''Miks ei võiks saada seda, keda tahad?''

Järjekordne lühijutt minu poolt. Kommentaare, aitäh. :)

’’ Miks ei võiks saada seda, keda tahad? ’’

Ma nägin sind. Sa kõndisid tänaval. Ma nägin sind ainult hetkeks, kuid tundus, nagu teaksin ma sind juba aastaid. Sa tundusid nii tuttav. Ma teadsin kohe, milline sa oled. Ma teadsin isegi milline on su hääl, su iseloom, aga ma ei teadnud, kes sa oled. Ma ei teadnud su nime. Sa vaatasid mind tuimalt. Ma isegi ei usu, et sa mind nägid. Sa lihtsalt vaatasid. See aeg, mil sa kõndisid minust mööda, see oli nii lühike.

Ma ei suutnud lakata mõtlemast sinule. Sa tundusid nii eriline. Su nägu kummitas mind. Ma aina mõtlesin sinust, lõin illusioone. Aga kurat, keda ma petan? Ma ei tea isegi su nime! Ma pole sinuga sõnakestki rääkinud. Mida mul üldse loota on? Et mingi ime läbi lisad sa mind äkki msn-i või helistad? Lihtsalt niisama. Sa kindlasti ei mäletagi mind enam. Ma olin suvakas tänvalt. Kõndisin sinust mööda, nagu iga teinegi, said üle. Sa ei mõtle minule. Sul on savi. Mis mõtet on mul mõelda sellest, kellest ma midgi ei tea? Aga ma ei saa ju midagi parata sellele, et ma sinust mõtlen. Ma pean mõtlema. Su kõnnak, su nägu.. see justkui sundis mõtlema, see jäi kummitama.

Ma otsisin sind igalt poolt, küsisn kõigilt. Kuidas peaks üldse keegi sinust midagi teadma, kui nad võibolla isegi ei ole sind näinud? Sinusuguseid on palju, igaüks võib olla sina. Kuid ei, sina oled eriline, teistsugune. Ma ei mõtleks teistest nii, nagu mõtlen sinust. Sa paned inimesi endast mõtlema. Sa teed seda meelega! Ma otsin sind edasi. Ma ei anna alla, ma ei tahagi alla anda. Pean su leidma! Otsin seni, kuni leian. Ma tean, et ma leian. Otsin kasvõi terve enda elu. Ma tean, et just sina oledki see õige! Sa oled minu elu.

Ma nägin sind jälle. Bussijaamas. Sina vaatasid bussi väljumisaegu, mina istusin. Sa vaatasid mulle otsa, enda sügavpruunide, säravate silmadega. Silmad, mis sulatavad. Silmad, mis ei unune kunagi. Kõige erilisemad silmad. Pöörasid pilgu maha ning seejärel uuesti mulle. Ma avasin suu, et öelda sulle, mida ma tunnen. Tahaksin öelda, et sina oledki see õige. See eriline. Sulgesin uuesti suu. Naeruväärne! Sa ei teagi, kes ma olen. Ma kindlasti ei meeldigi sulle. Loomulikult! Kuidas saakski minusugune meeldida sulle? Võimatu! Sa ei öelnud midagi, sa ei tahtnudki öelda. Sa kindlasti ei mõelnudki minule. Sind ei huvitanud, et ma istun just sinu kõrval. Järsku saabus üks üleni ära krohvitud blondiin klõpsuvate kontsade saatel. Te kallistasite. Mulle sai kõik hetkega selgeks. Sul on tüdruk olemas! Kõik mu lootused purunesid. Kõik see, mida ma olin mõelnud.. see oli tähtsusetu.

Kõigile meeldivadki need litsakad ülemukitud blondiinid. Nemad on ilusad. Aga sisemus? See polegi tähtis. Tähtis ongi ainult välimus, sinu jaoks. Miks ma ülde lootsin? Sellel polnud mõtet! Mitte miski ei saa nii olema, nagu mina tahaksin. Ma ei saa sind iial. Sa oled liiga kättesaamatu. Ma arvasin valesti. Nüüd sain ma vähemalt targemaks. Ma ei saa iial seda, keda ma tahan. Ma ei ürtagi. Pole mõtet. Minusuguseid ei vaata keegi. Miks mina ei võiks ilus olla? Miks mina ei võiks saada seda, keda ma tahan? Kõndisin bussijaamast ära. Kaugele. Ma küll ei teadnud, kuhu, aga ma kõndisin. Mind polnud nagunii kellelegi vaja. Parem ongi, kui mind pole.

Poiss jäi tüdrukule järgi vaatama.

''Ma teadsin kohe, et ma ei saa sind. Sinusugused ei vaataksi mind. Aga ma loodan, et tuul viib need sõnad sinu juurde – sina olidki see õige.'' Mõtles poiss ning kõndis teisele poole teed. Kõndis ära, kaugele.

Nii nunnu :)
Superheaa...

Issand. Kui. Hea. !!!
Nagu... aaahhh!
Armastan seda juttu! <3
Iga suvakas jutt selliseid emotsioone esile ei too... SUPER!

Super :)

Mulle ka meeldis. Andis uut mõtlemis ainet. Ma ei saa aru, kui inimesele meeldib keegi, miks seda lihtsalt ei öelda? Kui rääkides ei julge, siis on olemas kõik sõnumid ja facebookid ja mida veel. Neid saab ka kasutada. See võib tunduda raske, aga kellele ei meeldiks teadmine, et kellegi arust, on ta täiuslik?
Eriti on see asi poiste seas. Või minu sõbrad kes on poisid, nende seas on nii, et kui tüdruk neile meeldib, siis ise seda ei öelda. Ikka kellegi teise läbi või oodatakse, et see teine inimene teeks esimese sammu.

Igatahes oli jutt super hea.

Ma olen ka täpselt seda sama tundnud. Täiesti samasugust tunnet, täiesti samasuguseid mõtteid. 

Endiselt mõlgub mu mõtetes keegi, keda iial ei saa. Aga elu ongi selline. Kurb.

Nii südamelähedane lühijutt oli, suurepärane ♥