Luuletused

Selle pisikese vemmalvärsi autoriks on...paramparam...minu ema


Päike paistab, ilm on ilus
joodik kuseb põõsa vilus.
Et siin pole välismaa
võib ta rahus kuseda.

Nice

See tõlgendus Kästneri luuletusest on ülihea, puudutas mind tõsiselt :-)


Ja see joodikuluuletus.. paneb mind endiselt muigama..:-D KUJUTLUSVÕIME RUULIB

Üks väike vabavärsiline luuletuselaadne toode loovkirjutamise loengu igavamate minutite ajast
**

iPee-aadress


Õhtul üksi, mitte kodus, kuid oma toas

Persetpidi tooli külge keevitatud

Valmis võrgu igaöisteks ilgusteks

Purtsti! pritsib midagi valget arvutiekraanile

Login sisse skaipi ja kurdan oma sõbrantsile

Kuis valasin endale jogurti sülle nii kui möödunud korralgi

Ta vastab "mhmh" ja saadab mulle särgita Korea poiste pilte

Vaatan neist ehk pooli, sekka vahepeal ka naeran

Pärast seda panen julmalt tühja, nagu mul ikka tavaks

Nii aeg lendab kiiremini kui Yusei Fudo motorcycle, sest

Ma ju ei kirjuta, ma ju ei loe

Tõmban endale mahla kurku ja köhin ja lämbun

Tuleb vanaema ja nõuab, miks naeran kell kaks öösel nii kõvasti

Turtsun kui Savisaar ja lähen voodisse, kuid mitte magama

Vaarandi avarustes surfamiseks pole enam aega

Jumal tänatud, jälle üks päev surmale lähemal!

mu nahk on paber
valge, aga täpiline
täis vigu
nagu seagripp sigu
ma olen nakatunud
tee elu särav
või hakka minema hakka
keemelinepuhastus ootab sind
kaardinate paranduses on ALLAH-
INDLUS
rasvase tsibureki vahelt
pudeneb hakkliha
oodates kevadrulle kookosiga
milline oivaline tunnikalaüllatus
päritolumaaks kiina, peru, turrki
kas elan romanias? ma kukun rederilt
koresterool ummistab veresooned
juksuuri käärid plaksatavad ja lõikavad
läbi, mu nabanöör on läbi
valgus kustub
ma olen pime
vaktsiini pole olemas
veel eile olin keel
ent täna olen suremas.

This.is.SO.FUCKING.GREAT!

Assimiljatsija

ma ei oska rääkida
ma olen tumm
mul on küll suu
aga keelt ei ole
sa ei oska rääkida
ka sina, Brut
ka sinul on suu
aga keelt ei ole
ühist
mind on üks
sind sada viiskümmend
korda rohkem
seitsmekohaline number
sa ei oska rääkida
ka sina, Brut
ka sinul on suu
aga keelt ei ole
kuid mina
ma olen tumm
tummem
kõige tummem
sest mind on üks
sind sada viiskümmend
korda rohkem
seitsmekohaline arv

Imekummaline

ma ei tea, kuidas suutsin
kakskümmend eurot kõrvale panna
kindlasti sündis see millegi arvelt
ent mille, ei tea
midagi ei ole puudu
kuid midagi siiski on
raha ei kasva puu otsas
ta olemasolu hind on asjade olematus

Unesõppimine

Kõrgustest lajatab muusa
Silmisse painava une
Kaikaga virutab pea pehmeks
Ümbrus sulandub ühtlaseks massiks
Pehmeks ja tihkeks kui tainas
Halliks ja värvituks
Punased toolid kaovad küülikuurgu
Õhus hõljuvad sõnad hilinevad
Muusa end sisse seab
Mu silmalaugude taga ja taob
Neid kaikaga
Et ma ei avaks
Uuesti neid
Magada
Magada
Magada
Õppejõu monotoonne hääl
Magada
Magada
Magada
Pehmete toolide sülelus
Magada
Magada
Magada
Säästupirnide vilets valgus
Magada
Magada
Magada
...
...
...
Mu kaikaga muusa
Kuidas sa teadsid
Et ma tahan
End enne koju minemist
Välja magada?

Sulle

Mida küll öelda inimesele
Kes kuuleb
Aga ei kuula
Saab aru
Aga ei mõista
Ilmaasjata kulutan suud
Hingates soojendan õhku
Mu sõnad hajuvad olematusse
Nagu polekski need sõnad
Jälgi jätmata
Kasu toomata
Kõrvule kurtidele
Silmile pimedaile
Mulle tuttavaile
Sulle kes sa mulle kallis
Ent nii kadunud
Ilma et oleksid seda ise
Adunud.

It's been a long time

Ma ütlen ausalt, et ei oska heal ja halval luulel vahet teha. on ainult see, mis mulle meeldib ja mis mitte.

See mulle meeldis; oleks nagu rääkinud minu elust; kurbilus :)

See viimane on lihtsalt nii true...

Für Elise Ludwig Feuerbach

laenutasin täna kolm luulekogu
kohtuseaduse jagu
seisin riiuli juures, paremas käes
läänerindel muutusteta
ja äkki olid need mu ees
alles eile kaebasin sõbrannale
kuidas ma luulet ei salli ja et ma
ei kirjuta enam kunagi ühtegi luuletust
Aber heute - der Mensch ist, was er ißt
ja mina söön oma sõnu

veeren

ärge naerge minu roosat jalgratast
ma olen temaga harjunud
tema viltuste ventiilidega
viimase piirini tõstetud lenkstangiga
ratastega mille diameeter sobis minu lapsekehaga
ning mis on praegu häbiväärselt väikeseks jäänud
kuigi oluliselt pole ma sellest ajast peale kasvanud
kolmkümmend sentimeetrit ehk
kui niigi palju
aasta oli siis 2000
ja praegu on 2012
mis mul sellest
peaasi et veel veereb minu põdur sõber
ma ei solvu enam ammu
kui keegi soovitab mul kolmanda käigu sisse lülitada
mul on vaid iseenda käik
ja isegi mitte pidurit
peale mu lühikeste jalgade
millega mul pole lootustki teistele järele jõuda
ka siis kui sõidetakse rahulikult
ema lubas osta uue ratta
mis on eelmisest
suurem
kergem
kenam
uut aga uut
teate isegi
ma ei taha
(lõpetuseks sobib enam)

Ajulik ja ajutu

Kõik kisub Markuse poole
Johannes, Johannes, miks surid?
Pärast seitsmendat trompetit läksid sa ära
(vabandust, ma ei lugenud sellest kohast edasi)
Ja jätsid mu insener Lutheri hüperboloidi
Kus ma ei ole kindel
Kas letzter Hand on tõesti vasak käsi
Või minu vasakus ajupoolkeras olev trükiviga
Mida ei saa parandada ka kahekümnenda sajandi redaktsioonid
Vaid ainult aeg, mida mul ei ole
Sest mu masin on ilma ajata
Ja ma ei saa kaotada ainsatki preteeritumi
Kuigi sellesse passiks hoopis paremini ä
Või siis tühjus, sest ilma ajata olles
Oleks aega nii palju, et iga tuba saaks aega täis
Ja see ei mahuks kohvritesse äragi, nii et seda ei saa minnes kaasa võtta
Tõesti, milleks on meile aega vaja?
Kui üliinimene kaotaks aja ära, alles siis ma usuksin
Et maailmas on elanud vähemalt üks filosoof
Kellel on milleski õigus olnud.

mannequin

ma tahaksin olla mannekeen anatoomikumis
et minu luud oleksid kõigile näha
et minu lihased oleks kõigile näha
et minu organid oleks kõigile näha
et minu valu oleks kõigile näha
sest eks ole ju valus
kui minu luud ja lihased ja organid
on kõigile näha
nagu oleksime me kõik armastajad
kellele pole ükski asi liiga intiimne
ja nemad armastaksid mind
minu luid
minu lihaseid
minu organeid
ja mina ainult vaataksin neid
nii kaua kuni neil läheb süda pahaks
ja mul poleks enam valus
kui neil oleks süda paha
sest kõige suurem valu on oksendada nii
et kõik näevad