MEIE JUTUD

Järjejuttudele pühendatud foorum
 
PortalHomeCalendarKKKOtsiKasutajagrupidRegistreeriLogi sisse

Share | 
 

 TOBEY, 6

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down 
Mine lehele : 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9  Next
AutorTeade
Audrey
Queen B ehk ADMIN
avatar

Female Postituste arv : 9448
Age : 25
Asukoht : Pärnu

PostitaminePealkiri: TOBEY, 6   26/1/2015, 15:46

Audrey is back Very Happy Ei mäletagi, millal ma viimati siia uue osa postitasin. Paus on igatahes liiga pikk olnud.
See siin on lugu, mis mind juba kaks aastat kummitanud on. Üldiselt on see hea, kui miski mind nii kauaks kummitama jääb Very Happy Kui aus olla, siis selle jutu puhul on väiksemad liinid pidevalt muutunud, loo põhiteema on nende kahe aasta jooksul samaks jäänud. Ilmselt see kõik peabki niimoodi tulema, nagu see mul peas on.
Ma väga loodan, et teile meeldib ja ma loodan, et see proloog, mis selle jutu puhul vajalik on, vihjab teile, milline lugu teid ees ootab. Head lugemist! :)


Teose autoriõigused kuuluvad alates teose loomise hetkest vaid teose autorile kelleks on E.P., pseudonüüm Audrey. Teose kasutamine teiste isikute poolt on lubatud vaid teose autori loal. Igasugune teose kopeerimine ja selle autorina iseenda esitamine on vastuolus autoriõiguse seadusega.



Proloog

Kui ma midagi hästi oskan, siis on selleks ilmselt teiste elude persse keeramine. Naersin oma järelduse peale. Põhimõtteliselt ei saagi minuga midagi halba juhtuda. Vähemalt mitte midagi sellist, millest mul väljapääsu ei oleks. Fakt, et ma nüüd keskmisest suuremale mendile seltsiks olin toodud, tundus mulle võib-olla just seetõttu eriti naljakas. Siiani oli kõik plaanipäraselt läinud. Ma pääsesin alati puhtalt. Tol õhtul lihtsalt ei vedanud. Erand kinnitab reeglit, või midagi sellist?

Kujutasin juba ette, kuidas ema reageerib, kui kõigest sellest kuuleb. Isa ehk kannatab välja. Mõistab neid vajadusi teha lollusi... Samas see, mis juhtus, oli õnnetus. Politseil õnnestus mind kätte saada ning erinevalt varasematest kordadest oli nüüd minu aeg vastutada. Vähemalt teiste meelest. Aga loomulikult sattus minule kõige hullem variant üldse. Kuid mis kuradi moodi me oleks pidanud teadma, et asi nii läheb?

„Tobey Caleb Hatsoe?“      
„Jah, vabandust?“
manasin näole kõige võltsima naeratuse, mida oskasin ja vahtisin politseiniku ümmargust nägu. Ma tõepoolest soovisin, et ta kordaks, mida ta ennist mulle ütles, sest ma ei vaevunud teda kuulama. Miks ma peakski, kõik laheneb nagunii. Vähemalt minu jaoks.
„Sa oled ilges jamas ja see ei pruugi üldse hästi laheneda,“ võttis ta lühidalt kokku ning lükkas mu ette paberi, kus olid kirjas kõik need asjad, milles ma süüdi olin. Juua täis peaga roolis, kihutamine, uimastite omamine ja kõige tipuks süütamine. Ideaalne paha poiss. Jah, ma olin joonud. Jah, ma kihutasin, kuid uimastid mis autos olid, ei olnud minu omad. Need kuulusid auto omanikule, kuid see ronis suure tagaajamise käigus vahtrapuu otsa, unustades laksu all oma kõrgusekartuse.

„Nagu ma oleks esimene, kes täis peaga roolis on. Ma sõidan nii isegi paremini.“ See viimane oli loomulikult liialdus. Puhusin neile üle kahe promilli.
Ment vaatas mind ja turtsatas. „Narkootikumid.“
„Andsin proovi, sealt ei tule midagi.“
Ma polnud nende kasutamiseni veel jõudnud. Sel suvel...
„Süütamine,“ pillas mees ja teadis, et sellele ma ei oska midagi asjalikku vastata. Kaks ööd ja üks päev hiljem ma ei mõistnud ise ka, milleks see vajalik oli. Samas ei olnud mina see, kes tikku tõmbas ja sellele armetule kuudile tule otsa pani.
„Õnnetus,“ vastasin kahanenud enesekindlusega ning ootasin vastuväidet.
„Annab ka nii liigitada,“ ohkas mees teisel pool lauda ja sehkendas ülejäänud paberitega, visates neile mõned allkirjad.
„Lased mu minema?“ küsisin kannatamatult.

Ma isegi ei vaevunud teda teietama. Ma ei mõelnudki seda teha. Ainuke, millele ma mõtlesin oli see, kuidas ma asja kodus vanematele serveerin. Midagi karta mul ei ole, mina pole milleski muus süüdi, kui vaid täis peaga auto juhtimises. Kui vaja löön letti need nimed, keda vaja. Ma teadsin, kes põlengus süüdi olid. See, et asjad nii tõsise pöörde võtsid, üllatas nii mind ja ilmselt ka kõikki teisi. Mitte mingil juhul ei kavatsenud mina olla see, kes nii tõsises asjad süü ainult enda kanda võtab. Jah, ma olin kohal, kuid mina seda ei teinud.

Ma teadsin, et eelmisel päeval oli mu isa hakanud asju ajama, et mu olukorda pehmendada. Olin enam kui kindel, et isa käis välja korraliku summa, et mu nime puhtaks pesta. Ilmselt tegeleti juba minu kaitsmisega. Ma ei kuulnud jälle, mida see ment mulle ütles.

„Pole mõtet meid lollitada. Me teame, kes sa oled ja mu partner nägi, mis tol õhtul toimus. Sina ei olnud süütaja.“
„Küll on tore, et see teie partner õigel ajal õiges kohas oli. Võin seega minna?’’
Hea nimega kaasneb pluss, et keegi ei usu, et sa milleski nii kohutavaks võimeline oled. Aga vähemalt oli see minu olukorda kergendav.
„Ütle meile oma sõbrakeste nimed,“ rääkis ment minuga nagu ma oleksin mingi koolieelik.

Piidlesin teda kaalutlevalt ning mõtlesin nendele sündmustele tagasi. Kui asi kontrolli alt väljus oli Nick see, kes käskis mul autosse minna ja kaduda. Nick ja Garry panid selle kuramuse maja põlema. Kui nemad jooksu koos teistega lasid, olin mina majast paarkümmend meetrit eemal, kui mind kinni püüti. Olin teinud valearvestuse ja põrutanud porimülkasse, millest väljasaamine oli tol hetkel lootusetu. Ma oleksin pidanud ka jooksma selle asemel, et autoga põgeneda. Ilmselt nad arvasid, et ma pääsen aga ise olin süüdi, et olin ainuke, kelle mendid kinni said nabida.

„Nick ja Garry.“ Persse kah. Ma ei kavatse erandile seekord võimalust anda.
„Nickolas?“
„Teie vana sõber jah,“ laususin, kui nägin mendi üllatunud ilmet.

Nickil oli juba tingimisi vangistus. See, et teda võib oodata kinniminek, polnud minu jaoks mingi tähtsusega, miks ma oleks pidanud tema nime mitte mainima. Tal pole midagi kaotada.

„Ja Garry?“
„Garry Towers. Aga uskuge mind, Nick tegi seda.“
„See selgub juurdluse käigus. Me leiame süüdlase ja ta saab karistuse.“


Nüüd juba tundus, et olin natuke parema positsiooni saavutanud. Ilmselt oli mu nimi ikkagi midagi väärt. Üks asi on rikkumine, teine siiski kuritegu. Minu meelest. See süütamine muutus kuriteoks alates hetkest, mil päästjad leidsid maja varemetest mehe laiba. Just see oligi põhjus, miks ma oma sõbrakesed räästa alt vihma kätte tagasi tirisin. Sellise asja eest ma ei kavatsegi vastutust võtta. Ma ei kavatse päästa kedagi teist peale iseenda.

„Mis minust nüüd edasi saab, William?“ otsustasin natuke tagasi tõmmata.
Ment irvitas: „Tobey, sa tead seda ise ka.“

Ilmselgelt oli pangaülekanne kohale jõudnud. Ta lükkas mu ette valge paberilehe, viskas mulle näruse pastaka ning vaatas, kuidas ma maalisin suurte tähtedega lehe ülaserva pealkirjaks 'Seletuskiri'.


Viimati muutis seda Audrey (4/10/2015, 16:21). Kokku muudetud 7 korda
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Vaimude Tund
Posija
avatar

Female Postituste arv : 488
Age : 19
Asukoht : kirjutab

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   26/1/2015, 16:08

Lasid jah meil kaua oodata  Very Happy
See proloog oli küll natuke lühem, kui oleks oodanud, aga ütles väga palju Tobey iseloomu kohta...
Mulle tundub, et seda juttu lugedes meil küll igav ei hakka  Wink Siia on võimalik päris palju sekeldusi tekitada  Very Happy
Kas Tobeyl ja tema sõpradel on mingisugune harjumus käia öösiti rüüstamas? Igatahes jäi selline mulje, et tema tuttavad on politseile juba ammu teada...
Ja hoolivusega peategelane küll ei hiilga  Very Happy
Ma ei oska esialgu midagi rohkemat öelda  Very Happy
Jään siis esimest osa ootama  Wink
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Audrey
Queen B ehk ADMIN
avatar

Female Postituste arv : 9448
Age : 25
Asukoht : Pärnu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   26/1/2015, 16:29

Ma täitsa meelega sihtisin proloogi lühikeseks ja teatud mõttes ka mitte midagi ütlevaks, kuid samas see vihjab siiski üht-teist.

Kui sulle tundub, et seda juttu lugedes igav ei hakka, on kõik juba õige Very Happy Tobey ja tema sõbrad ei ole öised rüüstajad. Niisama teevad pahandusi ning see, mis juhtus oli halb juhus. Ja sõpradel on tõesti rohkem politseiga kokkupuuteid olnud.

Tobey puhul ei ole tegemist jah kõige hoolivama inimesega Very Happy

_________________
Üritan tegelt ka viimaks tubli olla ja niisama elust halada: www.autsiblogi.wordpress.com



TEOSTE ''HINGEMATTEV'', ''HABRAS'', ''HABRAS: HAAVATAV'', ''NEED PISIASJAD'', ''NEED PISIASJAD 2''  JA ''TOBEY'' AUTORIÕIGUSED KUULUVAD ALATES TEOSE LOOMISE HETKEST VAID TEOSE AUTORILE KELLEKS ON E.P., PSEUDONÜÜM AUDREY. NIMETATUD TEOSTE KASUTAMINE TEISTE ISIKUTE POOLT ON LUBATUD VAID TEOSE AUTORI LOAL. IGASUGUNE TEOSTE KOPEERIMINE JA SELLE AUTORINA ISEENDA ESITAMINE ON VASTUOLUS AUTORIÕIGUSE SEADUSEGA.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Cilen
Magus maius
avatar

Female Postituste arv : 2005
Age : 19
Asukoht : Tartu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   26/1/2015, 21:24

Mulle nii meeldib, et loo jutustajaks on poiss. Viimasel ajal on see üpris haruldane, vähemalt mulle on lugedes selline tunne jäänud. Ja noo TobEyyyy on niii nummi nimi, kuigi olgem ausad, poiss ise küll iseloomu pooleks just kõike nunnum ei tundunud. Very Happy

Ja no Audrey, päriselt. Kas sa ei võiks seda juttu vaid endale kirjutada ning hiljem see päriselt raamatu kujul avaldada? Kas sa ei leia, et oled juba selles vanuses, kus võiks proovida?
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Audrey
Queen B ehk ADMIN
avatar

Female Postituste arv : 9448
Age : 25
Asukoht : Pärnu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   26/1/2015, 21:49

Nimi ei peagi iseloomuga kokku sobima Very Happy Tal on iseloom jah natuke ebanunnu Very Happy

Ja no Cilen kuule. Võiks ju muidugi aga ma ei pea ennast nii heaks. Muidugi võiks proovida aga miski hoiab tagasi.

_________________
Üritan tegelt ka viimaks tubli olla ja niisama elust halada: www.autsiblogi.wordpress.com



TEOSTE ''HINGEMATTEV'', ''HABRAS'', ''HABRAS: HAAVATAV'', ''NEED PISIASJAD'', ''NEED PISIASJAD 2''  JA ''TOBEY'' AUTORIÕIGUSED KUULUVAD ALATES TEOSE LOOMISE HETKEST VAID TEOSE AUTORILE KELLEKS ON E.P., PSEUDONÜÜM AUDREY. NIMETATUD TEOSTE KASUTAMINE TEISTE ISIKUTE POOLT ON LUBATUD VAID TEOSE AUTORI LOAL. IGASUGUNE TEOSTE KOPEERIMINE JA SELLE AUTORINA ISEENDA ESITAMINE ON VASTUOLUS AUTORIÕIGUSE SEADUSEGA.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Milky Orange ^^
Needusemurdja... lalalala
avatar

Female Postituste arv : 311
Asukoht : Pärnu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   26/1/2015, 23:00

Oh, see tundub väga põnev. Ja see on ka ühtlasi su esimene jutt, mida lugema olen juhtunud. Igatahes ma avastasin enda jaoks jälle ühe superkirjutaja! Mulle väga meeldib su stiil ja see kui sujuv jutt on. Pluss see tundub väga huvitav, nagu juba alguses mainisin. Ja mulle just meeldib et proloog lühike on, sest arvatavasti muidu ma poleks viitsinud seda lugeda. Nimi meeldib mulle ka, omapärane.

Jään suuuuuuuuuuure karuhuviga uut osa ootama!
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Audrey
Queen B ehk ADMIN
avatar

Female Postituste arv : 9448
Age : 25
Asukoht : Pärnu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   26/1/2015, 23:24

Mul jääb üle sulle vaid soovitada lugeda mu vanemaid asju Very Happy

Aga tore kui meeldib :)

_________________
Üritan tegelt ka viimaks tubli olla ja niisama elust halada: www.autsiblogi.wordpress.com



TEOSTE ''HINGEMATTEV'', ''HABRAS'', ''HABRAS: HAAVATAV'', ''NEED PISIASJAD'', ''NEED PISIASJAD 2''  JA ''TOBEY'' AUTORIÕIGUSED KUULUVAD ALATES TEOSE LOOMISE HETKEST VAID TEOSE AUTORILE KELLEKS ON E.P., PSEUDONÜÜM AUDREY. NIMETATUD TEOSTE KASUTAMINE TEISTE ISIKUTE POOLT ON LUBATUD VAID TEOSE AUTORI LOAL. IGASUGUNE TEOSTE KOPEERIMINE JA SELLE AUTORINA ISEENDA ESITAMINE ON VASTUOLUS AUTORIÕIGUSE SEADUSEGA.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Cilen
Magus maius
avatar

Female Postituste arv : 2005
Age : 19
Asukoht : Tartu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   27/1/2015, 16:03

Sa oled täiega hea. Nii Habras kui ka Pisiasjad on lood, millest saaks asja....
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Unicorn
Roosa udupilv
avatar

Female Postituste arv : 650
Age : 18
Asukoht : Pärnu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   27/1/2015, 20:06

Audrey, vau! See proloog suutis mind juba totaalselt selles veenda, et sa kirjutad superhästi! Very Happy

Varem pole ma lugema sattunud, kuid seekord jään üsna tõenäoliselt lõpuni lugejaks. Mulle tohutult meeldib, et peategelane on poiss. Very Happy Tema nimi kõlab ka lausa suuuuuurepäraselt! 

Proloogi pikkus oli hästi mõnus ja andis asjale hea alguse. Sinu stiil on imeline! 

Ootan järgmist! Very Happy
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Audrey
Queen B ehk ADMIN
avatar

Female Postituste arv : 9448
Age : 25
Asukoht : Pärnu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   27/1/2015, 20:22

Cilen: Ma ei tea miks, aga ma ei näe nendes midagi NII erilist kah nüüd Very Happy Võib-olla ma olen liiga kriitline aga no mis teha. Ma kirjutan selle põhimõttega, mida ma ise tahaks lugeda aga mida lihtsalt raamatu kujul lugeda pole saanud. Kas NP või Habras raamatuks saaks- ma jään tagasihoidlikuks ja ütlen, et eiiiii Very Happy I can do even better. Vaatab, mis sellest loost saab Very Happy

Unicorn: Nii vähe ongi selleks vaja või? Hahaa, aitäh Very Happy Ma juba kaks aastat olen soovinud midagi teistsugust kirjutada, võrreldes oma varasemate asjadega. See siis ongi see teistsugune jutt.
Tobey nimi peabki hästi kõlama, samas olema selline... paipoisilik, et see läheks vastuollu kuti iseloomuga :)

_________________
Üritan tegelt ka viimaks tubli olla ja niisama elust halada: www.autsiblogi.wordpress.com



TEOSTE ''HINGEMATTEV'', ''HABRAS'', ''HABRAS: HAAVATAV'', ''NEED PISIASJAD'', ''NEED PISIASJAD 2''  JA ''TOBEY'' AUTORIÕIGUSED KUULUVAD ALATES TEOSE LOOMISE HETKEST VAID TEOSE AUTORILE KELLEKS ON E.P., PSEUDONÜÜM AUDREY. NIMETATUD TEOSTE KASUTAMINE TEISTE ISIKUTE POOLT ON LUBATUD VAID TEOSE AUTORI LOAL. IGASUGUNE TEOSTE KOPEERIMINE JA SELLE AUTORINA ISEENDA ESITAMINE ON VASTUOLUS AUTORIÕIGUSE SEADUSEGA.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Karro
Our little cutie pie (L)
avatar

Female Postituste arv : 1710
Age : 23
Asukoht : Tähtedel

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   27/1/2015, 22:57

Phah mis mõttes nii lühikene? 
Aga igatahes on selline palju tõotav, et noh ruttu uus osa! Very Happy Ja mõtle, isegi MINA kommenteerin Very Happy
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Audrey
Queen B ehk ADMIN
avatar

Female Postituste arv : 9448
Age : 25
Asukoht : Pärnu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   27/1/2015, 23:09

No ongi, ma nii liigutatud hetkel Very Happy

Pidigi olema lühike, selline sissejuhatav proloogikene Very Happy

_________________
Üritan tegelt ka viimaks tubli olla ja niisama elust halada: www.autsiblogi.wordpress.com



TEOSTE ''HINGEMATTEV'', ''HABRAS'', ''HABRAS: HAAVATAV'', ''NEED PISIASJAD'', ''NEED PISIASJAD 2''  JA ''TOBEY'' AUTORIÕIGUSED KUULUVAD ALATES TEOSE LOOMISE HETKEST VAID TEOSE AUTORILE KELLEKS ON E.P., PSEUDONÜÜM AUDREY. NIMETATUD TEOSTE KASUTAMINE TEISTE ISIKUTE POOLT ON LUBATUD VAID TEOSE AUTORI LOAL. IGASUGUNE TEOSTE KOPEERIMINE JA SELLE AUTORINA ISEENDA ESITAMINE ON VASTUOLUS AUTORIÕIGUSE SEADUSEGA.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Karro
Our little cutie pie (L)
avatar

Female Postituste arv : 1710
Age : 23
Asukoht : Tähtedel

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   27/1/2015, 23:13

Et tahaks nagu teada, mis edasi saab ja värki Very Happy 

Aww mis sa nüüd Very Happy Kõigest mina ju ahahah Very Happy
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Audrey
Queen B ehk ADMIN
avatar

Female Postituste arv : 9448
Age : 25
Asukoht : Pärnu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   27/1/2015, 23:15

Kunagi saate ka, uus osa 2 kuu pärast :)

_________________
Üritan tegelt ka viimaks tubli olla ja niisama elust halada: www.autsiblogi.wordpress.com



TEOSTE ''HINGEMATTEV'', ''HABRAS'', ''HABRAS: HAAVATAV'', ''NEED PISIASJAD'', ''NEED PISIASJAD 2''  JA ''TOBEY'' AUTORIÕIGUSED KUULUVAD ALATES TEOSE LOOMISE HETKEST VAID TEOSE AUTORILE KELLEKS ON E.P., PSEUDONÜÜM AUDREY. NIMETATUD TEOSTE KASUTAMINE TEISTE ISIKUTE POOLT ON LUBATUD VAID TEOSE AUTORI LOAL. IGASUGUNE TEOSTE KOPEERIMINE JA SELLE AUTORINA ISEENDA ESITAMINE ON VASTUOLUS AUTORIÕIGUSE SEADUSEGA.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Karro
Our little cutie pie (L)
avatar

Female Postituste arv : 1710
Age : 23
Asukoht : Tähtedel

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   27/1/2015, 23:18

Eba aus! Protestin selle vastu! Aah fuck, õiget smiley ka selle jaoks ei ole -.-
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Vaimude Tund
Posija
avatar

Female Postituste arv : 488
Age : 19
Asukoht : kirjutab

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   27/1/2015, 23:33

Kahe kuu pärast?  Shocked
Kas see oli nüüd nali või?  Shocked
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Nutella
Võlur
avatar

Female Postituste arv : 57

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   28/1/2015, 16:13

Väga huvitav, mulle väga meeldib. Olen lugenud ka varem su jutte, seega tean, et oled suurepärane kirjanik. Wink
Ootan kindlasti uut osa ning see võiks siiski varem tulla, kui kahe kuu pärast.. Very Happy
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Unicorn
Roosa udupilv
avatar

Female Postituste arv : 650
Age : 18
Asukoht : Pärnu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   28/1/2015, 19:21

KAKS KUUD????

Audrey, palun, ära piina!!!!  Shocked Mad Mad
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Cilen
Magus maius
avatar

Female Postituste arv : 2005
Age : 19
Asukoht : Tartu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   28/1/2015, 19:47

Audrey loll
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Audrey
Queen B ehk ADMIN
avatar

Female Postituste arv : 9448
Age : 25
Asukoht : Pärnu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   28/1/2015, 20:05

Muidugi nali, oh teid Very Happy Ikka varem Very Happy

_________________
Üritan tegelt ka viimaks tubli olla ja niisama elust halada: www.autsiblogi.wordpress.com



TEOSTE ''HINGEMATTEV'', ''HABRAS'', ''HABRAS: HAAVATAV'', ''NEED PISIASJAD'', ''NEED PISIASJAD 2''  JA ''TOBEY'' AUTORIÕIGUSED KUULUVAD ALATES TEOSE LOOMISE HETKEST VAID TEOSE AUTORILE KELLEKS ON E.P., PSEUDONÜÜM AUDREY. NIMETATUD TEOSTE KASUTAMINE TEISTE ISIKUTE POOLT ON LUBATUD VAID TEOSE AUTORI LOAL. IGASUGUNE TEOSTE KOPEERIMINE JA SELLE AUTORINA ISEENDA ESITAMINE ON VASTUOLUS AUTORIÕIGUSE SEADUSEGA.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Cilen
Magus maius
avatar

Female Postituste arv : 2005
Age : 19
Asukoht : Tartu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   28/1/2015, 20:17

Audrey tore

Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Audrey
Queen B ehk ADMIN
avatar

Female Postituste arv : 9448
Age : 25
Asukoht : Pärnu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   28/1/2015, 20:28

Cilen ka tore Very Happy

_________________
Üritan tegelt ka viimaks tubli olla ja niisama elust halada: www.autsiblogi.wordpress.com



TEOSTE ''HINGEMATTEV'', ''HABRAS'', ''HABRAS: HAAVATAV'', ''NEED PISIASJAD'', ''NEED PISIASJAD 2''  JA ''TOBEY'' AUTORIÕIGUSED KUULUVAD ALATES TEOSE LOOMISE HETKEST VAID TEOSE AUTORILE KELLEKS ON E.P., PSEUDONÜÜM AUDREY. NIMETATUD TEOSTE KASUTAMINE TEISTE ISIKUTE POOLT ON LUBATUD VAID TEOSE AUTORI LOAL. IGASUGUNE TEOSTE KOPEERIMINE JA SELLE AUTORINA ISEENDA ESITAMINE ON VASTUOLUS AUTORIÕIGUSE SEADUSEGA.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Audrey
Queen B ehk ADMIN
avatar

Female Postituste arv : 9448
Age : 25
Asukoht : Pärnu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   4/2/2015, 16:35

Here we go again :)


Umbes aasta hiljem
1.

Ma ei olnud uhke. Ma ei tundnud uhkust. Tundsin vaid kohustust, kuna see ei olnud minu tahe. See ei olnud minu soov, kuid seda oodati minult. Isa ootas seda minult. Ta panustas minusse. Tahtis, et minust saaks keegi. Tobey Caleb Hatsoe’st peab keegi saama, sest juba tema isa, Caleb Hatsoe, on keegi. Aga oleks siis keegi kordki küsinud, mida mina teha tahan. Kelleks mina saada tahan ja mida ma sooviksin oma unistuse saavutamiseks õppida. Mu elu oli paika pandud. Igav. Reeglite rikkumine oli ainus viis, kuidas ma sain end väljendada. Mida vanemaks ma sain, seda hullemaks kõik muutus. Kui mina midagi ei teinud, siis olid mul sõbrad, kes need pöörasused ellu viisid. Kõige tõsisemad tagajärjed meie lollustel olid möödunud aastal, kui... Neelatasin. Aga noh, me ei teadnud. Juhtus lihtsalt nii. Aega tagasi ei keera.

„Sa ei näe eriti palju targem välja,“ tögas õde mind ja ulatas mulle mu diplomi tagasi kui oli veel kord mu hindeid uurinud.
„Sellepärast ta lähebki magistrisse edasi,“ lausus ema enne kui ma midagi ise välja öelda jõudsin. Jah, muidugi ma lähen magistrisse. Ma nii tahan ju. Kui ei, jään kõigist hüvedest ilma ja no... seda ma ei taha. Ausalt ka. Selline elu on liiga hea, et sellest loobuda.
„Appikene,“ jätkas õde mu kõrval vingumist. „Ma ei kujuta ettegi, kui keeruline magistris sul veel on. Võrreldes keskkooliga on...“ Bla-bla-bla. Eirasin õe tüütut kädistamist ning hoidsin pilku kõrval.

Milline loll komme. Käia vanavanavanemate haual lõpetamise päeval pildistamas.

Ma tundsin end alati kummaliselt, kui surnuaeda sellist asja tegema tulime. Ema sõnul oli see traditsioon. Austusavaldus esivanematele või mida iganes.

Ma oleks hea meelega selle austusavaldus plaani igale poole saatnud, kuid õnneks olin õppinud oma keelt teatud hetkedel hammaste taga hoidma. See oli üks selline olukord, mida oli targem vaikselt välja kannatada. Kui ma oleks välja öelnud, mida mina sellisest asjast arvan, oleks ema vajanud purgitäit Xanaxit, et kuidagi selle karmi tõega hakkama saada.

Kõigepealt pidin üksinda poseerima, siis koos õega, siis koos isaga ja siis lõpuks emaga ning lõpuks kutsus ta meie juurde lähedal tegutsenud naise, kes tummalt oli nõus meist neljast pilti tegema.
Kuidagi võlts oli naeratada seal inimesele, kes oli leinamas kedagi. Juba selle naise nägu peegeldas seda, kui okei on selliseid rõõmsaid pilte teha surnuaial. Ta näos polnud mingit emotsiooni, see oli lubivalge, silmas klaasistunud, täiesti tühjad... See inimene oli energiast tühi. Lihtsalt eksisteeris. Sellist inimest naeratamas näha oleks äärmiselt paeluv.

Kui pildid tehtud tänas ema seda naist ning kui naine oli eemal, märkasin maas midagi helkivat. Kummardusin ning korjasin üles peenikese kuldketi, mille omanikuks pidasin automaatselt naist, kes meid pildistamisega aitas. No hea küll. Surusin lilled õe sülle, eirasin ta protestivat vingu ning seadsin sammud naise poole, kes kükitas juba hauakivi juures ja silitas seda.  

„Vabandust, kuid kas teie pillasite selle maha?“

Naine võpatas ja tõstis pilgu. Lasin keti rippu ning kui ta lõpuks seda enda omaks siiski ei tunnistanud poetasin selle oma taskusse. „Selge...“ Seisin endiselt paigal.

Vaatasin naist ja tema kätt, mis hauakivi daatumeid silitas ja mu seest käis läbi külm jutt, kui nägin sinna maetud mehe surmakuupäeva, milleks oli 22. juuni. See oli sama päev kui... Raputasin pead. Vaid kokkusattumus.

Mu isa oli tuntud mehe tuntud poeg. Minust pidi saama ka oma isa tuntud poeg. Kui aus olla, siis ei olnud ma kunagi huvitatud sellest, millega mu isa tegeles. Mulle piisas selle tegevuse tuludest. Meil oli suur maja järve kaldal, garaa¾is kolm autot ning raha jätkus ka kõigeks muuks piisavalt. Teatud ports sellest kulus isal mu puhtaks ostmiseks, teatud ports mu õe poputamiseks. Niisama järjekindlalt kui ma jätkasin oma proteste, niisama järjekindlalt uskus isa, et minu puhta tausta eest raha väljakäimine tasub ära, sest minu päralt on tulevik. Kumb meist loll on, jääb teiste otsustada.

Kuigi kõik janunevad elu järele, oli minu janu selle järele hoopis teistsugune, kui keegi arvatagi oskaks. Kui vanemad aplodeerisid mulle, kui ma pääsesin mainekasse ülikooli ärivärki õppima, siis minu tegelikud soovid olid risti vastupidised. Veelgi ideaalsemas maailmas oleks ma teinud kõik, et saada võidusõitjaks, kuna mulle meeldis kiirus. Ma armastasin kiirust. Mulle meeldis oma musta Mustangiga kihutada ning kiirusepiirangud mulle ei lugenud. Kiiruseületamisega vahelejäämine ei olnud midagi, mida ma peljanud oleks. Kui juhtub, siis juhtub. Kohalik mendimaja saabki pappi jälle.

Niisiis polnud mul muud valikut, kui jääda oma unistusest unistama ning täita vanemate unistusi. Teadmine, et ma olen selle vara ja ettevõtte pärija ei pannud mind ülikoolis pingutama. Mul ei tekkinud selleks vajadust, kuna vahel mõned pikajuukselised pugejad lausa jooksid minu juurde, et saaks oma vastustega mind enda meelest aidata. Muidugi ma ei kasutanud seda kogu aeg ära, vahel sattusin õppima ka, kuid üldiselt ma isegi jagasin seda asja, mida ma oma kohutavalt suure huvi tõttu õppima olin tulnud. Mingi ime läbi lõpetasin enese üllatusekski väga asjalike hinnetega.

Ema soovis, et ma kohe peale suve läheks magistrisse edasi. Isa eelistas, et ma töötaks aasta firmas ja läheks alles siis. Ausalt öeldes eelistasin isa varianti rohkem, sest mulle tundus, et heal juhul annaks selle aastakese mõnusasti mööda saata. Ega ma ju reaalselt ei peagi midagi tegema. Kuna olen firmas kõige tähtsama mehe poeg, tehakse paljud asjad minu jaoks ära. Ma vaid pean oskama asjadest enam-vähem aru saada. Ei peaks probleemi tekkima. Saaks vaid ema ka nõusse. Magistrisse minek masendas mind. Ma tahtsin vaba olla ja elada. Kui enamus 24-aastased inimesed alustavad rõõmuga oma elu, siis minul polnud selleks mingit motivatsiooni. Kõik paika pandud. Korduv ajalugu. Mõtetu raamitud elu...  

Kui isa maja ees auto seisma jättis, olin ma esimene, kes autost väljus. Kuulsin ema pomisemas midagi ning siis mind hõikamas: „Tobey, kallis!“

Vihkasin, kui ema mind nunnutama hakkas. Tobey kallis, Tobey kullake... Mis järgmiseks? Tibuke äkki? Nunnuta Ivy’it, tema on meie perekonna pesamuna, mitte mina, oleks tahtnud emale vastu hüüda, kuid miski hoidis mind tagasi.

„Jah, emake?“ Pöördusin ja jäin ootavalt vaatama. Õde sahmerdas endiselt tagaistmel, isa kontrollis rooli taga oma telefonis meile, sest surnuaaial polnud levi. Ema lõi autoukse tagantkätt kinni ja astus minu juurde ning sätis end mu käevangu.
„Sööme kõik täna ilusti õhtust. Ma teen su lemmikut... Palun püsi kodus, eks?“
Esialgu ei osanudki ma midagi vastata. Ma polnud väga huvitatud perekondlikust pidulikust õhtusöögist, kuid kui ema seda soovis, ju siis.
„Hiljem võid siis... Ma tean, et sa ei püsi kodus,“ naeratas ta kiirelt ja silitas mu kätt, mis lilledel oli.
„Okei,“ laususin vaid ning ema lasi mu käevangust lahti. Astusin edasi ukse poole ning olles paari sammu kaugusel, avanes uks ja Rosa tervitas mind laia naeratusega. Ta tuli mulle vastu ja õnneks korjas lilled mu käte vahelt ära ning poetas mõned õnnitlused.

Rosa oli meie maja... hoidja, kui nii võib öelda. Kuigi reaalsus oli, et tegelikult oli ta emapoolne vanatädi või midagi sarnast, kes elas meie juures ning kuna ema oli natuke liiga naiivne oma vanuse kohta, oli Rosa see, kes tihtipeale vastutusrikkamaid majapidamisülesandeid enda kanda võttis. Samal ajal pühendus ema näiteks mingite mõtetute ühingute tegevuse organiseerimisele. Olin alati imestanud, kuidas ta sellise asjaga suutis hakkama saada. Närviline ja pabistaja nagu ta oli. Aga ma ei tundnud kunagi huvi. Tehku mis tahab. Minul savi.

Viskasin oma paberid elutoa lauale. Ma polnud ise neid veel kordagi vaadanud. Mulle aitas sellestki, et Ivy autos valju luges ette õppeaine ja kommenteeris mu saavutatud hinnet. Pöördusin ning läksin fuajeesse, kust trepp üles teisele korrusele viis. Isa rippus juba telefoni otsas ja seletas vihaselt kellegile mingeid tööasju ning ema ja Ivy piinasid oma kädistamisega Rosat, kes ilmselt oli viimased tunnid söögitegemisega sisustanud. Ivy märkas mind ja viipas mind nende juurde, kuid ma seadsin oma sammud temast välja tegemata üles. Ma tahtsin sellest ülikonnast välja ja natuke oma toas närve puhata. Kojutulek väsitas. Terve see päev oli väsitav olnud. Vaevalt ma viitsin peale õhtusööki veel välja ronida. Enamus ei teagi, et ma juba täna tagasi tulin.

Tõmbasin pintsaku seljast, seejärel tirisin särgi pükstest välja ning loivasin oma garderoobi, mis minule mitte omaselt piinlikult korda oli tehtud. Mulle ei meeldinud kui Rosa või mu ema mu toas midagi tegid, kuid vastuvaidlemiseks olin ma kaugel ära. Tänu korrale, mis riiulitel valitses, leidsin oma lõhkised teksad vähema vaevata üles. Võtsin riidepuult valge helesiniste kirjadega särgi ning viskasin need oma voodile. Riietele järgnes mu telefon. Võtsin viigipüksid jalast ning tõmbasin triiksärgi üle pea ning kuidagi lohakalt sättisin need riided t-särgist vabanenud riidepuule. Ma ei viitsi ema kisa kuulata, kui ta näeb, et mida ma oma ülikonnaga jälle teinud olen.

Tõmbasin teksad jalga, särgi kiirelt selga ja viskusin voodile pikali. Kobasin käega telefoni järele ning surusin selle taskusse. Sulgesin silmad ja hingasin rahulikult sisse-välja. Niimoodi pikali olles tundsin, kui väsinud mu keha tegelikult oli. Keerasin end ümber ja surusin näo patja ning vajusin isegi korraks unne. Ma oleks isegi kauemaks magama jäänud, kuid ma aimasin, et varsti on aeg õhtusöögiks ning mul ei oleks eriti tore laua ääres unisena olla.

Ei ütleks, et see õhtusöök oli midagi erilist. Isa korkis lahti küll mingi hullkalli veini ja lõime pokaale kokku. Muuhulgas kuulasime ka Ivy vingu, miks talle veini ei kallata, sest ta on ju täisealine nüüd. Kui ma olin ette kujutanud, et see söömaaeg saab olema pidu ja pillerkaar, siis ilmselt oli see seda rohkem emale ja isale. Minu jaoks oli kõik tavaline. Nende jaoks oli sel õhtul omamoodi tähtsus, sest viimati olime ühise laua taga jõulude paiku.

Kui käes oli magustoidu aeg, tõusin püsti ning kui olin oma tooli laua alla lükkamas, pälvisin ema imestunud pilgu.
„Kuhu sa lähed?“ jõudis Ivy emast ette.
„Ma jätan magustoidu täna vahele,“ vastasin rohkem emale, kui Ivyle ning kontrolliva pilgu isale heitnud, lisasin: „Ma lähen vaatan, mis toimub.“ Isa noogutas ning ma tegin laua äärest minekut.

Otsisin fuajeest oma jalatseid taga ning viskasin kapist mõned sinna surutud botased põrandale teiste jalanõude juurde. Hakkasin valgeid tosse jalga ajama, kui Ivy’t märkasin.
„Lähed jalgsi?“
„Võtan oma Mustangi,“
vastasin võtmeid kõlistades.
„Sa oled ju joonud?“
„Natuke veini, kõva jooming küll.“
„Aga...“
„Pole mitte ühtegi aga,“
laususin venitavalt ja sidusin paelad kinni. Ivy vahtis mind ikka veel, kuigi ma lootsin, et ta fuajeest minekut teeb.
„Sa alles jõudsid koju..,“ lausus ta ning ma sain temast isegi natuke aru. Eks ta ootas, et ma olen tore vanem vend, kes hakkab tema elu vastu ka kunagi huvi tundma. Uurib kaitsvalt, et kas äkki on mõni poiss talle tekkinud, uurib, kuidas muidu läheb... Vanemad panustasid mulle kui ideaalsele pojale, Ivy soovis, et ma oleksin talle kõigest ideaalne vanem vend.

Seda ma olin talle siis, kui ta pisike oli, pluss paar esimest kooliaastat. Peale seda tulid muutusid meie suhted. Mitte halvaks, kuid me ei olnud enam nii ninapidi koos kui kaua aega varem. Meie kuue aastane vanusevahe mõjutas peaaegu kõike. Kui ma olin 16, oli Ivy 10 ning lihtsalt mark oli koolis algklasside juures aega veeta. Ivy mängis veel nukkudega, mina avastasin elu. See meid üksteisest eemale viis. See ja siis veel mõtlemine, et mida teised minust arvavad kui ma teen seda või midagi teist...  

Aga kui Ivy oli juba 14 ja mina ülikoolis käisin, olin sisimas oma õe üle uhkegi. Ta oli hakanud tegelema spordiga ning nägi kena välja ja mu sõbrad, kes siiakanti jäid, hakkasid ka temaga suhtlema.  
Kuigi Ivy ees olnuks samuti kõik uksed lahti nagu minu ees olid, ei olnud Ivy selline. Ta oli meie pere pesamuna, korralik tüdruk, kes ei käinud kooliõhtutel väljas vaid õppis. Vahel harva käis ta koolipidudel või sõpradega nädavahetusel peol, kuid nii meeletu nagu mina Ivy ei olnud. Ja see polnud endiselt muutunud. Ma oleks kuulnud sellest.

„Ma olen terve see suvi kodus, Ivy. Küll me jõuame kakelda veel sinuga.“
„Tobey,“
lausus õde paluvalt.
„Usu mind, tibinavidin. Varsti sa lausa anud, et ma võimalikult harva sinuga kokku juhtuks selle maja peal. Nii et ma alustan juba täna.“ Tegin talle silma. „Homseni, Ivy Grace,“ laususin talle selga keerates ning väljusin majast.

Mu Mustang ootas mind truult garaa¾is. Viimati kuulsin ma selle kauni masina nurrumist jõulude ajal, kui kodus käisin ning nüüd ootasin kannatamatult, millal võtme süütesse saan lükata. Kohe, kohe, kohe.

Ma teadsin, et paak on täis ja tehnilise poole pealt on kõik korras. Isa hoolitses lihtsalt kõige eest. Sättisin end rooli taha ja käivitasin ootusärevalt auto. Lasin garaa¾iustel avaneda ning silitasin rahulolevalt rooliratast. Mida rohkem uks kõrgemale sõitis, seda paremini nägin maja.  Ausalt öeldes oli hea kodus olla. Silmitsesin mõtlikult seda helekollast villat ning tundsin, kuidas telefon taskus vibreerima hakkas ning sekundi pärast kuulsin mahedat helinat.

Naeratasin.

Koukisin telefoni taskust välja ja vaatasin ekraanil helistaja nime. Garry. Möödunust hoolimata ei tekkinud minus mingeid vastakaid tundeid. Vajutasin ’vasta’ ning kuulasin Garry ülevoolavat tervitust. Naersin ning vastasin talle samaga.

„Kuulsin, et meie geenius on alates tänasest vanal jahimaal tagasi.“
Eirasin Garry viidet mu koolilõpetamisele.
„Jajah, räägi parem, mis täna plaanis?“
„Oleneb, mis mõtted sinul peas on, sõbrake,“
naeris Garry jälle ning arvestades asjaolusid tundus, et ta oli joonud. Aga mis siis.
„Okei, ütle kus oled ja ma tulen kohale.“
„Sa tead, kust meid leiad.“
„10 minutit,“
laususin konkreetselt ning lasin Mustangil uriseda. Sulgesin silmad ja nautisin seda häält.  
Kuulsin telefonis Garry irvitust. „Suures linnas oli nii masendav, et igatsus mu järele nii suur?“
„Viis minutit kui rikun piiranguid.“
Esialgne kümmegi oli hästi pakutud. Viie minutiga nende juurde jõuda oli liiga meeletu, kuigi reaalne.
„Nii juba läheb!“
Lõpetasin kõne ja viskasin telefoni kõrvalistmele. Auto tegi vilina saatel kohalt minekut ning kiirelt olin sissesõidu teelt suurele teele jõudnud.

Tundsin end rooli taga ülihästi. Nautisin kiirust ja vabadust. Nautisin reeglite rikkumist. Nautisin seda ettearvamatuse põnevust, millega oma meeletut elujanu kustutasin. Nautisin seda elu.

_________________
Üritan tegelt ka viimaks tubli olla ja niisama elust halada: www.autsiblogi.wordpress.com



TEOSTE ''HINGEMATTEV'', ''HABRAS'', ''HABRAS: HAAVATAV'', ''NEED PISIASJAD'', ''NEED PISIASJAD 2''  JA ''TOBEY'' AUTORIÕIGUSED KUULUVAD ALATES TEOSE LOOMISE HETKEST VAID TEOSE AUTORILE KELLEKS ON E.P., PSEUDONÜÜM AUDREY. NIMETATUD TEOSTE KASUTAMINE TEISTE ISIKUTE POOLT ON LUBATUD VAID TEOSE AUTORI LOAL. IGASUGUNE TEOSTE KOPEERIMINE JA SELLE AUTORINA ISEENDA ESITAMINE ON VASTUOLUS AUTORIÕIGUSE SEADUSEGA.


Viimati muutis seda Audrey (7/2/2015, 15:34). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Vaimude Tund
Posija
avatar

Female Postituste arv : 488
Age : 19
Asukoht : kirjutab

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   4/2/2015, 17:19

Tobey tuli :)
Kusjuures ma arvasin, et ta on natuke noorem...
Ja Tobey on lahe Very Happy
Ma ei oska praegu midagi targemat öelda, kuna jutt on alles alguses. Pikemad kommentaarid saad tulevikus Wink
Uus tuleb varsti, eks?  Wink
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Audrey
Queen B ehk ADMIN
avatar

Female Postituste arv : 9448
Age : 25
Asukoht : Pärnu

PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   4/2/2015, 18:01

Tobey tuli jaa Very Happy Tobey oli juba päris alguses olemas. Ta peabki lahe olema Very Happy

Uus tuleb nädala pärast Very Happy Very Happy

_________________
Üritan tegelt ka viimaks tubli olla ja niisama elust halada: www.autsiblogi.wordpress.com



TEOSTE ''HINGEMATTEV'', ''HABRAS'', ''HABRAS: HAAVATAV'', ''NEED PISIASJAD'', ''NEED PISIASJAD 2''  JA ''TOBEY'' AUTORIÕIGUSED KUULUVAD ALATES TEOSE LOOMISE HETKEST VAID TEOSE AUTORILE KELLEKS ON E.P., PSEUDONÜÜM AUDREY. NIMETATUD TEOSTE KASUTAMINE TEISTE ISIKUTE POOLT ON LUBATUD VAID TEOSE AUTORI LOAL. IGASUGUNE TEOSTE KOPEERIMINE JA SELLE AUTORINA ISEENDA ESITAMINE ON VASTUOLUS AUTORIÕIGUSE SEADUSEGA.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Sponsored content




PostitaminePealkiri: Re: TOBEY, 6   

Tagasi üles Go down
 
TOBEY, 6
Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles 
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 9Mine lehele : 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9  Next
 Similar topics
-
» TOBEY, 6

Permissions in this forum:Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
MEIE JUTUD :: Jutud :: Armastus-
Hüppa: