See on uus/vana jutt...mille ma oma arvutist hiljuti üles leidsin ja kuna ma nüüd otsustasin, et ma kirjutan seda edasi siis, et mul see meelest ei läheks panen selle siia:D niiet sille watch me:D nädalavahetusel tuleb (või vähemalt idee kohaselt tuleb) uus osa:D
Esimene osa
„Once upon a day there lived a little girl“ No ei sobi see algus ju. See on nagu mingi muinasjutt. Mis on küll täpselt see, mida mul vaja teha on aga selline algus pole ju üldse tore. „ Ükskord kaheksa maa ja mere taga.“
Ei no…läheb järjest paremaks.
Ma arvan, et mul jääb homme mälupulk koju või midagi sellist. Ütlen näiteks, et koer sõi eile õhtul ära. Ma arvan, et õpetaja läheks võibolla isegi õnge.
Mis siis järgmiseks?
Ruutjuur a korda miinus neli bee kuubis võrdub ruutjuur a korda miinus neli bee? Tegelikult tahaks süüa. Miinus neljas juur kaheksast. Huvitav mis internetis toimub. Kindlasti on seal midagi huvitavat kui mind seal ei ole. Viies juur kaheksa korda acdst.Huvitav kas ta kontrollib üldse koduseid töid. Ma arvan , et mitte. Ometi oleks kasulik ju ära teha. Oh üllatust…ma olen jõudnud nüüd juba esimese tehte ära teha ja see pole kaa õige kindlasti…kunagi pole see õige.
See ei ole üldse tore. Kell on kaa juba kaks läbi. Ma ei suuda enam. Lähen magama.
Lalalaaaaa…mul on uni. Ja nüüd tuli kass. Tavaliselt on ju tore kui kassid on sõbralikud ja nurruvad ja sülle ronivad, aga no kammoon ma üritan siin magada onju. Ma tahan keerata. Ja muidugi kui ma keeran läheb ta minema.
Olen koolis. Klassis on täiesti võõrad inimesed. Hakkan oma pinginaabriga rääkima kuigi mul pole õrna aimugi kes ta on. Huvitav kas ta on mingi tore inimene. Tunnikell tiriseb pikalt ning samal ajal kui mina ootan, et see lõppeks on kogu klass juba välja jooksnud. Kehitan vaid õlgu ja hakkan roosa kriidiga tahvlile marutaudis jänest joonistama. Järsku on sisse tulnud kõik kooli inimesed ning jõllitavad mind suure kahtlusega.
Äratuskell heliseb ning ähmaselt tean, et olin jänese kõrvale joonistanud ka tikkkontsadega kaelkirjaku. Nagu alati lükkan ma äratuskella 20 minuntit edasi nig vahepealne ülesärkamine tuleb ka unenäole ainult kasuks. Nüüd ei lähe enam nii nagu enne. Nüüd kontrollin seda mina.
Pingeline vaikus muutub järsult rõõmsaks saginaks ning klassi tahvel ja seinad joonistatakse toredaid loomakesi täis. Just sellel hetkel kui ma olen lõpetanud ukseklaasile kriipsujukudena Bella ja Edwardi paroodia joonistamise heliseb tunnikell ehk äratuskell uuesti.
Kuna ma nüüd olin juba üsna kaua poolärkvel olnud on voodist üles saamine tunduvalt kergem kui see oleks olnud 20 minutit tagasi. Nüüd aga on probleem vaid selles, et on 20 minutit vähem aega. See aga tähendab, et ma jõuan vaid asjad kotti visata ja bussi poole lennata.
Bussipeatuses on külm ning see on ainus millest sel hetkel mõelda suudan. Huvitav mis temperatuuril aju ära külmuks kui inimese kolpa ja mütsi ees ei oleks. Tuleb välja, et külm polegi ainuke teema…on ka aju.
Inimesed bussis ja bussipeatuses näevad välja midagi morni ja unise vahepealset. Ilmselt on nad mõlemat.
Üks vanemat sorti tädike üritab hetkel trügida ühest bussi otsast teise, et saada istuma kohale, kus istub umbes kolmanda klassi poiss.
Kas ta tõesti arvab, et lapsed jaksavad hommikul vara olla viisakad ja viksid ning pakkuda kõigile kohti? Võiks ikka kehtida reegel kes ees see mees mitte, et kes vanem see mees.
Kuigi vanemad inimesed ega ka nooremad inimesed ei pruugi mehed olla. Ühesõnaga väljendid pole täpsed kuna need eksivad rängalt statistika vastu. Nagu mina olen aru saanud on naisi eestis tunduvalt rohkem kui mehi.
Märkamatult ehk väga aeglaselt, aga mulle tunduvalt kiiremini kui aeglaselt on mööda läinud juba lausa kaks peatust. See tähendab, et sõita on veel umbes kuus peatust.
Pealkiri: Ükskord kaheksa maa ja mere taga 
27/1/2010, 22:08
