Sarah

Uuus jutt! Ärge muretsege, Kelgukoeri ja teisi jutte teen ikka edasi:):):):)

Sarah

Suur seinakell helises valjult, äratades enamuse, korteris elavatest inimestest üles.
Nende inimeste hulgas, oli ka üks mustade juustega tüdruk.
Ta tõusis oma täpiliselt padjalt ja lükkas, sama mustriga teki pealt.
“Õõaah.”, haigutas 15-aastane tütarlaps valjult.

Ta astus peegli ette ja taipas, siis, kuidas uni temast kadus.
Peeglist oli näha ilusat, viieteist aastast tütarlast.
Tema sinised silmad, peegeldusid peegliklaasilt tagasi, otsekui tahaksid nad jääda igaveseks tüdruku sisse.

Tüdruku nimi oli Sarah.
Ta armastas seda nime. Londoni kivisillutisel, kõlas see veel ilusamini, kui väikeses, tänava nurgal asuvas korteris.

Sarah naeratas korraks ja astus oma riidekapi juurde. Ta tegi selle uksed lahti ja võttis piinlikult puhtast kapist, alt kitsenevad teksad ja kena pluusi.
Lõpuks vaatas ta ennast veelkorra peeglist ja läks kööki.
Sarah’i ema ja isa olid juba tööle läinud.
Sarah’i ema töötas ühes suures firmas sekretärina ja isa oli ärimees.

Tüdruk tegi endale, lõvipildikesega tassi kohvi ja vaatas hommikuse ajalehe pealkirjad üle.
Sarah jõi kohvi lõpuni ja tõi enda toast sülearvuti.
Ta avas selle ekraani ja arvuti lükkas ennast käima.

Kui arvuti juba lõplikult oma käimaminemis protseduurid, lõpetanud oli, ütles ta
“Teile on üks sõnum.”
Arvuti hääl kõlas nagu nohusel robotil.
Sarah avas MSN’i ja vaatas oma meilboxi üle.


Kriitikat ja häid kommentaare:):):)

Kui palju komasid! Pooled on valedes kohtades kahjuks.

Muid kirjavigu on ka, ei hakka neid pikalt kommenteerima, väsinud olen.
Lükkas käima on natuke kahtlane väljend... Pigem läks käima.

Kuigi esimene osa on suhteliselt sündmustevaene, tundub see siiski paljutõotav. Jään jälgima. :)

oli jah kuidagi tutvustav osa v nii, aga eks teine osa räägib rohkem

Keegi just Kelgukoerte teemas, ütles, et ma teen liiga palju lihtlauseid.
Nüüd ütlete, et ma teen liiga palju, komadega lauseid XD
Sry, nende valedes kohtades, olevate komade pärast.
Loodan, et loete edasi:):):)

Uuus osa!!!

Sarah läks külmkapi juurde ja avas selle. Ta näppas külmkapist paar singitükki ja piima.
Siis viskas tüdruk singiviilud leiva peale ja astus arvuti juurde.
Arvuti ekraani, alumises nurgas, plinkis oranz valgus.
Sarah avas plinkiva akna ja avastas, et temaga räägib Barbu e. Barbara.

Barbara l Elu on üks ettearvamatu asi says:
Tsauhh! Mu vanemad, läksid kuni järgmise nädalani, vanaema juurde. Kas sa siia ei tahaks tulla?

SSSAAARRAAHH l Lol says:
Sau! Ma arvan, et võin. Kohe hakkan tulema.

Sarah logis välja ja helistas, oma ultramoodsa nokia telefoniga emale:
“Tsau emme. Kas ma võin minna Barbu juurde? Jah. Ta on üksi kodus. Ma läheks ainult nädalaks ajaks. Tähh emme.”

Sarah’i telefonikõne lõppes ja ta toppis oma riided, suurde käekotti segamini.

***
Natukese aja pärast, seisis Sarah, suure maja ukse ees.
Ta helistas uksekella ja Barbu avas ukse.
“Tsau. Nii kas sa võtsid, endale riideid kaasa?”
Sarah noogutas ja küsis
“Mis sul on? Sa oled nii…närviline.”
“Jah olengi, sest mind jälitab üks mees. Me peame siit minema lendama. Või laevaga kuskile kaduma. Palun! Aita mind!”

Barbara vaatas kurvalt Sarah’le otsa.
“Olgu. Ma aitan sind. Aga. Me läheme laevaga, sest siis on sellel mehel meid raskem otsida.”
Barbara nägu muutus rõõmsamaks.

Ta tõi oma kohvri ja ütles
“Emm jättis natukene raha. Sellest piisab, et meile kahele laevapilet saada ja meil jääb raha isegi üle.