega.
„Ojaa julgen ja kuidas veel!“ ütles ta võidukalt.
„Aga ikkagi ma ei ole nõus, you can’t make me! Ja Richie sinu ähvardused mulle ei mõju, nii et ma ei tule.“ Naeratasin võidukalt ja istusin toolile tagasi. Richie tõmbas ühe laksuga mu püsti ning suudles mind. Jällegi oli vilistamist kuulda. Mul oli aga liblikad kõhus, ma olin jällegi seitsmendas taevas. Lõpetasin jällegi suudluse.
„okei, kui ma igapäev siukesi asju saan, siis olen nõus tulema.“ Potsatasin uuesti toolile ja ahmisin õhku. Richie hüppas mulle sülle.
„Pole probleemi!“ ning suudles mind jälle. Meid segas Vince.
„Kuulge paha hakkab juba!“ ütles poiss naerdes.
„Ega sellised asjad polegi sinu silmadele.“ Kaitses Jay meid. Vince hakkas mossitama.
„mõni on vist armukade.“ Sosistas Richie mulle. Mina aga turtsatasin naerma.
„Aga kuulge ma tahan koju, ma olen väsinud. Kell hakkab vaikselt juba seitse ka saama, nii et ma ei tea mis teie teete aga mina lähen, ja ma soovitan teil ka kui tahate homme korraliku kontserdi anda!“ Poisid nõustusid minuga, ning läksimegi. Jay, Vince, Chris ja Izzy läksid oma koju. Richie tuli jälle meile.
Istusime kuuekesi kõik limusiini ning läksime meile. Natuke aega oli sõitu ja olimegi kodus tagasi. Tom, Georg ja Gustav läksid klubisse, Bill jäi koju, samuti mina ja Richie.
Istusime kahekesi oma toas, kuni Richie järsku ütles:
„Mis kell on?“ küsis poiss suure pabinaga.
„Eem, kell saab pool kaheksa mis siis?“ ei saanud ma aru.
„Ma täiesti unustasin, ma tahtsin sind täna õhtusöögile kutsuda, meil on restoranis kell 8 aeg.“ Vuristas poiss mulle ette.
„Aga mida me siis ootame, lähme!“ vastasin talle.
Richie läks koju korra, mina jäin sinna sättima. Panin helesinise kleidi, valged kingad, juuksed jätsin lahti, tegin kerge meigi ning ühepoolse südame kaelakee.
Kohe varsti käiski ukse kell ning läksin uksele. Richie oli üleni valges ülikonnas. Gaašh ta on nii ilus. Richie jäi mind vaatama. Mind hakkas see juba vaikselt häirima.
„Hei, mis vaatad? Kas ma olen tõesti nii kole ?“ tegin kurva näo pähe.
„ei, ei vastupidi, sa oled võrratult ilus.“ Kallistasin teda ning tegin põsemusi, poiss hoopiski vastupidi suudles mind. Punastasin kergelt. Ta ulatas mulle käe, haarasin sellest kinni ning läksime limosse.
Jõudsime varsti kohale. Richie küsis meie lauda, meid juhatati sinna. Istusime kohale ja meile anti menüüd kätte.

Mõni aeg hiljem*

Kui saime lõpuks söödud, hakkas Richie rääkima.
„Helen, kas sa oleksid nõus mu tüdruk olema?“ tal olid nii nunnud silmad.
„Richie, ma ei tea tegelikult, me teame üksteist nii vähe, mina isiklikult armastan sind juba ammu. See on minu jaoks nagu uni ja ma kardan üles ärgata.“ Vastasin ma talle kurvalt. Nägin et ka Richie jäid kurvaks. „Aga ma olen nõus su tüdrukuks hakkama, ma tahan riskida. Richie, aga ma palun sult ühte asja, kui sulle hakkab meeldima teine tüdruk või midagi sellist. Siis ma palun et sa ütleksid mulle kohe sellest ja et meie vahel ei oleks mingeid saladusi.“ Nägin et poiss muutus kohe rõõmsamaks.
Richie tuli minu juurde ning suudles mind ja läks tagasi istuma.
„Ma luban et ei pea pettuma.“ Ütles ta mulle otse silma vaadates. Punastasin õrnalt, ning naeratasin.

Mõni aeg hiljem, autos*

„Tead mul on veel sulle üks üllatus!“ ütles Richie mulle nii muuseas.
„Ahah ja mis see olla võiks?“ küsisin talt.
„See on… üllatus. Aga ma pean sul silmad kinni siduma ja kusjuures me praegu sõidamegi sinna.“ Poiss naeratas ning võttis valge rätiku ja pani mulle silmadele.
„No olgu, eks pead sina mind siis juhtima.“
Auto jäi seisma ning Richie abiga sain autost välja. Kõndisime natuke aega ja nüüd võttis poiss mul side silmade pealt ära. Tegin aeglaselt lahti ja see vaatepilt oli võrratu, maagiline. Me seisime pankrannikul ning seal oli just päikseloojang, paremat päeva ma ei olegi osanud tahta.
„Kas meeldib?“ küsis Richie mult paari minuti pärast.
„Ma pole elu sees midagi niisugust näinud!“ Istusime Richiega maha üksteise kaissu.
„Helen, räägi endast. Tervest oma elust.“ Ütles ta mulle rõõmsalt. Aga nii kui ta nägi minu pilku, muutus ka tema pilk.
„Miks sa kurvaks muutusid?“ ei saanud poiss aru.
„Richie, mu elu pole lilleline olnud. Ma olin pisike alles kui mu isa suri, õigemini ma nägin ta surma pealt.“ Mul tuli pisar silma. Richie muutus samuti kurvaks.
„Kuidas, kui küsida tohib!“
„see oli 13 aastat tagasi, minu sünnipäeval, sain siis just neljaseks, läksime emaga isa töö juurde et teda koju kutsuda. Jõudsime sinna, hakkasin sisse minema, kui nägin ühte isa töökaaslast maja kõrval suitsu tegemas. Ta lõpetas selle ja ta viskas otse selle püssirohu tünni, neid oli neli. Nägin selle mehe irvitavat nägu, mul on siiani see pilk ees, käis kõva pauk ja terve maja lendas õhku, lendasime hooga emaga kaugemale, mina lendasin vastu seina, ema õnneks vastu maad. Kui ma toibusin, oli maja kõik tules ja ma sain sellest lihtsalt šokki, ma ei rääkinud midagi, lihtsalt olin. Lõpuks langesin ma kooma, olin peaaegu poolteist aastat koomas. Ärkasin päev enne jõule, küsisin kohe isa kohta, ema ütles et isa sõitis ära, et me kunagi veel näeme teda. Aga ma teadsin. Ma teadsin, mis juhtus, ma mäletasin kõike, aga ma ei öelnud midagi, samuti ema ei rääkinud sellest rohkem, sünnipäevad pole minu jaoks kunagi rõõmsad olnud, vaid vastupidi, olen igaõhtu oma toas istunud ja lihtsalt olnud. Kooli ma kohe ei läinud vaid läksin alles 8 aastaselt. Kui lõpuks kooli läksin, sain ma tuttavaks ühe poisiga, kellega hakkasin koos pättust tegema, suitsetama, jooma, lõpuks jäin ma 6 klassis veel istuma.
9 klassi lõpetasin ilusti ära ning läksin edasi kutsekooli, sealt visati välja kuna…“ rohkem ma ei suutnud rääkida, see oli nii valus. Ma hakkasin nutma, Richie tõmbas mind tugevamalt endale kaissu ning lihtsalt olime seal. „Richie, ma ei ole hea inimene, ma olen kohutav, mu elus on üks kõige suurem saladus mida ma pole mitte kellelegi rääkinud. Ma lihtsalt ei suuda.“ Nüüd nutsin hullemini.
„See ei saa nii hull olla, see oli minevik, unustame selle.“ Üritas poiss mind lohutada.
„Richie sa ei mõista… Richie ma olen mõrvar!“

9.osa

„Richie sa ei mõista… Richie ma olen mõrvar!“ poiss vaatas mind kohkunult.
„ag…aga kuidas?“ ei saanud poiss aru.
„see on põhjus miks ma kooli pooleni jätsin, ma läksin ühe tüdrukuga kaklema, ta oli mu parim sõbranna ja mingi fucking poisi pärast, ma lõin ta sõnaotseses mõttes haiglasse. Mind viidi minema sealt, see poiss kellele pärast see toimus ja teised ütlesid et mind seal polnud tollel päeval, et olin läinud juba, ja sellepärast keegi mind ei kahtlustanud. Paar sõbrannat läksid järgmine päev teda haiglasse vaatama ja olid talle öelnud et kui ta kellelegi iitsatab et see mina olin, siis ta elupäevad lõppevad. Ja tüdruk sai šokki sellest ja langes kooma, ning suri 3 kuud hiljem, õigemini eelmine aasta detsembris, tal oli juhe välja tõmmatud.“ Nüüd ootasin ma poisi reaktsiooni. Richie ohkas.
„Helen aga see ei ole ju sinu süü et ta suri. Nuh vähemalt tervenisti. Ja sina teda ei tapnud, sina ei tõmmanud juhet ju seinast. Ära süüdista ennast.“ Ütles poiss ja kallistas mind tugevalt. Ma lükkasin ta eemale.
„Aga minu pärast ta sinna sattus.“ Ütlesin uuesti. Rohkem ei öelnud poiss midagi ning lihtsalt kallistas mind. Ma olin nii õnnelik, et ta mul olemas on. Vaatasin kella kell hakkas juba 11 saama. Richie lubas selle meie vahele jätta mida ma talle täna rääkisin. Liikusime autosse tagasi.
„Richie?“ ütlesin mõne aja pärast.
„jah?“
„Aitäh et olemas oled mul! Tead ma alguses ei tahtnud üldse siis tulla aga mul on väga hea meel et tulin.“ ning naeratasin. Poiss suudles mind.

Kümme minutit hiljem*

Olime jõudnud minu juurde tagasi, läksime uksest sisse ning otse minu tuppa. Läksin otse vannituppa, vahetasin riided tudikate vastu ja läksin voodisse, Richie oli samuti juba seal. Poiss suudles mind ning soovis head ööd, soovisin vastu. Poiss võttis mind kaissu ning me jäime magama.

Hommik*

Ärkasin kellegi hääle peale, tegin silmad lahti ning nägin Gustavit.
„tuvikesed ärgake, me peame 2 tunnipärast liikuma hakkama, ärge unustage et meil hakkab tänasest tuur nii et hops-hops ülesse.“ Tõusin üles, ajasin Richie ka üles ning läksin vannituppa. Seal sain valmis läksin tuppa tagasi. Voodi oli juba tehtud ning kiri seisis seal peal. Võtsin selle kätte ning lugesin:

Pisike, ma läksin koju, asju pakkima, varsti näeme.
Suudlen.

Aww… olgu siis, hakkasin ka ise asju pakkima. Varsti oli mul asjad koos, liikusin kotiga alla. Läksin kööki nägin et seal istusid ainult, Georg, Bill ja Gustav.
„Hommikust poisid!“ ütlesin neile, sain ka vastu hommikust.
„kus Tom on?“ küsisin poistelt.
„Magab!“ vastas Georg mulle. Ohkasin tüdinult.
„Ma lähen ajan ta üles.“ Ütlesin neile ja liikusin üles Tomi tuppa.

Tomi toas*

Tegin ukse lahti ja nägin et poiss magab, liikusin tema poole, hakkasin just ütlema et ärka kui Tom mind järsku voodisse tõmbas.
„Tom lase lahti!!!“ karjusin talle, poiss ei teinud teist nägugi ja hoidis ikka mind kinni. Järsku Tom suudles mind, rebisin end lahti ja lõin talle vastu nägemist.
„Mida sul arus oli, et mind nii suudled ah?“ karjusin ta peale.
„midagi, see oli lihtsalt hommikumusi.“ Vastas ta rahulikult mulle ning tõusis üles. Ta oli peaaegu üleni paljas, ainult bokserid olid jalas. Pöörasin automaatselt ringi. Kuulsin samme endale liginemas.
„Mis sa häbened, sa ju tead et tahad mind!“ ütles poiss naerdes. Pöörasin ringi.
„haha, unes ja pildiraamatus. Ära ole endas nii kindel ja proovi sa kellelegi sellest suudlusest rääkida.“ Ütlesin talle ähvardavalt ning läksin toast minema. Kuulsin veel torisemist Tomi toast.
Liikusin uuesti alla, ning istusin laua taha ja hakkasin sööma. Varsti roomas ka Tom alla, endal kaval muie näos. Saatsin poisile hävitava pilgu ning raputasin aeglaselt pead. Poiss noogutas. Tore ning sõin rahulikult edasi. Varsti oli uksekella kuulda ning Gustav läks ust lahti tegema ja Richie kargas talle kaela.
„kallike ma igatsesin si… Ups…“ ütles poiss kui nägi kes see oli.
„jajah, ma igatsesin sind ka aga äkki laseksid mind nüüd lahti, ma olen veel hetero.“ Naeris Gustav. Mina olin laua ääres juba pikali maas ja ainult naersin. Kohe tulid ka teised poisid sisse. Tõusin püsti ja läksin koridori, kallistasin kõiki.
„Ja sina poiss, juba petad jah? Ma saaks aru veel et naisega, okei selle veel andestaks, aga p o i s i g a ja veel mu sugulasega.“ Naersin Richie üle, ka teised liitusid minuga.
„no sorri juhtus nii…“ tegi Richie mulle kutsika silmi.
„oodake nüüd, mis mõttes petab? Te ei ole ju koos? Või olete?“ küsis Vince.
„nüüd oleme, eilsest.“ Vastas Richie talle ja suudles mind. Mina tark olin jälle seitsmendas taevas. Vince’l kohe millegi pärast tuju langes.
„aga olgu me peame nüüd minema hakkama, bussid juba ootab.“ Vuristas Jay meile. „bussid?“ ei jõudnud mulle kohale.
„jah bussid, meie tuuri buss ja nende.“ Seletas ta mulle. „nii et sul on valida kumba bussi tahad tulla?“ ütles Richie ka takka, ning vaatas mulle sellise pilguga otsa, sa-tuled-meiega-eks.
„ma arvan et lähen Richie ja teistega.“ Ütlesin. Richie kohe kallistas mind. Ning hakkasimegi minema, kõik võtsid oma kotid, Gustav keeras ukse lukku ja läksime. Maja ees seisis kaks bussi, mõlemal oli bändi pilt ning bändi nimi kirjas. Mõlemad olid süsimustad. Läksime bussidesse ära, Us5 bussisisustus oli ülinunnu. Istusime kohtadele, õigemini mina jälle Richie sülle. Jay läks bussijuhiga juttu ajama, Chris ja Izzy hakkasid kaarte mängima, Vince istus akna ääres ja oli kuidagi tujust ära, meie aga niisama rääkisime Richiega juttu. Varsti ma ka magasin.