Süü on tähtedel

Kilpnäärmevähki põdev 16-aastane Hazel on õnnelik natukese juurde ostetud aja eest, kuigi ta ei tea veel selle natukese pikkust. Tal on tunne, nagu voolaks elu ta sõrmede vahelt minema. Kuni ta kohtub Augustusega. Kangekaelne ja sihikindel poiss on otsustanud, et peab võitma Hazeli südame, mis selle hetkeni on kuulunud ühele lõputa jäänud romaanile. Kuigi haigus nõuab oma, kirjutatakse noorte elu käsikiri ümber ja nad leiavad selle, mida ei ole jõudnud veel kaotada.

“Süü on tähtedel” on põrgulikult naljakas, enneolematu, rõõmu täis tohutult kurb raamat. See raamat murrab lugeja südame – aga mitte selle pärast, et kurnaks südant, vaid seetõttu, et täidab selle üha uuesti ja uuesti, nii et see lõpuks enam midagi mahutada ei jaksa ning tükkideks lendab. Raamat valiti 2012. aastal Goodreadsi kasutajate poolt aasta raamatuks.




Film on ka nüüd juba väljas, aga pole ise veel vaatama jõudnud minna.
Igatahes olen kindel, et te kõik teate seda raamatut suurepäraselt ning olete sega lugenudki, niisiis mõtlesin selle kohta teema teha.

Ja kui keegi on filmi näinud, mitu taskurätti kulus, et pisaraid kuivatada?

Ma teadsin, et see teema tuleb siia  

Ise pole ka veel filmi näinud, loodan homme. Varun vaikselt ka salvärtte kaasa   Tõesti loodan, et film on sama hea kui raamat ja usun, et nii see on :)

Kuulates teiste arvamusi, siis arvatavasti ongi.

Käisin esilinastusel... KÕIK NUTSID. Väga-väga hea oli, raamatut aga ei ole lugeda jõudnud.

Kinno tasuks korralikult salvakaid kaasa varuda. Ma arvan, et sellest pisikesest kümnenest pakist on vähe, tasuks kohe poest see karp osta. Võib-olla kõrvalistujal saavad otsa ja siis saad sheerida.

Audrey aitäh soovituse eest!

Film on kaks tundi ja viis minutit pikk ning kui ma ei eksi, siis esimese poole saab kindlasti pisaratevabalt hakkama aga eks see oleneb inimestest Mina püsisin kuiv poolteist tundi

Ma juba natuke kardan selle filmi vaatamist.

Karta pole küll midagi. Ma teadsin, et see on nagunii kurb film ja läksin ikkagi vaatama. See on kurb aga nii mõneski kohas terve saal rõkkas naerda. Ilus, kuid traagiline lugu, mis peaks minu meelest õpetama elu nautima...

Käisime emaga koos seda vaatamas ja hiljem arutasimegi, et kuidagi suudavad just need inimesed, kes on suremas, elule kuidagi teistmoodi läheneda ja tegelikult peaks need, kel aega lõpuni palju-palju rohkem nende elurõõmust või -janust eeskuju võtma. Oh, ei oskagi neid mõtteid normaalselt sõnastadagi...

Arutasime just sõbrannaga täna, et võiks vaatama minna. Sõbranna veel raamatut lugenud pole, sest ta tahab seda ingliskeelsena lugeda, aga tal pole õnnestunud seda kuskilt hankida. Rääkis mulle, et ta oli poes seda raamatut sirvinud ja teinud täpselt lahti leheküljelt, millel oli kirjas, et Augustus suri. Tal oli seepeale raamat põrandale kukkunud.

Oeh, ma kujutan ette, et mul läheks tõesti pigem seda suurt salvrätikute karpi vaja. Ma loodan, et minust sinna järv päris maha ei jää.

Getzzzu, pean mainima, et kui ma raamatut esimest korda sirvisin võtsin samuti just Augustuse surma kohalt lahti. Pärast olin muidugi natuke pahane, et selle juba varakult teada sain, kuid nii oli kergem lugeda, sest ma kipun jube kergesti nutma.

Ma just täna käisin sõpradega vaatamas. Mul on tunne, et me olime ühed vanimad seal (20), sest nt minu kõrval istusid neli umbes 10aastast tüdrukut ja ülejäänud saal tundus ka suhteliselt noor olevat. Filmi ajal siis naerdi ja hiljem oli ikka päris korralikku löristamist kuulda. Kuigi ühes nurgas mingid tüübid naersid. -.- (Tüdrukud) Nende peale olime pahased.

Silmad kuivaks ei jäänud, aga õnneks suutsin end nii palju tagasi hoida, et päris punasetäpilisena ei väljunud saalist.

Üldiselt oli film hea, kuigi oleks võinud lühem olla. Mis mulle meeldis, oli see, et kuigi raamat on täis päris cornysid ütlemisi, siis need näitlejad suutsid kõik need asjad väga loomulikuna edasi anda. :)

Augustuse surm oli paras šokk ausalt öeldes.

Kuna ma raamatut lugenud ega lehitsenud polnud, arvasin teatud hetkeni, et Hazel on see, kes sureb.

Ma püüdsin küll raamatut lugeda, aga see ei haaranud mind nii kaasa, et oleksin sellega algusest kaugemale jõudnud. Filmi kavatsen ma siiski ära vaadata, kuna uudishimu on nii suur, ja kui see mulle meeldib, annan ma ilmselt ka raamatule uue võimaluse

Kui ma raamatut lugema hakkasin, siis see kõik tundus alguses nii etteaimatav ja igav, olin isegi veidi pettunud ja mõtlesin, kas ma olen see ainus imelik? Ühel hetkel aga hakkas no tõsiselt meeldima

Käisin ka seda täna vaatamas. Kohutav. Mitte, et film oleks halb olnud. Aga see tekitas mingi vastiku masenduse. Kuidagi selline kurb ja tühi tunne jäi sisse.
Esimene kord tuli mulle pisar silma siis, kui nad seal Anne Franki majas olid. Augustuse ''proovimatuste'' ajal läks asi lõplikult käest ära. Kusjuures saalis hakkas keegi niimoodi nutma, et see tegi talle endale nalja. Ja mõne aja pärast hakkas kogu saal naerma. See oli kuidagi nii armas ja liigutav.
Aga näitlejad olid superhästi valitud. Eriti Augustus. Tema sobis nagu rusikas silmaauku.

Ma lugesin kusagilt, et keegi oli selle raamatu viimast lehekülge lugenud ja arvanud, et Hazel ja Gus abielluvad (kuna lõpus ütles Hazel: ''I do, Augustus.'' vms.) Ja see vaeseke luges kogu raamatut arvates, et nad abielluvad.

See isik sai siis küll suure šoki osaliseks.
Mulle endale meeldib ka kusjuures tavaliselt raamatu lõppu lugeda enne, kui raamatuga alustan. Mul on hea meel, et ma selle raamatu puhul kiusatusele järele ei andnud.

Mulle meeldib Hazelit mängiv näitleja. Mitte et Augustuse oma ei meeldiks, aga Hazeli oma on lihtsalt suurepärane.

Mulle meeldib ka tohutult Hazelit mängiv näitleja, ta sobis suurepäraselt sinna ja Gus ka loomulikult. :)

Eile sain ka siis filmielamuse osaliseks ja jäin vägagi rahule :) Kogu saal nuttis seal ja see oli omamoodi koomiline Ise poetasin ka paar pisarat. Aga jah, supersupersuper raamat kui ka film, kuigi mulle tegelikult ei meeldi kurvad lood.

Mu õde kusjuures ei salli Shailene Woodley't üldse millegipärast. Ta tunnistab, et hea näitleja, aga midagi välimuses hakkab vastu. Mitte see, et ta kole oleks, aga midagi muud. Mina ise olen Woodley't väga kõrgelt hinnanud alates hetkest, mil ta "Järeltulijates" vee all ujudes nuttis ja see paar sekundit mu südame murdis.

Salvrätikuid tootvate firmade müüginumbrid ilmselt tõusevad, kui kinos taolisi filme näidatakse

Käisin ka viimaks vaatamas.....   

Ma pole endiselt näinud. Hullumeelselt sooviks.

Tõmba, peaks juba saama...

Raamat ei haaranud üldse. Mdea, ma püüdsin lugeda, aga miski häiris.
Eile käisin filmi vaatamas. Musta huumorit oli kuidagi palju, aga see oli muhe. Kuna Gusi surm mulle üllatusena ei tulnud, ei olnud selle koha peal ka mingisugust emotsiooni. Pisar silma ei tulnud.
Aga Isaac...kutt elab pigem pimedana, sest ei taha näha maailma, kus pole tema parimat sõpra. THAT IS LOVE! Kõige kurvem koht selles filmis... Ja matustel see "Matused on elavatele" koht meeldis väga.

Ma valasin oodatust vähem pisaraid. Esimene koht vist oligi alles see, kui neil see Augustuse proovi matus vms oli.