Noelle Isabelle

Parem kui eelnevad aga tee veitsa paremat eeltööd. Tallinnast Pariisi uude koju lihtsalt ei jõua paari tunniga. Lennukiga sõit + terminalide vahetamine + pagasi kättesaamine jne.

Kokku mingi viis tundi enne kui lennujaamast välja saad, arvestada, et lennujaamas läheb lihtsalt nagu mega kaua aega enne kui need kohvrid tulevad ja lennuki sõit on ka mingi neli tundi põhimõtteliselt. Siis on igast jama veel seal, läheb hulk aega enne kui sa jõuad üldse linna. See sõit on mingi 45 min. Tükk aega ootamist.

No ma otsustasin siis lõpuks uue osa kirjutada. Pole olnud just väga palju aega, et kirjutada uut osa.
Aga kriitika on endiselt lubatud ja loomulikult võivad seda komenteerida kõik, kes soovivad.

4. osa

Noelle vaatas niisama mõnda aega nende uut kodu, sest see oli poole suurem kui nende vana. "Ema, isa, kus on minu tuba?" küsis Noelle kaksikõde vanematelt ja seega segas ka te,a mõte maailma, mis tiirles ümber tema vana kodukoha. "Valid ise," vastas Natalie siis Isabella küsimusele. Bella jooksis siis kohe majja kui oli seda kuulnud, nende isa oli juba maja ukse avanud ning oli isegi paar kohvrit jõudnud sisse viia.

Noelle aga kõndis aeglaselt maja poole. Nii pea kui ta majja jõudis vaatas ta algul esimese korruse üle ja alles siis teise ning kolmanda. "Isabelle, mina võtan selle toa," kekutas siis Isabella seal Noelle ees. "Tead, mida iganes," lausus Elle siis oma õele ning kõndis siis alumisele korrusele tagasi ning valis sealt endale ühe toa, neiu lihtsalt ei tahtnud oma õega korrust jaga. Ta tõi siis alt oma kohvrid üles ja pakkis asjad lahti. Mõõbel oli muidu toas juba olemas, nii voodi kui ka kapid, lauad ja toolid. Elle vaatas kella ning märkas, et see oli juba üsnagi palju. Ta otsustas seega magama heita ja seda ta ka tegi. Mõne kümne minuti pärast neiukene magas juba oma uues toas enda voodis magusat und.

Järgmisel päeval ärkas ta üles suure kolistamise peale, see ei olnud päris kolistamine aga keegi igastahes oli Isabelle toas ja igastahes see segas tema und. "Kes kurat kolistab siin hommikul vara?" karjus Elle üle terve maja kui oli silmad lahti näinud. "Vabandust," lausus Isbella siis korraks naeratades ning soris siis oma õe kapis seal. "Kuule sina, kao mu kapi juurest. Kanna enda riideid, mitta ära varasta siin teiste omi," lausus Noelle karmilt oma õele ning märkas enda toas igal pool vedelemas oma riideid. "Tead, sa koristad selle segaduse ära ka," ütles ta ning näitas siis näpuga toas ringi, neiu ise aga läks vannituppa, et end korda teha. Ta võttis ühe kiira külma dušši ning peale seda kuivatas end ära, kammis juuksed ilusasti ära ja pesi hambad. Peale seda läks ta oma tuppa tagasi, kus valitses veel hullem korralagedus, Noelle lihtsalt vaid ohkas sellepeale ning otsis sealt põrandalt siis omale riideid. Kui need leidud läks ta tagasi vannituppa, kus ta need selga pani. Üsna pea oli ta tagasi oma toas aga tema kaksikõde oli nüüd kadunud ja kogu tema tuba oli endiselt veel koristamata. "NATALIA ISABELLA MIEUX," karjus neiu siis nüüd täiest kõrist oma õe täispika nime. "Isabelle, mida sa karjud siin hommikul vara?" küsis ema mööda minnes. "See plika soris jälle mu kapis ja viskas samal ajal kõik riided kapist välja põrandale, mis talle ei sobinud," lausus siis Elle oma emale. Loomulikult sai ema aru millest El rääkis. "Ahsoo, Isbella siia ja kohe," karjus ka siis ema teda. "Mida on?" küsis Isabella siis oma korruselt alla tulles ülbelt. "Sa koristad Belle toa ilusasti nüüd ka ära," ütles ema karmilt ning läks peale seda alla korrusele süüa tegema. "No olgu," pomises Bella ning hakkas siis neid asju sealt põrandalt üles korjama. Noelle muigas seal ukse juures seistes ning jälgis kuidas tema õde koristas tema tuba, samas ta ise oli süüdi selles, et peab seda koristama. Mõne aja pärast sai Isabelleal ka see tuba koristataud. Ta pidi lõpuks ka Noelle voodi ära tegema. Nad läksid siis peale seda alla sööma kuna ema oli neid kutsunud.

Peale söömist otsustas Elle minna niisama linna jalutama ja siinse ümbrusega tutvuma.

Toon mõned vead välja:
*Esiteks mul lähevad need nimed segamini. Noelle, Natalie, Elle, Isabella, Isabelle, Bella, El, Natalia jne. Väga segadusse ajav.
*Siis otsekõne algab uuelt realt.
*Kuule sina, kao minu kapi juurest!" Jälgi komasid, üldse igal pool tekstis.
*Nad läksid sööma, kuna ema oli kutsunud neid sööma. Piisab sellest, kui sa kirjutad nt. Nad läksid sööma, kuna ema oli neid kutsunud. Kordused hakkavad silma ja häirivad.
*Osades kohtades oleks nagu lause hakitud, nt. parem oleks nii: ...vaatas uut kodu, sest see oli poole suurem kui nende vana kodu. Muidugi ei pea sidesõnu igal pool olema, aga nendega tekib terviklikum lause.
*Osad laused on sul hästi pikad, mida võiks lühendada, nt. teise lõigu esimene lause. Parem oleks kirjutada nii: ..kõndis maja poole. Nii pea kui ta... ; ...kolmanda. Jah, sellel majal oli kolm korrust. (Mis seal nii suur ime on kui majal kolm korrust on? )
*"See plika jälle soris minu kappis." - "See plika soris jälle minu kapis." Sõnade järjekord.

Aga muidu kirjuta edasi vaata oma vigu ja paranda ja mõtle, ning kirjuta edasi ja edasi ja edasi. Arened.