Surm. { Üheosaline }

See siis arvatavasti mingi üheosaline jutuke. Ma arvan.. Mmkei, veits masendavas meeleolus jutuke, pole kuidagi minuga seotud. Enjoy!


Vajun vaikselt mööda dušikabiini seina allapoole. Mu nõrk keha puudutab külmi põrandaplaate, silme ees kisub uduseks. Pilgutan mõned korrad, et nägemist taastada. Ei mõju.. Silmalaud muutuvad raskeks. Surm hakkab lähemale hiilima. Tabletid hakkavad mõjuma. Mõtisklen, mis mu kehas praegu toimuda võib. Organid lülituvad välja, aju saadab häiresignaale. Tunnen iiveldust, proovin sellest üle olla.


Muutun iga sekundiga aina nõrgemaks, kuni mu tuim keha põrandale pikali vajub. Pea puutub vastu külmi plaate, ergutades mind hetkeks. Kuid kuumad põsed teevad oma töö ja plaat muutub soojemaks. Ohkan sügavalt, see võib olla mu viimne hingetõmme. Mõtlen oma elule tagasi. Vanemate surm, autoõnnetus, lastekodu, sõprade kaotus, mõnitused.. Midagi head mulle ei meenu. Naeratan nõrgalt, teades, et tegin õige otsuse.


Jälle ajab iiveldama. Neelatan raskelt, kurgus tulitab. Pisar voolab mööda mu põske. Ka teine.. ja kolmas. Mu pisarad moodustavad plaadile pisikese loigu. "Andke andeks.." vormivad mu kuivanud huuled hääletud sõnad. Silmalaud on juba väga rasked. Ma ei jõua enam.. Sulgen vaikselt silmad. Kõht valutab.. Süda ka. Siit see tuleb.. vasardab mõte mu peas. "Surm.." lausun ma kähiseval häälel ja lasen oma hingel kehast väljuda ning pimedusse vajuda..

Käroo.. ^^
Super (hh)

Hhea. ! (Y)
Kirjeldused ja üldse kõik see. :)
Võimas!

Aga üks asi ei meeldinud. See, et tea teadis, et tegi õige otsuse.
Sest minu arust ei saa olla enesetapjat, kes lõpuni välja nii arvaks.
Miski, kasvõi üks asi on igal inimesel, mis teda maa peal kinni hoiab/hoiaks.
Kuid noh... jah.

Like it! ^^

Lõpus ta hakkas juba tegelt kahetsema. Siis kui ta nutma hakkas.

Aga aitäh. Minu jaoks oli üllatavalt lihtne sellise inimese hingemaailma tajuda. Sellest ka kirjeldused.

Ehhee.
Nüüd on see jutt perfektne. ;D

SUPPER