Tüdruk maski varjus.. [ Samuti pooleli. :D ]

Nii, see siis minu uus jutt. Tuli selline mõte ja panin kirja. Mul pole õrna aimugi, kas mul üldse mõtteid veel tuleb. Pealkiri sarnaneb siin oleva teise jutuga, aga sisult on need täiesti erinevad, niiet loodan, et te ei pahanda. Kui loed, siis kommenteeri. Kirjavigu võib olla. Ja osad ei hakka väga tihti tulema, sest mul palju jutte ja vähe aega. Enjoy!


1.Osa

„Kamoon, kutt. Võta mõned joogid, sebi mõni kena tsikk.“ üritas Brad edutult Marcus't turgutada. Noormees vaid mõmises midagi endamisi ja vahtis ringi. „Saa üle, te olete juba kaks kuud lahus olnud!“ proovis Brad uuesti. „Jah, ma tean, aga..“ alustas Marc, kuid vaikis, nähes sõpra silmi pööritamas. „Jaajaa, ma tean. Te ju tutvusite maskipeol.“ irvitas Brad ja vilistas mööduvale neiule. Tüdruk näitas talle keskmist sõrme ja läks uhkelt edasi.


„Jaah..“ venitas Marc ja sättis oma süsimusta maski. „Sind küll..“ pomises Brad ja haaras uue joogi järele. Saaliuksed avanesid, andes märku uue külalise saabumisest. Marc viis oma hajameelse pilgu uste poole ja jälgis pettunult, kuidas järjekordne paar saali sisenes. „Ma lähen.. pole peotuju.“ lausus Marc sõbrale ja hakkas endale ukse poole teed rajama.


„Vabandust, laske läbi..“ pomises Marc tantsivatest paaridest mööda minnes. Saaliuksed avanesid taas ning Marc'i pilk rändas automaatselt uste poole. Ta jälgis kohkunud ilmel sisenevat kogu. Neiu astus tasasel sammul ustest sisse, tänas noogutusega uksehoidjaid ja viis siis pilgu üle saali. Ta kuldse läikega siidkleit langes vabalt alla, andes talle haldjaliku ilme. Koridorist tulev tuul lennutas üksikuid kuldse läikega juuksesalke, mis ülespandud soengust valla olid pääsenud. Samuti kuldses toonis mask varjas küll neiu nägu, aga Marc oli ikkagi võlutud ta ilust.


Neiu asetas graatsilise liigutusega käe käsipuule ja sammus rahulikult trepist alla. Marc pilgutas hämmeldunult silmi, ise mõeldes, miks sellisel imeilusal neiul kaaslast pole. „Noh, mees. Ei lähegi või?“ küsis ta kõrvale astunud Brad. Siis, tabanud Marc'i pilgu, noogutas noormees tunnustavalt pead ja lausus muiates: „Tubli, nii peabki. Mine nüüd ja sebi see tsikk ära.“ Brad andis Marc'ile kerge tõuke ning poiss astus paar sammu edasi.


Tundmatu neiu liikus parajasti joogilaudade suunas ning Marc otsustas talle järgneda. „Tere, minu nimi on.. Ei. Hei, kuidas läheb? Mkmm.. see ei sobi..“ arutles poiss endamisi. Pilku tõstes nägi ta, et tüdruk kallistas rõõmsalt üht noormeest ning võttis vastu talle ulatatud roosi. Marc'i lootused purnuesid tol hetkel kildudeks ning ta pööras kannapealt ringi, et maskiballilt lahkuda. Brad vaid vangutas pead ning vaatas, kuidas ta parim sõber, pilk maha suunatud, saalist lahkub.

Nii armas.. ^^
Sõu beatiful !

Awww...

Uus ja pikk osa siis. Vabandan ette et koguaeg sõnad neiu ja tüdruk korduvad, aga ma tahtsid ta nime alles lõpus avalikustada. Enjoy!


2.Osa

Järgmisel päeval rääkisid kõik koolis maskiballist. Marc ohkas ning haaras koolikotist vajalikud õpikud. Seejärel viskas ta koti metallkappi ja sulges selle ukse. „Hei!“ hüüdis Brad ja patsutas sõpra õlale. „Tsau jah..“ pomises Marc ning surus haigutuse alla. „Ära ütle, et sul on ikka veel sitt tuju. Polnud hea korvi saada, jah?“ vingus Brad ja kõndis Marc'i kõrval mööda koridori.


„Ma ei saanud korvi. Teoreetiliselt. Ma ei jõudnud isegi temaga rääkima hakata.“ lausus Marcus ja loivas trepist üles. „No vahet pole. Kes see tibi oli üldse?“ Marc seisatas korra, mõtles hetke ja ütles siis: „Mul pole õrna aimugi.“ Ta astus klassi ning pani asjad lauale. „Tule!“ üles Brad ja haaras sõbral varrukast. „Kuhu?“ mõmises poiss uniselt ja järgnes Brad'ile. „Me lähme ja otsime su driimgörli üles.“ irvitas kutt ja hakkas treppide poole liikuma. „Eiei.. mina ei tule kuhugi.“ ütles Marcus seisatades ja pani käed tõrjuvalt enda ette.

„Tuled jah! Ma ei viitsi enam vaadata kuidas sa päevast päeva norutad. Me lähme otsime selle tsiki üles, sa tutvustad end talle ja..“ „Ja siis tuleb ta kutt, annab mulle tou ja ma naasen mata tundi sinise silma ja miinustes egoga. Ei, aitäh!“ katkestas Marc ta jutu ja läks tagasi klassi. „Persse..“ pomises Brad ja järgnes talle.


Samal ajal korrus kõrgemal..


„Mis tund meil hakkab?“ küsis neiu sõbrannalt ja tõstis käe, et kuldne lokike kõrva taha lükata. „Eem.. filosoofia vist.“ pomises ta sõbranna oma tunniplaani uurides ja naeratas siis: „Jah, filo.“ Neiu noogutas ja astus poistekamba poole. „Eric!“ hüüdis ta ringi vaadates ning ootas kuni poiss temani jõuab. „Noomh?“ venitas poiss ja libistas pilgu üle teise tüdruku. „Mitu tundi sul on?“ lausus neiu ning sättis jonnaka loki taas kõrva taha.


„Eem.. 7 vist. Viin su koju?“ küsis Eric naeratades. „Jah, oleks tore.“ naeratas neiu vastu. „Tuled ka meiega?“ pöördus poiss Jessica poole. Neiu noogutas õhinal ning ta põsed värvusid roosakaks. Tüdrukud pöördusid itsitades ümber ja võtsid suuna treppide poole. „See oleks nii äge kui sina ja mu vend sebima hakkaks. Mõtle kui meist sugulased saaks?“ naeris tüdruk ja vaatas ootusärevalt Jessica poole. „Mina ja Eric? Haah.. looda aga..“ pomises too vastuseks. „Räägi aga..!“ Kell helises ja tüdrukud kiirustasid, et oma klassi jõuda. „Oota, ma pidin ju mataõpsilt need ülesanded võtma!“ lausus Jessica ja vedas sõbranna matemaatika klassi poole.


„Alustuseks võtame lahti õpikust lehekülje 58 ja kirjutame uue osa kohta konspekti.“ seletas õpetaja klassi ees tammudes ning kirjutas siis lehekülje numbri ka tahvlile. Marcus vahtis seda tühja pilguga ning joonistas vihikusse edasi. Pilt, mille kallal ta töötas, kujutas seda imeilusat neiut kuldses kleidis. Marc oli just hariliku järele haaramas kui kõlas arglik koputus uksele. „Sisse!“ hüüatas õpetaja valjult ning uks avanes.


Marc pööras vaid ühe pilgu kahele sisenevale neiule ning joonistas siis edasi. Kõik teised kutid lausa õgisid tüdrukuid oma pilkudega. Brad muidugi kaasaarvatud. „Jah, ja siis teed need kaks ka. Nendega peaksid teistele järele jõudma..“ seletas õpetaja ühele neiule. Marc tõstis pilgu ja nägi, kuidas teise neiu käsi tõusis, et kuldset lokikest kõrva taha sättida. Poiss ohkas ja suunas pilgu tagasi vihikusse.


See ohe aga köitis neiu tähelepanu ning ta pööras pilgu poisi poole. Tüdruk vaatas imestunult poisi vihikusse ja jälgis, kuidas ta käsi vilunud liigutustega kuldse kleidi äärt viimistleb. Ta astus sammu laudade poole, et paremini näha ning jäi joonistust jõllitama. Marc tõstis just sel hetkel silmad ning nende pilgud kohtusid. Poiss kortsutas kulmu ja heitis korraks pilgu oma joonistusele. „Aga see on ju..?“ alustas neiu, kuid ta küsimuse katkestas õpetaja hääl: „Christal, kas sul oli ka midagi vaja?“ Neiu pöördus ning naeratas siis õpetajale: „Ei, ei olnud.“

WOW.

Superrrrrrrrrrr, uuut!

Ma mõtlesin küll, et jätan selle kleidi teie fantaasia hooleks aga ma leidsin täpselt sellise kleidi nagu ma ette kujutasin. Niiet..

Kuna pilte ei saa sealt panna siis lisan lingi kust neid vaadata saab. Kes tahab oma kujutlusvõimet kasutada, ei pea seda linki tsekkama. http://www.cynthia-styling.com/goods.php?id=187


Ja maskist lisan pildi siis

Jeeesus ,nii armas

Üks õhtune maiuspala siis veel. See on jah natuke imelik, et nad koguaeg kokku põrkavad, aga noh.. Juhtub. Ootan endiselt kommentaare ja kriitikat!


3.Osa

Marc vaatas segaduses pilguga Christal'i poole ja mõtiskles, mis neiu öelda tahtis. Siis pööras tüdruk ümber ja lahkus klassist, veel viimast pilku Marcus'e joonistusele heites. Jessica sulges vaikselt ukse ja tüdrukud jooksid enda klassi. „Ja kodus tehke töövihikust ülesanded 39 kuni 46. Võite minna!“ hüüdis õpetaja üle jutusumina ja sulges ohates õpiku. Klass tühjenes mõne sekundiga ja koridor täitus õpilastega. „Hei, mida see tibi vaatas nii veidra näoga?“ küsis Brad kulmu kortsutades ning otsis õpikute vahelt tunniplaani välja.


„Mu vihikut.“ lausus Marcus napisõnaliselt ja keeras lukule õige koodi ette. Lukk avanes plõksatusega ning Marc viskas õpikud kotti. „Mis järgmine tund on?“ küsis poiss ning jäi jõllitama Brad'ist mööduvaid tüdrukuid. Christal'it ja Jessica't. „Kehaline..“ pomises Brad ning haaras kapist spordikoti. Marc võttis samuti enda spordikoti ja pani kapiukse kinni.


„Kuule, mis värk seal matas oli?“ küsis Jessica ja astus Christal'i ette. „Ei midagi. Kõnni nüüd!“ naeris Christal ja kohendas süles olevat õpikutekuhja. „No midagi ju oli! Selle kutiga?“ ei jätnud Jessica jonni. „Ma lihtsalt vaatasin mida ta joonistab.“ lausus neiu ning avas oma kapi ukse. „Ja mis ta siis joonistas?“ päris Jess edasi ja avas ka enda kapi. „Mind.“ ütles Christal vaikselt ja lõi kapiukse kinni. „Oota... mida?“ kilkas Jessica ja tormas sõbrannale järele.


„Ei midagi..“ pomises Christal pilku maas hoides ja ei märganudki, et keegi ta tee peal ees oli. Seetõttu kõndis tüdruk täpselt Marcus'ele otsa. „Sorry..“ lausus tüdruk pilku tõstes ning vakatas, nähes, kellega tegu. „Eem.. ei.. pole hullu.“ kokutas Marc ja märkas alles siis, et ta neiul käsivartest kinni hoidis. Poiss langetas kohe käed ja vaatas korra Brad'i poole, kes naeru tagasi püüdis hoida.


„Ma nüüd.. lähen.“ lausus Christal, pööramata Marc'i silmadelt pilku. „Jah..“ pomises poiss ja märkas alles siis neiu sõbrannat, kes kõike toimuvat jälgis. Christal märkas, et Marc ta seljataha vaatab ning pööras pilgu sinna. „Aah, Jess. Tule, lähme tundi.“ vuristas neiu ja haaras sõbrannal käest. „Ee, jah. Olgu.“ pomises neiu segaduses pilguga ning kõndis Christal'i järel mööda koridori treppide poole. Marc ohkas ning suundus kehalisse.

Urr, asi edeneb Uut!

Jumalast hea
Aint, te se meenutab vägagi filmi: "Another Cinderella Story"
igastahes.. edasi

Kuule ja.. Ma mõtlesin seda maskiballi tehes hoopis GG osa peale. Aga ei, see jutt on teistsuguse sisuga.

Hea! (: :)
Totaalselt.
A Cinderella Story byyyyyyyyyy yeah.
Hea.
uuut!
Pikk see tuleb umbes?

Tahad tiba kriitikat saad seda:

Vennad ei kingi õdedele roose, Brad on tiba passiivne ja pehme (tögamise osas).

aga need laksust tummaks kohad on suurepärased ning kohmetus samuti...

Muust positiivsest ei hakka rääkimagi...

Suurepärane...

Uut!

Miks sa arvad, et see kutt ta vend oli?

Brad on Marc'i sõber juba kauakaua olnud ja teab kui raske Marc'il on. Lahkuminek eelmisest tsikist ja värki. Siis ta võtab vähe vaiksemalt.

Aga muidu suured tänud.

Uut osa saab ka millalgi, täna vist isegi.

Uus osa siis ka. Teiste juttude kohta ei tea, millal uusi saab. Mõtted keerlevad hetkel selle jutu ümber. Ja Sille, mul pole õrna aimugi kui pikk see tuleb. Enjoy!


4.Osa

„Seleta!“ lausus Brad otsusekindlalt sõbra kõrval tammudes ja raputas oma märgi juukseid. Poisid olid just kehalisest naasnud ja suundusid enda kappide juurde, et siis inglise keelde jõuda. „Mida?“ lausus Marc süütul ilmel ja tõmbas rätiku õlgadelt maha. „See tibi? Kes sulle otsa kõndis? Ja kes ka su joonistust vahtis nagu välja tuleb. Kes ta on siuke?“ päris Brad ja asetas spordikoti maha, et kapp avada.


„Ma ei tea..“ lausus Marc ohates ning avas ka enda kapi, „Ta tundub nii tuttav, aga mul ei jõua kohale, kus ma teda näinud olen.“ „'Pikad juhtmed' on selle nähtuse nimi.“ irvitas Brad ja haaras kapist õpikud. Kapiukse kinni löönud, jäi ta sõpra ootama ning kõndis siis tolle kõrval taas treppide poole. „Ma vihkan treppe, eriti pärast kehalist.“ pomises poiss kolmandale korrusele jõudes ja kohendas õpikutekoormat oma kätel.


„Good afternoon, class!“ lausus õpetaja klassi astudes ning noomis veel viimseid hilinejaid. „Now, you had some homework as well, right?“ lausus õpetaja naeratades ja käskis kõigil kodused tööd ette näidata. Tund jätkus töövihikuga ning kõik ohkasid kergendunult, kuuldes kellahelinat. „Don't forget the test tomorrow!“ hüüdis õpetaja lahkujatele järele ning kustutas klassis tuled.


„Test? Misasja?!“ päris Kevin poistest möödudes. „Mingi on, aegade peale..“ pomises Marc ja heitis pilgu kõrvalklassi poole. Sealt väljusid Christal ja Jessica, millestki rõõmsalt jutustades. „Noh mees, mida sa ootad?“ küsis Brad ja andis sõbrale kerge müksu õla pihta. Marcus vaatas tüdrukuid hetke, kuid raputas siis pead. „Ei.. tal on ju oma kutt olemas.“ lausus poiss ja hakkas teisele poole kõndima. „Oot-oot.. mis kutt? Ja kuhu sa enda arust lähed? Meil on nüüd kaks ajalugu ju. Ja need on teisel pool.“ ütles Brad talle järele kõndides ja teda ümber pöörates. „See kutt, eks talle roosi andis. Ja ma ei lähe nendest mööda, ma lähen ringiga.“ lausus Marcus ja hakkas uuesti enda valitud suunas kõndima.


„Ära ole argpüks!“ hüüdis Brad poisile järele, kuid sai vastuseks ainult vaigistava käeviipe. Brad pööras otsusekindlalt ümber ja jalutas otse tüdrukute poole. „Kuule, Christal olid jamh?“ lausus ta ühele neiule. „Ee.. jah.“ pomises tüdruk, ilmselgelt segaduses olles. „Mis värk sul Marc'iga on?“ Christal kergitas küsivalt kulmu ning Brad selgitas: „See kelle vihikusse sa vaatasid ja kellele sa otsa kõndisid ja.. .“ „Jah, sain aru. Mis temaga olema peaks?“ lausus neiu pealnäha ükskõikselt, kuid ehmatus ta silmis ei jäänud Brad'ile märkamatuks. „No mina ei tea.. näiteks see joonistus? Mis sellega oli?“ proovis poiss temast tõde välja uurida. Christal kõhkles enne hetke kui lausus: „Ta joonistas mind.“ „Oota, sina oledki see driimgörl?“ lausus Brad üllatunult ning jäi tüdrukut suurte silmadega jõllitama.

Hah Uut!

Pääris hea juu
Uut ^^

Suurepärane!

Kui kriitikat tahad, siis võin msnis rääkida

Ähhsaa,nii hea:D
sellise koha pealt ei tohi pooleli jätta. -.-
Kriitikavaene jutt.. mis teha

Otu,kohe msn-is?

Kus siis veel, ei hakka ju teiste ees siis...

5.Osa

„Oi, kui Marcus seda kuuleb..“ lausus Brad säravate silmadega ning pöördus ümber, et sõber üles otsida. Kuid kellegi teravate küüntega sõrmed haarasid poisi käsivarrest ja tõmbasid ta tagasi. „Mis driimgörl?“ lausus Christal teda kahtlaselt põrnitsedes. „Eem.. Marcus räägib sulle ise.“ üritas Brad end välja keerutada, kuid Christal ei andnud nii kergesti alla. „Räägi!“ tõstis tüdruk häält, pöörates sellega endale ka teiste õpilaste tähelepanu. „Noh.. seal maskipeol. Marcus nägi sind trepist alla tulemas ja sa hakkasid talle meeldima. Ta tahtis juba sinuga rääkima tulla, aga sa kallistasid mingit teist kutti.“ seletas Brad, ise mõeldes, et Marc lööb ta maha.


„Jason..“ pomises Christal vaikselt ning lasi Brad'ist lahti. Brad kergitas kulmu ja küsis: „Kes see Jason on?“ „Vahet pole..“ pomises neiu ning vajus mõttesse. Kõlas esimene kell ning Brad hakkas ajaloo klassi suunas kõndima. „Oota!“ hüüdis Christal poisile järgi. „Nomh?“ lausus poiss ümber pöörates ning Christal lausus: „Ära sellest Marcus'ele esialgu räägi.“ Brad jäi neiut küsivalt põrnitsema, kuid Christal'i näoilmest oli näha, et ta ei kavatsenudki oma plaani paljastada. „Ookei..“ venitas poiss ja sammus minema.


„Kus sa olid nii kaua?“ küsis Marcus, proovides ükskõikset ilmet ette manada. „Klassijuss ajas mingit jama.“ pomises Brad vastu ja avas õpikust vajaliku lehekülje. Marcus ohkas ning talitas samamoodi. „Õpetaja, millal meil töö tuleb?“ kostus tagapingist Mary hääl. „Hmm, no kui teil materjal selge on, siis võib juba järgmisel tunnil teha.“ lausus õpetaja rahulolevalt ning üle kalssi kostus pettumuspomin. „Ei ole meil midagi selge!“ hüüdis Brad üle klassi ning enamus nõustusid temaga. „No mul on väga kahju, Bradley, aga see pole tõesti minu probleem, et sa tunnitöö asemel tüdrukute sääri piilud.“ lausus õpetaja pahaselt ja märkis arvutisse kontrolltöö aja.


Tüdrukud itsitasid vaikselt ning õpetaja ütles neile: „Ja mis te naerate? Teie riietus on lausa seadusevastane. Ega teiegi vagurad tallekesed pole.“ „Õpetaja, minu teada pole sellist seadust olemas, mis keelaks natuke lühemate seelikutega käia.“ lausus Brittany nätsu närides. „Viska näts ära. Ja ma räägin kooli seadustest. Sama hästi võiksid sa salli ümber puusade kerida ja sellega kooli tulla.“ ütles õpetaja juba pahaseks saades. „Ei, sall on pikem.“ irvitas Jake. „Nii, jätkame tunnitööga!“ hüüdis õpetaja üle kasvava jutusumina ja hakkas tahvlile vajalikke aastaarve kirjutama.


„Ma vihkan ajalugu.“ lausus Brad vahetunnis lauale toetudes ning muigas, nähes klassi tibisid oma krohvikihti uuendamas. „Kes ei vihkaks.“ ütles Marcus ja läks klassist välja. Brad hüppas püsti ja järgnes sõbrale. „Kuule..“ alustas Brad ebalevalt, kuid siis meenus talle Christal'ile antud lubadus. „Noo, kuulen.“ ütles Marc kannatamatult. „Ee.. sul mata tehtud?“ lausus Brad. „Mida kuradit sa ajad? Meil oli juba mata ju.“ lausus Marc pahaseks saades. „Mm.. ma tean. Ma mõtlen homset kodust tööd.“ üritas Brad end välja keerutada. „Jaa, ma raudselt veedan oma vahetunnid mata koduseid töid tehes.“ pomises Marcus ning läks kellahelinat kuuldes klassi. Brad ohkas ja otsustas, et ta peab Christal'iga rääkima. Teist kellahelinat kuuldes läks ka tema klassi ning istus oma kohale.

Meeldib!
Uut!

Lühike, aga vähemalt uus! Enjoy! Homme saate pikema. Kui veab


6.Osa


„Hei! Christal!“ hüüdis Brad ning jooksis neiule järele. „Noomh?“ päris neiu ebalevalt ja upitas kotti õlal. „Kuule, ma lähen. Homme näeme.“ pomises ta sõbranna neiule. Christal noogutas ja pöördus siis taas Brad'i poole. „Mis mängu sa mängid?“ päris poiss pikemalt keerutamata. „Mis mängu? Mina?“ päris Christal segaduses. „Jah. Kes on Jason ja miks ma Marc'ile öelda ei või, kes sa oled?“ „See pole sinu asi!“ nähvas tüdruk pahaselt ja tormas koolimajast välja.


Kuid Brad ei jätnud asja lihtsalt nii. Ta jooksis Christal'ile järele ning haaras neiul käest, sundides ta nii endale otsa vaatama. „Kes on Jason?“ küsis poiss tungival toonil. „Ta on mu eks. Ta ei saa minust kuidagi üle ja siis ta tõi mulle sinna ka roosi. Ta tahtis isegi mu kaaslane olla ja ähvardas kõiki teisi, kes mind kutsusid. Aga ma ütlesin talle ära ning läksin üksinda.“ seletas tüdruk pilku maas hoides. „Oota, mees ähvardas kõiki, kes sind kutsusid? Ja peol hüppad sina talle õnnelikult kaela?! Kus see loogika siin on?“ päris Brad kulmu kortsutades.


„Ma ei hüpanud talle kaela. Ma ainult kallistasin teda.“ protestis Christal ning tõmbas oma käe vabaks. „Ja mis õigusega sa üldse minu käest neid asju küsima tuled?“ päris neiu tagasi pahaseks muutudes. „Marc on mu sõber ja ma ei saa teda kannatamas näha.“ lausus Brad rahulikult. „No, mina ei saa sinna midagi parata, et ta minusse kohe ära armus. Mina kuttidega tegemist teha ei kavatse!“ lausus Christal kõrgilt ning jalutas siis uhkel sammul minema.

Bitchyyyy
Uuut!