Keskpäev (jälle vampiirid:))

Peaaegu kõiki jutte mis ma teinud olen on peetud lapsikuks vms. Selle jutu algus veel küll põnev ei ole, aga see muutub põnevaks. Loodan, et loete ja kommenteerite. Kui kõikidele juttudele olen pannud, et kriitikat, siis nüüd ütlen, et loodan, et kellegil kriitikat ei ole:D



Keskpäev

Lisa lesis aiatoolil. Tema säravvalge nahk oli päikese käes, hämmastavalt kena. Ta teadis, et kui ta aiast ära tuleb, peab ta panama pluuse selga, et mitte oma liialt heledat nahka näidata.

Tema pere oli just kolinud siia. L.A-sse. Lisal oli siin palju raskem kohaneda, kuna siin ei näinud sa hetke mil päikest ei paista.

Just. Te saite õigesti aru. See lugu on vampiiridest.

Lisa leidis, et aeg on minema hakata. Kuigi ta ei saanud päikest, meeldis talle seal aiatoolil lesida.

Ta elas üksi, s.t tema pere oli läinud lahku. Ja ta käis ülikoolis. L.A Riiklikus Ülikoolis. Talle meeldis seal. Olenematta kuulujuttudest mis keerlesid tema umber.

Paljud neist olid sellised, mis olid täiesti tõelised, kuid keegi ei uskunud neid.

Lisa asutas ennast kooli poole minekule. L.A-s oli hea asi see, et võisid kooli minna, siis kui tahtsid.

Ta lülitas oma suure Mitsubishi sisse ja sõidutas ennast suure koolihoone poole.

Koolihoone oli suur ja kena. Lisa oleks heameelega Harvardisse läinud, kuid ta vanemad keelasid teda.

Vampiirina võis ta muidugi kõigele ei öelda, aga mitte oma vanematele. Ta vanemad olid Vampiiride Ühisorganisatsiooni juhatajad. See tähendas, et neil oli võimu kõikjal.

See tähendas, et nemad valitsesid kogu seda vereimejate kogukonda.

Kui Lisa kooliuksest sisse astus, leidis ta, et on liiga vara kohale jõudnud. Sekretär viipas talle rõõmsalt ning küsis “Mida noorpreili soovib?”

Lisale meeldis nende kooli sekretär. Ta ei olnud uudishimulik. “Eem…Kas Miss. Copperheart annab täna tunde? Kui jah, siis oleksin meeleldi nous tema tunnis osalema.”

Sekretär vastas tüdruku küsimusele leebelt “Sa oled juba täna viies, kes teda küsib. Kuid ära kaota veel lootust! Ta valis tänased õpilased ise ja sina olid üks neist. Ta annab täna tundi viiendal korrusel, kabinett 555. Ilusat päeva!”

Lisa oli õnnelik. Miss. Copperheart oli ainuke normaalne õpetaja selles koolis. Ühtlasi õpetas ta ka ajalugu.

***

Nick vaatas päevinäinud lauda ja toksis näppudega selle pinda. Mr. Damon oli täna väga pahas tujus.

Nii pahas, et oleks võinud terve elevandi maha lüüa. Nicki lubivalge nahk, nägi välja nagu lumi.

Ka tema oli vampiir. Ta tuli L.A-sse nädal tagasi, lootuses leida endasugune elukas.

Vampiirid mulle meeldivad.
Algus on üsna normaalne, aga need komad!!!
Nii valedes kohtades kui veel vähegi annab. Samuti liiga palju lihtlauseid.
Aga kõik võib ju veel muutuda, niiet palun jätka.

Jah, see, et komad on vales kohas on nõme...
Ja alguses see ka, et "Kui Lisa"
"Lisale" jnejne.
Et siis sõnakordused on vastikud.

Aga kuna ma olen suur vampiirifänn, siis kavatsen ma seda edasi lugeda... Vist.

Olgu.
Ma arvan, et need, kes minu jutte loevad, teavad, et kirjavahemärgid on mu hell teema:):)

Imede ime, et ma viitsisin nii pikka osa kirjutada:D

Tund lõppes.
Nüüd hakkas Miss.Copperhearti tund. Peaaegu kõik õpilased voolasid uksest välja.
Järele jäid, vaid mõned üksikud, nende hulgas ka Nick.

Ta astus vahetunniks, uksest välja ja vaatas enda ümbrust.
Eemal istus, üks mustajuukseline tüdruk, lugedes mingit märkmikku.

***
Lisa avas valge märkmiku ja luges seda.
See oli ta poolõe märkmik, mida poolõde Hainry enam ei vajanud.

Kallis Päevik!

Täna muutis isa Lisa vampiiriks.
Lisa on alles 16, ma tõesti armastan teda, nagu oma õde.
Arvatavasti lähme me varsti L.A-sse. Lisa tahab väga minna, L.A Tiiklikusse Ülikooli.
Ka mina lähen sinna, aga mitte niipea. Ma pean veel oma asjad korda ajama.

Ja ka Lafy ei suhtle minuga. Lafy oli minu parim sober(poiss).
Lisal on üpris hea meel, nagu minulgi.

Lisa lõpetas lugemise. Valgel märkmikul polnud ainsatki jälge, vanadusest.

***
Nick mõtles hetke. Kas ma lähen?
Tema mõtted said tast jagu ja ta astus tüdruku poole
“Hei! Ma olen Nick.”
Lisa vaatas Nicki ja hüppas püsti.
“Tere. Ma olen Lisa.”
Nick kõhkles hetke ja küsis
“Kas Miss.Copperheart?”
Lisa noogutas ja nähes õpetajat tulemas, suundus ta klassi ukse poole.

***
Poisi sinised silmad, mõjusid lummavalt isegi vampiirile.
Lisa potsatas, Nick’i kõrvale toolile. Korraks vaatas ta Nicki poole ja sai tõestuse oma mõtetele.
Poiss oli vampiir. Ta pidi seda olema.
“Tule korraks kaasa!” Ütles ta Nick’ile, kui vahetund veel kestis.
Nick naeratas ja läks tüdrukuga nurga taha.
“Mis on?”
“Kas sa oled vampiir?”
Nii otsese küsimuse peale, võpatas Nick ja küsis
“Mis siis? Kas sa oled?”
Lisa noogutas ja vaatas poisi sügavsinistesse silmadesse.
“Ma olen ka, tõesti vampiir.”
Tüdruk puhkes naerma ja ütles
“Ohh, siis on tore. Ma juba kartsin, et avaldasin oma saladuse.”

Imede ime, et sa viitsid ÜLDSE midagi kirjutada, kuna sul on ju 150 juttu korraga käsil.

Lase need üleliigsed komad õhku, PALUN, mul on valus lugeda. Tahaks silmad peast kratsida ja seinale määrida. Aju sinna kõrvale. Vabandust, aga just selline on arvamus sinu grammatikast. See, et sa kirjutad "Ma arvan, et need, kes minu jutte loevad, teavad, et kirjavahemärgid on mu hell teema", ei ole vabandus. Midagi tuleb ette võtta, mitte seda põhjendusena kasutada. Ise oled 14, kas eesti keele tunnis on õigekiri sinust täiesti mööda läinud?

Siis, mainitud ka teiste sinu juttude all, kuhu olen kommenteerinud - see võib ju stiililiselt huvitav tunduda, aga otsekõnet ei panda jutustavast kõnest eraldi. Need käivad käsikäes, ja kolmandaks liikmeks selle toreda trio juures on KOOLON. Ma igatsen neid siin väga.

Pinnapealsus on veel üks objekt. Loodan, et saad sellest aru.

Sul nagu puuduksid lõigud ja sa ei kirjelda üldse.

Tsiteerin: :

Ta elas üksi, s.t tema pere oli läinud lahku. Ja ta käis ülikoolis. L.A Riiklikus Ülikoolis. Talle meeldis seal. Olenematta kuulujuttudest mis keerlesid tema umber.

Paljud neist olid sellised, mis olid täiesti tõelised, kuid keegi ei uskunud neid.

Seda saaks hoopis paremini kirjutada. Parandada ära kirjavead, tee sellest üks lõik, lisa lauseid juurde.

Kui mina selle enda jaoks loetavamaks teeksin, siis näeks see välja umbes selline:

Tsiteerin: :

Ta elas üksinda, kuna ta pere oli mõni aeg tagasi lahku läinud. Ta käis L.A Riiklikus Ülikoolis koolis ning õppis *nimeta sobiv eriala* See oli hea kool, lisaks veel ka mainekas. Talle meeldis seal, olenemata kuulujuttudest, mis ta ümber keerlesid. Lisaks ei omanud kuulujutud mingit tähtsust pikemas perspektiivis. Mitmed neist olid täiesti tõelised, kuid enamus ei uskunud neid ja need kes uskusid, olid enamjaolt kahtlasema välimusega kui tema.

Muidugi pole ka minul komadega just head suhted (aga ma arvan, et peale seda aastat läheb paremaks, 8. klass tähendab, et me hakkame süntaksit? õppima), nii et ma ei tea täpselt kui hea mu enda õigekiri siin on. Sellegipoolest võiksid sa lisada lauseid ja unustada lihtlaused. Või mitte päris unustada, üksikuna ei ole nad väga jubedad. Pikemad laused teevad jutu rohkem loetavamaks. Siis võiksid sa pikemaid osi teha. Just sõnade arvult, mitte lõikude ja muude selliste asjade arvelt.

Ja kõige rohkem ajas mind selle juures närvi, et sa kasutasid lühendeid. Ära kasuta juttudes lühendeid! Mitte kunagi.

Aga ära selle kriitikalaine peale kirjutamist ära lõpeta!

*Vaikselt nuttes* Ohh, ma ei tea kunas mulle veel selline kriitikalaine tuli!!!

Ahh Eve ole sa ka vait oma kriitika koha pealt.
Kui mina sulle kriitikat olen pakkunud siis on sul kohe nina vingus ja mase käes...
Aga jutt on iseenesest hea kuigi jahh see teine osa oli nagu liiga lühike ja harjuta rohkem esta grammatikat.

Selge.