2014 :):)

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

1.

Tähetüdruk

Autor: Jerry Spinelli
Lehekülgi: 183
Tutvustus: Sellest päevast peale, kui ta helide ja värvide pöörisena vaiksesse Mica keskkooli saabus, saatis teda kõikjal pomin: «Tähetüdruk, Tähetüdruk.» Ta oli sama müstiline nagu ta nimi ja sama maagiline nagu kõrbetaevas. Ta vallutas Leo Borlocki südame üheainsa naeratusega. Ta pani Mica keskkooli klassiruumid ja koridorid vaimustusest kihama.
Esialgu.
Siis hakkasid nad Tähetüdruku peale viltu vaatama ja varsti teda ka vältima. Armunud Leo, paanikas ja meeleheitel, palub tüdrukut, et too muutuks tavaliseks...
Minu arvamus: Ma poleks elusees osanud arvata, et mulle see raamat meeldima hakkab. Ostsin selle tegelikult odava hinna tõttu ja no tagakaane tekst pakkus ka natukene huvi.
Igatahes häiris mind Leo käitumine. Ta justkui ütles, et tema ümber pole enam üldse inimesi, kes temaga ei räägiks, kuigi tal oli Kevin ja Tähetüdruk. Ja Archie. Niisiis ajas see mind päris närvi, kui ta muudkui rääkis, et oi, kõik väldivad teda, isver susver kui jube, no kelle ma valima peaks, nemad või Tähetüdruku... No kulla inimene, sinuga ei peagi terve kool rääkima, iga vastutulev inimene ei pea sulle tere ütlema või tervituseks noogutama. Kuigi mulle meeldis, et ta okassigadega lipse kogus.
Ja lõppkokkuvõttes meeldis see raamat mulle väga. Näitas väga hästi, kui õelad teismelised olla võivad ja kui väga nad normaalsust ja igapäevasust taga ajavad. Ja need, kes vähegi erilised on, need tallatakse jalge all tavalisteks. Õnneks võttis Tähetüdruk viimaks aru pähe oli tema ise edasi.

Ja mul oli väga hea meel pealkirjaks 2014 kirjutada, kuna ma olen seda aastat nii palju aastaid oodanud. Nüüd mul saab viimaks see ajuvaba põhikool läbi. :)

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

2.

Surmav arsenal: Luude linn

Autor: Cassandra Clare
Lehekülgi: 416
Tutvustus: Kui viieteistkümneaastane Clary Fray läheb oma kodulinnas New Yorgis klubisse nimega Pandemonium, satub ta seal mõrva tunnistajaks – ja selle mõrva sooritavad kolm teismelist, kes on kaetud kummaliste tätoveeringutega ja kel on kaasas imelikud relvad. Ja siis haihtub surnukeha jäljetult õhku. Politsei kutsumisel pole erilist mõtet, kui selgub, et keegi peale Clary mõrvareid ei näe ning sellest, et inimene on surnud, pole jälgegi, isegi mitte veretilgakestki maas. Ja kas see, kes suri, oli üldse inimene?
Nii kohtub Clary esimest korda varjuküttidega, sõdalastega, kes on pühendunud Maa deemonitest vabastamisele. See on ka tema esimene kohtumine Jace’iga, noormehega, kes näeb välja nagu ingel ja käitub nagu kaabakas. Peagi kistakse Clary Jace’i maailma, kui tüdruku ema kaob ning teda ennast ründab deemon. Kuid miks peaksid deemonid üldse Clary ja tema ema vastu huvi tundma? Ja miks Clary varjukütte näeb? See küsimus huvitab paljusid…
Minu arvamus: Ma nüüd ei teagi, mida sellest raamatust õieti arvatagi. Blackwellist sai mingi hetk korraks Blackburn, jutumärke oli nii paljudest kohtadest puudud, et vahel oli nii arusaamatu, et kas see oli nüüd otsekõne või ei. Ja tekst oli nii väike ja kuidagi kokkusurutud. Otsekõne kuhjus pidevalt üksteise otsa. Ja mulle absoluutselt ei meeldi, kui raamatu kaan tehakse filmi järgi. No kurat, ausõna.
Ma ootasin raamatust päris palju, kuigi olin ennist juba filmi jõudnud vaadata (mida saab igavuse arvele panna, kuna mulle tavaliselt ei meeldi filme vaadata ennem kui raamatuid lugeda) Film oli täitsa okei, seega ootasin, et raamat oleks väga hea, aga noh... Ei. Midagi jäi puudu. Mingi hetk suutsin Hodge'i Dumbledorega samastada ja Hugot Faweksiga. No taevas halasta. Very Happy

Igatahes pettusin, võiks öelda. Muidugi on kõik need ruunid, välja mõeldud maailmad huvitavad ja põnevad, kuid ehk olen mina neist piisavalt tüdinud, et need mulle enam sellist rõõmu ei paku. Mine sa tea. Ehk mul oleks aeg mingi hetk armastusromaanidele pühenduda, et siis neist tüdineda ja fantaasia taas suure rõõmuga vastu võtta... Very Happy

Aga kui ma peaks raamatukogus teist osa nägema, siis ma arvatavasti võtaksin selle. Ja seda ka vaid seetõttu, et ma tahan teada, mis Jace'ist ja Claryst saab.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

3.

Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola

Autor: Lydia Koidula
Lehekülgi: 56
Tutvustus: „Säärane mulk“ on Koidula kolmas ja viimane algupärane näidend. Esmakordselt ilmus näidend trükist 1872. aastal ja kajastas oma aja valupunkte: vastuolusid talunike ja rentnike vahel, hariduse halvustamist, nekrutivõtmisest kõrvalehoidumist, isapoolset sundi tütrele mehelemineku asjus...
130 aastat tagasi kirjutatud lavatükk on teatrites populaarne ka tänapäeval
Minu arvamus: See ei olnud nii halb nagu mulle alguses tunduda võis. Paar esimest lehekülge lugesin ilmselge vastikustundega, peas vasardamas koguaeg, et ma pean seda lugema, pean, pean, pean... Siis jätsin mingiks hetkeks rahule ja lugesin edasi. No ja käis kah!
Enn oli muidugi paras tõbras ja see segadus lõpu poole, et kumba nüüd Maie tahab (Peetri silmis) oli küll väga mõttetu, sest oli ilmselge juba algusest peale, et viimane Märdi võtab. Eks ole.
Aga mul hea meel, et see nii lühike oli ja et see raamatu mul nüüd läbi on. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

4.

Ootamatu võimalus

Autor: J. K Rowling
Lehekülgi: 448
Tutvustus: Väike Pagfordi alev on vapustatud, kui neljakümnendates eluaastates Barry Fairbrother ootamatult sureb. Pealtnäha on Pagford oma munakivisillutisega väljaku ning iidse kloostriga idülliline Inglismaa alev, kuid kauni fassaadi taga käib sõda. Rikkad sõdivad vaestega, teismelised vanematega, naised meestega, õpetajad õpilastega... Pagford pole selline, nagu esmapilgul paistab.
Barryst maha jäänud tühi koht vallavolikogus annab ajendi seni suurimale sõjale alevi ajaloos. Kes võidab kire, kahepalgelisuse ja ootamatute paljastustega pikitud valimised?
Minu arvamus: Algus mul ei edenenud. Võtsin kätte, panin ära. Ja nii kogu aeg. Aga siis mingil hetkel hakkas see mulle meeldib. Tegelased muutusid sümpaatsemaks, tegevus muutus põnevamaks... Ma arvan, et mul oli kaks lemmik kohta ka kogu raamatu jooksul. Hetk, mil Kay ja Gavin Milesi ja Samantha juures einestasid ja siis lõpp, eriti siis, kui ma leheküljelt need laulusõnad leidsin. See oli kurb hetk, samas pisarat välja ei võlunud. (Ehk olen ma vähe kangemaks muutunud? Very Happy

)
Krystal mulle muidugi ei meeldinud, Terri niisamuti ja Simon ja Howard ja... Nii palju oli neid, kes ei meeldinud inimese mõttes, kuid kes raamatusse särtsu juurde tõid. Lemmik võib-olla oligi Kay, hiljem ka Samantha, kuid ta seda bändipoissi Jake'i fännama hakkas. Ja kui ta Andrew'le külge lõi. Very Happy

Lõpuks muutusid tegelased väga armsaks ja toredaks, nii et ma hakkan neid kindlasti igatsema.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

5.

The perks of being a wallflower

Autor: Stephen Chbosky
Lehekülgi: 232
Tutvustus: Charlie is a freshman.
And while he's not the biggest geek in the school, he is by no means popular. Shy, introspective, intelligent beyond his year yet socially awkward,he is a wallflower, caught between trying to live his life and trying to run from it.

Charlie is attempting to navigate his way through uncharted territory: the world of first dates and mix tapes, family dramas and new friends; the world of sex, drugs, and The Rocky Horror Picture Show, when all one requires is that perfect song on that perfect drive to feel infinite. But he can't stay on the sideline forever. Standing on the fringes of life offers a unique perspective. But there comes a time to see what it looks like from the dance floor.
Minu arvamus: Mul on hea meel, et ma viimaks ühe veidi paksema inglise keelse raamatu läbi sain. Mitte muidugi hüpersuper hea meel, sest ma teadsin juba pikemat aega, et ma saan selle varsti läbi, aga siiski. Very Happy

Ma olen seda korra lugenud tegelikult. Eesti keeles. Inglise keelne jättis kuidagi sügavama mulje. Ma ei tea. Lihtsalt tunne oli õigem, kui seda oli eesti keelsega, kuigi ma suurt ei mäleta. Aga ma arvan, et Charlie oli tõepoolest eriline poiss. Ja et lõppude lõpuks oli ta siiski õnnelik. Ja et ta tädi Helen oli hea inimene. Ja et Brad olid idioot, et Patrickuga nii käitus.
No ja kuna kõik pidevalt räägivad siin, et tõmbavad lausetele/kohtadele, mis neile neile meeldivad jooni alla või tõmbavad markeriga üle, siis ma proovisin ka. Õde küsis päras, kas ma olen lolliks läinud, et raamatut niiviisi sodin. Ma saatsin ta seepeale toast lihtsalt minema. Very Happy

Mainin ka, et mulle ei meeldi mu enda raamatu kaas. Raamatupoes lihtsalt polnud paremat, seega võtsin selle. Need filmi järgi kaaned ei istu väga.

*
And i thought about how many people have loved those songs. And how many people got through a lot of bad times because of those songs. And how many people enjoyed good times with those songs. And how much those songs really mean. I think it would be great to have written one of those songs. I bet if i wrote one of them, i would be very proud. I hope that they feel it's enough. I really do because they've made me happy. And i'm only one person.

*

"I would die for you. But i won't live for you."

Love always,
Cilen.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

6.

2014 :):) S%C3%BC%C3%BC-on-t%C3%A4htedel

Süü on tähtedel

Autor: John Green
Lehekülgi: 272
Tutvustus: Kilpnäärmevähki põdev 16-aastane Hazel on õnnelik natukese juurde ostetud aja eest, kuigi ta ei tea veel selle natukese pikkust. Tal on tunne, nagu voolaks elu ta sõrmede vahelt minema. Kuni ta kohtub Augustusega. Kangekaelne ja sihikindel poiss on otsustanud, et peab võitma Hazeli südame, mis selle hetkeni on kuulunud ühele lõputa jäänud romaanile.
Kuigi haigus nõuab oma, kirjutatakse noorte elu käsikiri ümber ja nad leiavad selle, mida ei ole jõudnud veel kaotada.
Minu arvamus: Ma arvan, et see oli hea raamat. Kogu enda ilus ja valus. Nendes sillerdavates naerupahvakutes, mis kahjuks olematuks jäid ja neis pisarates, mis lõpuks siiski end taas näidata suvatsesid. (Aga ma muigasin küll, eksole)
Ma ei nimetaks seda enda lemmik raamatuks. Mitte veel. Mitte praegu. Võib-olla kunagi tulevikus, kui ma seda uuesti lugeda suvatsen. Aga ma arvan, et autor on sellegi poolest suurepärane kirjanik. Nii mõnelgi korral pidin tundma häbi, kui ei teadnud, mida mõni sõna võiks tähendada, kuid egas ma vaevunud väljagi selgitama, mis see tähendab. Very Happy

Ja noh, Augustuse lugu oli ootamatu. Ma poleks osanud arvata, et nii juhtub, kuid mul on hea meel, et nii juhtus. Ootamatused on alati teretulnud. Ja tegelikult ootan ma nüüd filmi. Mul oli väga raske Hazelit selle käruga ringi koperdamas näha. Ma ei suutnud isegi ette kujutada, milline see päriselt välja võiks näha ja kuidas ta seda igale poole topib. Very Happy

Okei siis. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

7.

Vabanemine

Autor: Janika Vaht
Lehekülgi: 224
Tutvustus: Mai on 17-aastane tüdruk, kes hoidub omaette ja suunab tunded sissepoole. Ühel päeval päästab ta enesetappu kavatseva noormehe, kellest saab uuel kooliaastal tema klassivend. Poiss pöörab tüdruku sisemaailma pea peale. Õppides klassivenda tundma, mõistab Mai, millest tal vajaka on ning millises suunas liikuda, et minevikuvarjudest vabaneda.
Minu arvamus: Üllatavalt normaalne. Tõepoolest. Kogu raamatu jooksul ei olnud mitte ühtegi inglise keelset väljendit, rääkimata siis veel nendest haigetest roppustest, mida alati nendest kuradi noorte raamatutest leiab. Mis on lihtsalt suurepärane. Ja see paneb mind omakorda mõtlema, et mille alusel Tänapäev võitjad valib. Kas selle põhjal, kui sisutihe see on või et kas see läheb rohkem noortele peale? Ma olen enda arvamuses väga kindel, kui ütlen, et see raamat oleks väärinud küll kohta esikolmikus, mitte lihtsalt ära märkimist.
Nagu ma ütlesin, oli see normaalne. See oli peaaegu hea, aga midagi jäi puudu. Mõni väike detail. Pealegi mõtlen ma praegu sellele, et Mai ei rääkinud lõpus enam mitte ühtegi sõna enda endiste sõpradega peale Juku. Väga veider. Ja mind häiris, et Mai pidevalt nuttis. Nagu koguaeg ta lihtsalt valas pisaraid. Aga ega ma pole ise kunagi sellises olukorras olnud ka, seega ma ei oska öelda, kuidas mina käituksin.
Igatahes meeldis see raamat mulle oodatust rohkem ja arvestades, et see oli neiu esimene raamat, siis ma ootan kindlasti, et ta veel kirjutaks. Midagi paremat, kus raamatul on vähe kindlam point, kui vaid armastus mingi poisi vastu. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

8.

2014 :):) K%C3%B5iges-on-s%C3%BC%C3%BCdi-pariis

Kõiges on süüdi Pariis

Autor: Jennifer Greene
Lehekülgi: 318
Tutvustus: Kelly Rochard on kindlalt otsustanud kogeda veel üht seiklust, enne kui abiellub! Siiski, Louvre´i juures röövli ohvriks langemine polnud see, mida ta kauaoodatud Pariisi reisilt ootas. Appi tõttav Will Maguire on lummatud kenast Notre Dame´i dressipluusis võõrast. Kelly ei suuda vastu panna maailma kõige romantilisemale linnale ega Willile, kes otsustab talle näidata kõiki linna aardeid, alustades Eiffeli tornist kuni jalutuskäikudeni Seine´i jõe ääres.

Kas nende armastus jääb kestma, kui nad naasevad vanasse tuttavasse Indianasse või osutub see vaid armastuse linna hingematvaks juhusuhteks?
Minu arvamus: Nagu iga teine armastusromaan. Ma ei ütle, et see nüüd halb oli ja niisamuti ma ei ütle, et see väga hea oli. Vahel on lihtsalt mõnus lugeda armastusromaani, kus kõik (enamasti) alati hästi lõppeb. Selline kerge ja mõnus lugemine, mis ei vajanud väga palju keskendumist, kuna sõnad jooksid silme ees kergelt ja pilt tekkis hästi silme ette. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

9.

Lahkulööja

Autor: Veronica Roth
Lehekülgi: 383
Tutvustus: ÜKSAINUS VALIK VÕIB SIND MUUTA

Beatrice Priori Chicagos koosneb ühiskond viiest killast, millest igaüks kummardab ühte voorust: Siirad ausust, Isetud ennastsalgavust, Kartmatud vaprust, Sõbralikud rahumeelsust ja Erudiidid intelligentsust. Igal aastal peavad valimispäeval kõik kuueteist-aastased otsustama ühe killa kasuks, et pühendada sellele oma ülejäänud elu. Beatrice’i jaoks tähendab see oma perekonna juurde jäämist või siis otsust olla see, kes ta päriselt on – mõlemat ta ei saa. Tema valik üllatab kõiki, ka teda ennast.
Otsuse langetamisele järgnevate ränkraskete katsete ajal võtab Beatrice endale nimeks Tris ja annab koos teiste kandidaatidega endast kõik, et olla oma valiku vääriline. Kandidaatide vastupidavus pannakse proovile karmides füüsilistes katsetes ja pingelistes psühholoogilistes simulatsioonides, millel on mõne jaoks laastavad tagajärjed. Kuna katsed muudavad kõiki, peab Tris otsustama, kes on tema tõelised sõbrad ja kuidas mahub uude ellu armulugu kord ligitõmbava ja siis jälle teda marru ajava noormehega. Aga Trisil on ka saladus, mida ta varjab kõigi eest, sest teda on hoiatatud, et vastasel juhul võib teda oodata surm. Avastades, et näiliselt ideaalset ühiskonda ähvardavad lõhkuda rahutused ja teravnevad lahkarvamused, saab ta ühtlasi teada, et tema saladus võib aidata tal oma lähedased päästa… või siis hävitab hoopis tema enda.

ÜKSAINUS VALIK

ÜKSAINUS VALIK
otsustab, kes on su sõbrad

ÜKSAINUS VALIK
otsustab, millesse sa usud

ÜKSAINUS VALIK
otsustab, kelle poolt sa oled

IGAVESEKS

ÜKSAINUS VALIK
VÕIB SIND MUUTA
Minu arvamus: Natuke liiga dramaatiline sisututvustus, peaks ütlema. Hoogu vist mindud veitsa.
Ma arvan, et see on igati tüüpiline noorteromaan, isegi kui siin on mingi kildade süsteem, mida varem nagu kohanud ei ole. Ikka üks suur armastuslugu ja ikka vapper ja kõige parem peategelane ja blablabla. Ma kardan, et mul on sellest natuke kõrini. Very Happy

Nelja nime värgi tabasin üpris alguses ära, kui vahepeal raamatut sirvisin ja Tobiase nime märkasin. Niisiis sain ma juba päris alguses aimu, et nende vahel asi arenema hakkab.
Mul on tegelikult natuke kahju ka, et see raamat näiteks VA tasemel ei küündinud, aga pole hullu. Kõik ei saagi midagi nii vägevat kirjutada ja R. Mead ja J. K Rowling. Eksole? Very Happy

Aga kui teised osad peaks ka keegi kunagi lähitulevikus ära tõlkima, siis ma ikka loen. Huvi pärast, et kas hakkab rohkem meeldima või ei. Üldiselt siis sama lugu nagu Cassandra Clare'i raamatuga.
Veidi ülepaisutatud nagu paljude teiste selliste teostega ikka. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

10.

Tumenejad

Autor: Berit Veidemann
Lehekülgi: 288
Tutvustus: Üheksandas klassis käiva tõrjutud Ingridi elu muutub, kui ta saab teada, et tal on üleloomulikud võimed. Ta asub õppima üleloomulike võimetega laste kooli, kust saab alguse hulk maagilisi seiklusi.
Minu arvamus: Sellest, mil ma viimati ühe raamat läbi sain on küll hulk aega juba möödas. Kohutav lausa. Aga ma loen ka kõiki raamatuid hetkel korraga, mis selle põhjus arvatavasti ongi. Wink

Igatahes raamat oli minu jaoks tõeline üllataja. Mul ei olnud absoluutselt mingeid ootusi, kui ma selle raamatukogust võtsin. Nagu tõepoolest ei olnud. Pigem kaldus mu arvamus selle poole, et ega siit nagunii midagi head ei tule.
Aga tuli. Tõepoolest tuli. Muidugi tekkis minus küsimus, miks see kolmandaks jäeti, aga see selleks...
Alguses olin ma okeil arvamusel. Veidi häirisid need mõned üksikud inglise keelsed väljendid ja see, et Ingridi vanemad nii halvasti läbi said ja et ta ühtegi väga head sõpra ei olnud jne jne. Aga kui mängud tulid ja tumenejad... Jah, mulle meeldis. Eks ma veidi pakun enda arvamusega üle ka, aga tõepoolest, arvestades näiteks esikoha raamatuga, on see lausa fantastiline. Ja parem kui "Vabanemine" ka. Viimane oli kuidagi sisuvaene, kuid siin raamat lausa kihas sellest "sisust" Very Happy

Ja ma arvan, et sellele tuleb järg ka. Vähemalt arvestades seda, kuidas raamat lõppes, siia peaks uus osa tulema.
Raamatu lugemine käis ka ruttu, nii et katkestasin veidikeseks kõigi teiste lugemise ja lugesin selle kiirelt läbi.

PS: "Kõrboja peremees" on igati igav raamat ja ma olen sellest vaid 20 lk'd lugenud ja õpetaja tegi meile selle peale töö ja mul ausalt öeldes on täiesti sai, kuidas see mul läks. Kolmanda veerandi lõpus tekib mul alati see teatud mittehuvitumine.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

11.

Äravahetatud

Autor: Amanda Hocking
Lehekülgi: 308
Tutvustus: Kui Wendy Everly oli kuuene, püüdis ema teda tappa, kuna arvas, et Wendy on koletis. Üksteist aastat hiljem avastas Wendy, et emal võis tõepoolest õigus olla. Ta ei olnudki inimene, kelleks oli end kogu elu pidanud – ja kõike seda ainult Finn Holmes’i pärast.

Wendyle tundub, et Finn on mõistatuslik mees, kes teda pidevalt jälgib. Iga kohtumine jätab Wendyle sügava mulje ... kuigi see on arvatavasti rohkem, kui ta eales tunnistab, seotud tema meeletu iluga. Ei lähe kaua, kui mees tõe paljastab ‒ Wendy vahetati sündimisel ära ja Finn tuli teda koju viima.

Nüüd on Wendy teel maagilisse maailma, mille eksisteerimisest tal isegi aimu ei olnud. Maailma, mis on samaaegselt nii hirmutav kui ilus. Maailma, kus ta peab vana elu maha jätma, et avastada, kelleks oli määratud tegelikult saama.
Minu arvamus: Sellest raamatust sai alguse Hockingi kuulsuse karjäär või? Mingi loll nali või? Milline idioot saaks sellist raamatut küll nii palju armastada?
Seda, mis ma nüüd ütlen, ei nimeta ma autori süüks, vaid kirjastajate süüks, kes selle raamatu eesti keelde panid. Igas kuradi kohas oli jutumärke puudu. Lõpuks sai mul sellest nii kõrini, et võtsin punase tindipliiatsi kätte ja hakkasin neid puuduvatesse kohtadesse juurde kirjutama. Ma südamest kahetsen, et ma selle raamatu endale üldse soetada suvatsesin. Pealegi oli raamatus need lõigud üksteisest eraldatud, nagu täiega eraldatud ja tihti juhtus ka seda, et ühes lõigus rääkis üks inimene enda teksti ära, siis tuli vahe ja ta kurat jätkas seal!!!!!!! Ma olen väga vihane, ausõna. Ja ma ei tea, kas olla vihane praegu kirjastajate või autori peale.
Nüüd tuleb siis see osa, kus ma olen autori peale pahane. No nii lapselikku ja südant pahaks ajavat armulugu on lihtsalt piin lugeda, mis seal alguses oli. Küll ta tundis liblikaid kõhus ja blablabla. Ta vaevalt tundis siis Finni. Ja kurat, tüdruk oli vist minu vanune, kui ma ei eksi, siis no nii idiootlik tüdruk annab olla. Kui mina midagi tahan, siis ma pean seda ka saama. Kasutan enda veenimist ja tunnen siis selliseid süümekaid, et ise ka ei usus. Appi, appi, appi. Mis sa sellest veenimisest siis üldse kasutad, idioot?
Lõpupoole muutus asi muidugi palju talutavamaks. Finni ja Wendy vaheline tõmme oli siis juba palju paremini kirjutatud, eriti need vastu seina surumised ja jõhkrad suudlused. See mulle meeldis.
Mõnedes kohtades jäi mul muidugi selle raamatu tobeda ülesehituse tõttu ka aru saamata, kes midagi ütles, kuid ma ei kavatsenud seda kohta kaks korda üle lugeda. Pigem otsisin ma selle raamatu puhul koguaeg vigu.
Mulle see raamat ei meeldinud. Mitte üldse. Ma ei suuda üldse ettegi kujutada, kuidas see nii populaarne saab olla, et see isegi eesti keelde on nüüd tõlgitud.

Pipar Postituste arv : 1381 Age : 25 Asukoht : Eesti

Ma just mõtlesin, et soetan selle raamatu endale eile kui apollos ringi tuiasin, aga nagu tavaliselt ikka raamatupoodides, pean ma olema sada protsenti kindel, et see raamat meeldib mulle ja ta on väärt ostmist. See tundus mulle tagakaane ja kujunduse põhjal selline raamat, mida vist ikka päris oma riiulisse ei ole mõtet osta. Praegu ma arvan, et jumal tänatud, et ma ei ostnud seda.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

Ma vana loll muidugi ostsin selle. Very Happy

12.

Nõidade avastus

Autor: Deborah Harkness
Lehekülgi: 808
Tutvustus: Maailm, kus elavad nõiad, deemonid ja vampiirid.
Käsikiri, milles peitub nende kõigi mineviku saladus ja ühtlasi ka nende tuleviku võti.
Diana ja Matthew – keelatud armulugu selle kõige südames.　
See algab puuduse ja ihalusega.
See algab vere ja hirmuga.
See algab nõidade avastusega.
Minu arvamus: Mulle täitsa meeldis see raamat. Alguses lugesin eriti suure innuga, aga lõpupoole nagu hakkas venima ja venima.
Muidu täitsa okei raamat, aga ei midagi hüpersuper erilist. Paganama pikk oli, kuigi nagu nüüd mõeldes seal nii palju asju ka ei toimunud, et nii pikaks oleks võinud venida.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

13.

Mõrvas kahtlustatu pihtimused

Autorid: James Patterson ja Maxine Paetro
Lehekülgi: 328
Tutvustus: "Sellel õhtul, mil mu vanemad surid – pärast seda, kui nad olid läikivates mustades laibakottides teenindusliftiga ära viidud –, karjus mu vend Matthew täiest kõrist nii mis ta võimsad kopsud võtsid: „Mu vanemad olid küll vastikud, kuid nad polnud ära teeninud, et neid koos prügiga välja viidaks!”
Viimase suhtes oli tal õigus, ja nagu hiljem selgus, esimese suhtes samuti.

Rikas abielupaar Maud ja Malcolm Angel leitakse surnuna. Politsei kahtlus langeb kõigile majaelanikele, eelkõige raamatu peategelasele, tütar Tandy Angelile. Tandy ja tema vennad on üles kasvanud tugeva surve all ning nad kõik on ühel või teisel põhjusel vanemate vastu vaenulikult meelestatud. Minajutustaja Tandy, nutikas teismeline, kes tunneb, et on olnud vanemate pideva jälgimise all „nagu elektriaedikus elav kiibistatud koer”, otsustab ise mõrvari jälile jõuda. Tandy on viimane, kes oma vanemaid elusana nägi. Ta kahtlustab kõiki, sealhulgas oma vendi: kunstikalduvustega kaksikvenda Harrisoni, noort, ent tugevat Hugot ja jalgpallitähest vanimat venda Matthew’d. Peres on varjatud mitmeid saladusi, mis tasapisi sündmuste arenedes ilmsiks tulevad.
Minu arvamus: Pikalt pole midagi öelda. Kerge lugemine, veidi põnevust. Lõpplahendus oli veidi ootamatu, kuna ma siiski kahtlustasin mõnd pere lastest. Miskipäras ootasin koguaeg, et Tandy ja Caputo (või mis iganes ta nimi oli) vahel midagi muud toimuks, aga sinnapaika see kõik jäigi... Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

14.

2014 :):) Harry-potter-ja-surma-v%C3%A4gised

Harry Potter ja surma vägised

Autor: J. K Rowling
Lehekülgi: 638
Tutvustus: Harry Potteri sarja viimases ja seitsmendas raamatus seisab Harry silmitsi raske ülesandega – leida ja hävitada Voldemori varikätkid. Samal ajal on olukord võlurite maailmas raskeks muutunud – seal märatsevad surmasööjad ning kiusatakse taga muguverelisi võlureid. Muidugi aga on Harryl abiks tema sõbrad Ron ja Hermione ning Fööniksi ordu liikmed. Harry Potter lugude seitsmendas osas saavad lugejad vastuse paljudele seni vastamata küsimustele.
Minu arvamus: Ma sõna otseses mõttes lihtsalt kaon nendesse raamatutesse. Suutsin selle raamatuga mitmeid õhtuid sisustada, mis algasid tavaliselt kella viiest ja lõppsid nii poole üheteiskümne paiku.
Ja nüüd ma muidugi tahaks jälle otsast alustada, juba kolmandat korda. Iga kord neid raamatuid lugedes on taas avastamisrõõmu.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

15.

2014 :):) Vampiiride-akadeemia-iv-1-osa-verevanne

Verevanne. Vampiiride akadeemia 4. raamat 1. osa

Autor: Richelle Mead
Lehekülgi: 248
Tutvustus: Kui kaugele kavatseb Rose minna, et oma lubadust täita?

Hiljutine strigoide rünnak Püha Vladimiri Akadeemiale oli kooli ajaloos hukutavaim, selles said surma nii moroidest õpilased, õpetajad kui ka kaitsjad.

Hullem veel – strigoid võtsid endaga kaasa mõned ohvrid – nende seas ka Dimitri. Noormees pigem sureks, kui muutuks strigoiks, ja nüüd peab Rose hülgama oma parima sõbra, Lissa, keda ta on vandunud iga hinna eest kaitsta, et täide saata see, mida Dimitri oli tal kaua aega tagasi palunud teha.

Ent kui kaalul on rohkem kui elu, kuidas ta suudab hävitada inimese, keda armastab üle kõige siin ilmas?
Minu arvamus: Algus mõjus kuidagi väga pubekalikult. Rose'i mingusugune kommentaar takode söömise kohta oli nagu väga kohatu.
Mida edasi raamat liikus seda enam ma sellesse süvenesin ja seda enam see mulle jälle meeldis. Viimati lugesin ma VA'd nii kaua aega tagasi, et ma tõepoolest ei suuda isegi meenutada, mil see oli. Igatahes oli mul kohe selle raamatu teine osa ka käepärast võtta ja ma pean lihtsalt ütlema, et Dimitri on endiselt sama võluv ja ma hakkasin mõtlema, et ega neil strigoidel häda väga polegi, kui nad on Dimitrid. Very Happy

Ja Adrian on vapustav, muidugi. Ta on mulle üha rohkem meeldima hakanud.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

16.

KAKSTEIST. I raamat

Autor: Justin Cronin
Lehekülgi: 312
Tutvustus: Cronin jätkab sealt, kus jäid pooleli „Teekonna” seiklused, kuid kandub ka tagasi, aega enne seda kui vallandus viirus, mis tekitas maakeral katastroofi. Inimesed püüavad endiselt mingil moel mõista, kuidas uues olukorras elada, kaksteist esialgset nakatunut on loonud oma telepaatilised armeed ja keset kõike seda kõnnib endiselt Amy, mõistatuslik tüdruk, kes liigub ringi otsekui lunastaja. Temaga on liitunud oma kindluslinnast väljatunginud seltskond ning seiklusi selles katastroofijärgses maailmas jätkub neile kuhjaga.
Cronini sünget maailmalõpunägemust eristab paljudest teistest samalaadsetest romaanidest kindlasti see, et tegu on väga hästi kirjutatud raamatuga.
Minu arvamus: Alguses ei suutnud ma kuidagi süveneda. Ma lugesin ja lugesin ja mõte lihtsalt kandus pidevalt kuhugi eemale. Arvatavasti seetõttu selle raamatu läbi lugemine nii kaua aega võttiski.
Aga mingi hetk muutus asi minu jaoks väga põnevaks. Muidugi, tänu alguse tähelepanematusele jäid mul mõned olulised faktid kahesilmavahele, aga ma ei hakanud ka otsast lugema, kuna ausalt öeldes lihtsalt ei viitsinud.
Ah, ja ma olen täiesti kindel, et April ja ta seltskond jäid siiski lõpuks ellu, kuna Alicia oli Donadio. Nagu Aprilgi. Neis oli palju sarnaseid jooni ka.
Ja lõpetuseks siis seda, et väga tore oli lõpus lugeda juba tuttavate inimeste kohta. Peter ja Alicia. Ja Amy. Kui Vooluringi mainiti, siis oli ka kohe suur elevus sees. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

17.

Elu pärast surma

Autor: Airika Harrik
Lehekülgi: 344
Tutvustus: "Meil oli saladusi. Mõlemal. Küsimus oli vaid selles, kas ja millal neid jagada?
Näis, et tema jaoks oli see „kas ja millal” siinsamas, sest ta küsis ootamatult: „Miks ma ringiratast käin, Morthin? Sa ju tead seda, kas pole nii?”
Ma ei teadnud, kas olen veel valmis sellest rääkima. Samas olin ma seda kõike juba oma 12 000 aastat enda teada hoidnud.
Äkki aitas kah? Vahest oleks rääkimine asjad meie vahel lõplikult selgeks teinud? Oleksin ehk isegi oma tunnetes ja eesmärkides selgusele jõudnud?
„See on pikem lugu.”
„Ja mina olen üks suur kõrv.”
Minu arvamus: Alguses olin ma pidevalt segaduses. Küll ei saanud ma ühest asjast aru, küll teisest, samuti mitte ka üle lugedes. Mida edasi raamat arenes seda enam ma selle sisusse süveneda suutsin. Lõppkokkuvõttes nii halb nüüd ei olnudki ju. Pealegi on tunnustust väärt, kuidas siiski nii noor inimene midagi täitsa head kirjutada suudab. Ja et ta midagi sellist välja on osanud mõelda. Välismaa autorite puhul oleks see liialt tavaline, aga eestlase puhul on see lausa suurepärane. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

18.

Barry Totter ja häbematu paroodia

Autor: Michael Gerber
Lehekülgi: 248
Tutvustus: Kui üks raamat või raamatute seeria pälvib ülemaailmse tuntuse, nagu juhtus Harry Potteri lugudega, leidub ikka ka neid, kes leiavad põhjust selle üle nalja heita. Just nimelt seda ongi teinud Ameerika autor Michael Gerber oma teoses "Barry Totter ja häbematu paroodia".
Selle raamatu kangelane Barry veedab 22-aastasena oma 11. õppeaastat Sigamülka võlurite koolis. Tõsi, ta oleks pidanud ammu lahkuma, kuid kuulsusest võib sattuda sõltuvusse! Nüüd aga on kooli direktoril Alpo Bumblemore´il "igavesele õpilasele" varuks uus ülesanne – peatada temast kavandatava Wagner Brothersi filmi "Barry Totter ja vältimatu katse kassat teha" tootmine, kuna see võib osutuda koolile saatuslikuks. Nii kutsubki Barry kaasa vanad sõbrad Lon Measley ja Ermine Cringeri ning sukeldub pöörastesse seiklustesse pugude maailmas, kus kohtutakse nii Sigamülka kummituse Peaaegu Ajudeta Nicki kui ka salapärase kirjaniku J.G. Rollinsiga.
Minu arvamus: Üks ütlemata tobe raamat. Alustades juba selle nimega, Barry Totter, ja lõpetades sellega, et Dumbledore'i nimi oli Alpo. Mul on kahju, et ma seda üleüldse kunagi lugeda suvatsesin.
Samas ma ei saa muidugi öelda, et raamat oleks halvasti kirjutatud olnud. Kindlasti mitte. Jutt jooksis kenasti ja kõigest sai suurepäraselt aru. Lihtsalt... Tõeline Harry Potter on mitmeid sadu kordi parem. No tegelikult oli see lihtsalt nii naeruväärne raamat, et ma ei oska kohe midagi öeldagi. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

19.

TUHAST LINN. Surmav arsenal. Teine raamat

Autor: Cassandra Clare
Lehekülgi: 376
Tutvustus: Täieõiguslikuna varjuküttide sekka astunud Clary teeb lähemalt tutvust maailmaga, mis seni oli jäänud tema pilgu eest varjule. Tüdruku sõprade hulka kuulub nüüd libahunte ja vampiire ning tema saatusesse sekkuvad ootamatul moel haldjad.
See maailm, kus miski pole selline, nagu näib, pakub paraku järjest uusi mõistatusi. Kelle veri voolab Clary ja Jace’i soontes? Kust on pärit võimed, mis neis ühtäkki ilmnevad? Kas Valentine on ohtlik hullumeelne või korrumpeerunud varjukütiladviku vastu võitlev aatemees? Mida teha, kui peale deemonite tuleb noortel võidelda ka omaenda tunnete vastu? Autor hoiab lugejaid endiselt kütkeis.
Minu arvamus: Erinevalt esimesest osast meeldis see mulle palju palju rohkem. Lugemine läks endiselt ladusaks ja tegelasedki olid endised, aga miskipärast oli see raamat palju parem. Nüüd ma mõtlen ja kardan, et esimese osa lugemiselamuse rikkus film ära. Ma luban nüüd pühalikult, et ma ei vaata enam mitte kuradi kunagi ühtegi filmi enne raamatut. (Pool-pühalikult. Kunagi ei saa ju kindel olla Very Happy

)
Igatahes. Igati väärt raamat lugemiseks, kui midagi üleliia rasket ei taha lugeda. Mulle meeldis, kuidas sündmused arenesid, mulle meeldis, et Magnusele meeldis Alec. Mulle meeldis, et raamatu lõpus mainiti Dumbledore'i. Very Happy

Muidugi vihastas mind pisut see, kuidas Clary end igale poole vahele proovis pressida, kuigi ise millegagi õieti hakkamagi ei saa. Jah, tegi selle megasuperhüper laheda ruuni, tore. Aga kas on vaja end pidevalt kõiges süüdistada ja kõikidesse võitlustesse sekkuda?
Kui aus olla, siis ma pole suurem asi raamatute kritiseerija ja kiitja. Natuke masendav. Tahaks pikemalt kirjutada, aga ei oska.

Kokku loetud lehekülgi: 6430

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

20.

KLAASLINN. Surmav arsenal. Kolmas raamat

Autor: Cassandra Clare
Lehekülgi: 448
Tutvustus: Cassandra Clare’i sarja „Surmav arsenal” kolmanda raamatu „Klaaslinn” tegevus leiab aset varjuküttide iidsel kodumaal, pastoraalses Idrises ja selle kaunis pealinnas Alicantes, kus aeg näikse olevat peatunud: hõbedaselt hiilgavate deemonitornide mõju ei lase seal kasutada telefoni ega mootorsõidukeid.
Tuhat aastat tagasi oli ingel Raziel pannud Idrises oma verega aluse rassile, kes pidi hoidma sellest maailmast eemale deemonid, ent võimuihast hullunud Valentine Morgenstern kavatseb just nende abil valla päästa sõja, et hävitada kõik allilmlased, keda ta maniakaalselt vihkab, ning ühtlasi varjukütid, kes keelduvad talle truudust vandumast.
Esimestes raamatutes põimitud suhete kangasse lisandub uusi mustreid; lõimelõngu katkestatakse ja sõlmitakse uuesti. Osa saladusi näib lahenevat, aga kas päevavalgele tuleb kogu tõde või kas seda ongi alati tarvis?

"Klaaslinnaga" jõuab Cassandra Clare'i osavalt romantikat ja põnevust segav gootilike sugemetega linnafantaasia sari "Surmav arsenal" poole peale, kuid lahendus, mis veel äsja tundus käeulatuses, nihkub aina kaugemale. Püüdes päästa oma ema ja aidata sõpru, on Clarissa on sunnitud minema Klaaslinna, mis võib tähendada talle surma. Olukorras, kus usaldada ei saa isegi venda ja algaja varjukütt on sunnitud abi otsima võõrastelt, seisavad Clarissa ees rasked valikud. Mitmed vastamata jäänud küsimused leiavad ootamatud lahendused ning lugu teeb nii jahmatavaid pöördeid, et lugeja võib olla sunnitud oma senise arvamuse nii mõnestki tegelasest täielikult ümber hindama.
Minu arvamus: See raamat tekitab minus mõtte otsekui saabuksin ma seda lugedes koju. Eks see nii ongi, et ma loen seda kodus, aga see tekitab sellise mõnusa tunde, tegelased on juba omaks saanud, pilt jookseb silmi ees... Nagu Harry Pottergi, mõtlen ma nüüd.
Lugesin just praegu sealt tutvustusest, et sari on jõudnud poole peale. Tõesti? Kui ma poleks näinud, et raamatu lõpus oli veel väike tutvustus "Kellavärgiga inglist" ja siis veel Surmava arsenali järgmise raamatuga, oleksin ma arvanud, et see on viimane. Minu teada pole rohkem praegu tõlgitudki. Vist.

Igatahes olen ma meeldivalt üllatunud, kuna minu algus sarjaga kujunes üpris ebameeldivaks, kui nii võib öelda. Polnud absoluutselt vaimustuses. Aga nüüd olen. Väga viis sari.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

21.

Kirglikud meloodiad

Autor: Susan Mallery
Lehekülgi: 318
Tutvustus: Kas on olemas midagi paremat kui esimene armastus? Ärge küsige seda Claire Keyesilt. Kahekümne kaheksa aastasel imelapsest pianistil pole kunagi olnud õiget peigmeest ega tõelisi armulugusid. Muusikukarjäär on jätnud vähe aega sõprade või perekonna jaoks — osalt ongi see põhjuseks, miks ta pole juba aastaid näinud oma õdesid ega perekonna pagaritöökoda. Nüüd on aga Nicole haige ja Jesse kuhugi jalga lasknud. Hoolimata asjaolust, et Claire ei oska vettki keeta, on ta kindlalt otsustanud hooldaja rolli asuda. Sideme taastamine õdedega on esikohal nimekirjas, kus on üles loetud kõige tähtsamad ülesanded... koos sellega, et tuleb esimest korda kogeda armastust või vähemalt iha. Karmivõitu ja seksikas Wyatt võiks just parajasti sinna nimekirja sobida. Ehkki mees kogu aeg kinnitab, et tema ja Claire pärinevad täiesti erinevatest maailmadest, süttib ta iga kord, kui Claire tema lähedusse satub. Kui see jätkub, võib juhtuda, et naisel õnnestub teda meelitada oma voodisse... ja oma ellu.
Minu arvamus: Ei midagi märkimisväärset. Romaan nagu romaan ikka. Lugemist ehk väga ei väärinud, aga vahepeal ongi vaja midagi seesugust lugeda. Vähemalt mul. Selliste raamatute lugemine on nagu omamoodi puhkus, kus ei pea eriti palju kaasa mõtlema. Lugu rullub nagu iseenesest sinus lahti. Mis on ütlemata tore. Nii et ma ei ütle, et see halb oli. Pigem jääb keskmiseks lugemispalaks.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

22.

Väike Prints

Autor: ANTOINE DE SAINT-EXUPERY
Lehekülgi: 84
Tutvustus: Lugu väikesest printsist, kes lahkus imetillukeselt koduplaneedilt, sest läks tülli seal kasvava roosiga. Rännakul kohtas ta lendurit, kes kinkis talle karbis magava lamba ning rebast, kellest sai tema sõber ja tänu kellele ta mõistis, kui väga ta oma roosi juurde koju igatseb. Raamatu tuum avaldub rebase ütluses Väikesele printsile: Ainult südamega näed sa hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.
See on lugu sõprusest, armastusest, hoolimisest, surmast; see võib muuta teie seni kehtivaid väärtushinnanguid. Raamatus on autori algupärased illustratsioonid.
Minu arvamus: Üllataval kombel polnud ma seda kunagi varem lugenud. Aga kui nüüd mõelda, siis on see veidike isegi loogiline, kuna minu raamatulembus algas alles varases teismeeas ning noorena polnud ma suurem asi lugeja. Jube kahtlane on sellele tagasi mõelda... Very Happy

Raamat oli aga just selline nagu seda on kirjeldatud. Lugu sõprusest, armastusest, hoolimisest ja surmast. Lihtne ja üdini südant soojendav lugu. Mulle meeldis asjaolu, et iga planeedi peal oli täiesti erinev isiksus. Kõige sümpaatsemana mõjus maadeuurija. Kui teda nii kutsuti. Ma lugesin seda juba tükk aega tagasi tegelikult. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

23.

Päevaraamat

Autor: Nicholas Sparks
Lehekülgi: 152
Tutvustus: Nicholas Sparks on enne «Päevaraamatu» kirjutamist osalenud eneseabiraamatute koostamisel.
Käesoleva romaani aluseks on tema naise vanavanemate elulugu.
Minu arvamus: Ma ei viitsinud paremat tutvustust otsida, seega peab sellega leppima.
Ma lugesin seda raamatut tegelikult mingi kuu aega tagasi, aga ma olin liiga laisk, et seda siis üles panna. Veider mõelda, kuna tavaliselt olen alati peale raamatu läbi lugemist siia tormanud. Very Happy

Igatahes, ma nägin filmi enne raamatut. Ammu enne raamatut. Ma tahtsin muidugi ka raamatut kohe lugeda, aga ma ei leidnud kunagi seda raamatut kooli raamatukogust ja ma ei hakanud küsimagi, kuna olin kindel, et seda seal pole.
Aga siis kuu aega tagasi leidsin ma selle nö uute raamatute osast. (Halloo, uus? See raamat oli 1998 välja antud) Very Happy

Igatahes jeeeeeeeeeee, ma ei suutnud enda õnne uskuda. Very Happy

Ma armastan selle raamatu lihtsust, seda kuidas kogu lugu on kirja pandud nii väikestele lehekülgedele, kuid ometi suutis see mind puudutada. Ma ütleks, et film oli detailirohkem, kuid see ei muuda raamatut halvaks. Need mõlemad olid head, sest ma nutsin mõlema juures.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

24.

Ja tee lõpus on ookean

Autor: Neil Gaiman
Lehekülgi: 204
Tutvustus: Selles romaanis meenutab oma Sussexi lapsepõlvemaale naasnud keskealine inglane seal kunagi toimunud sündmusi. Talle meenub, kuidas nende majas olnud üüriline tappis nende kassi ja hiljem ka iseenda. Kogemata kombel oli ta ka äratanud tumedad jõud, mis ohustasid seejärel majas elavat poissi. Poisi õnneks tulid talle appi kolm naist, kes elasid tänava lõpus ja nimetasid ookeaniks nende maja juures olevat tiiki.
Kõige noorem neist naistest, ise ka alles noor tüdruk, on poisile abiks, kui seni lihtne ja sõbralik maailm teeb läbi ootamatu muutuse ja hakkab hambaid näitama.
Gaiman on ise öelnud, et see romaan sai alguse lühijutust, mida tal ei õnnestunud kuidagi lõpetada, enne kui see oli romaanipikkuseks kujunenud ja oma loogilise ja loomuliku lõpuni jõudnud.
Minu arvamus: Jällegi lugesin ma selle juba tükk aega tagasi läbi, aga laisk nagu ma viimasel ajal olen, pole viitsinud siia üles panna. Very Happy

Ma kardan, et pole polnud seda raamatut lugedes nii süvenenud kui oleksin võinud olla. Kardan ka, et just seetõttu, et jäänud mulle sellest raamatust suurt muljet. Lugesin seda raamatut enda ühiskonna lugemiste vahele ja seepärast oli ka mõte koguaeg kusagil mujal, millest on muidugi juba kahju.
Aga väärt lugemine sellegi poolest. Hea ladus pealekauba.

» 2014
» 2014
» 2014
» 2014