Natali luuletused

Tere!

Ma tean, et ma ei ole siin foorumis end ammu näidanud, elu on päris kiire viimasel ajal (imelik, sest viimasel ajal ma ei ole sellega mitte midagi teinud) ehk siis ei ole ka ime, et ma ei mäletanud sisenedes enda parooli. Vähemalt kasutajanimi oli meeles :) .
Kuid nüüd üritan end tihedamalt siin näidata ning naasen siis enda ühe "luuletusega".

Aga täna pole tähtis,
Miski pole tähtis,
Vaid poolik viinapudel laual,
Ja mälestused peas,
Kõik muu ei ole tähtis.

Tühjeneb pudel,
Ja palun Jumalalt abi.
Hing tahab ju koju,
Kuid jumal ei aita,
Patuseid hingi ta ei aita.

Langenud inglid, koonduvad mu ümber,
Kuid see ei ole tähtis.
Deemonid ringlevad Kaarnadena pea kohal,
Ja seegi pole tähtis.
Tahan vaid koju.

Purunenud unistused,
Klaasikildudes pisaratena voolavad välja.
Hing igatseb kodu,
Kuid patuseid hingi Jumal koju ei aita.
Vaid põrgu ootab täna mind,
Selle näruse viinapudeli põhjas.



Tänan, et kulutasite enda aega minu loomingu peale! :)

Mulle väga meeldis :) Huvitav oli lugeda.

Aitäh!

Siit tuleb ka üks teine luuletus :)


Pimedus valgustab tuba,
kus pesitseb minu haiglane terve mõistus.
Lapsepõlve armsad monstrumid,
enam ei mahu väikese toa avaratesse kuupmeetritesse.

Nad ei saa sealt välja.
Seal on kitsas.
Seal on hirmus.
Kollid kardavad valgust,
isegi kui selleks on pimedus.

Vaikuses on liiga palju müra,
kisendavad vaiksed hirmud.
Puuduvad värvid.
Puuduvad helid.
Tuba on tühjus
ja seal pesitsevad koletised
on kõigest väljamõeldised.

Ka väga hea luuletus. Kuid esimene luuletus meeldis mulle natuke rohkem kui see :) Siiski on ka see luuletus sul väga hästi välja tulnud. Ootan juba suure huviga järgmisi luuletusi :)