..

"Neiud tagapingis, kas te palun saate korrakski oma naermise lõpetada ning tunnile keskenduda?". Tüdrukud pöörasid kihistades oma näo bioloogia õpetaja poole ja noogutasid. "Tore, siis läheme enda tunniteemaga edasi..". Tumedapealine tüdruk võttis laua all vaikselt taskust telefoni ning näitas õnnelikult seal peituvat sms'i enda blondiinist pinginaabrile. "Vaata, ta on ikka nii armas," seletas too särades, kui sõbranna talle kadedalt otsa vaatas. "Oh jaa.. Sul on vedanud!"
Kohe tunnikella helisedes ruttasid tüdrukud kiiruga klassist välja ning jooksid - nii kiirelt kui kingad võimaldasid - kaks korrust allapoole puhvetisse, ise samalajal naerdes. Kõrvalt vaadates kadestasid neid peaaegu kõik möödujad. Kes siis ei kadestaks? Mõlemad tüdrukud olid ilusad, säravad, energilised, ja mis kõige tähtsam - alati rõõmsad!

Poole aasta pärast.

Bioloogia tund. Klassis valitses täielik vaikus ning kõik töötasid kaasa. See tähendab, peaaegu kõik.. Tagumises pingis istuv brünett kritseldas enda ees lebavasse ruudulisse vihikusse seosusetuid joonistusi. Või siis mitte täiesti seosusetuid, vähemalt mitte tema pinginaabri jaoks. "Lõpeta! Sa lihtsalt piinad end sellega!" kõlas heledapäise neiu suust vaikselt, kui too oma sõbrannat käest sikutas ning temalt pliiatsi käest tiris. Tumedapealine tüdruk suunas hetkeks pilgu enda vihikus peituvatele joonistustele, mis talle nii palju tähendasid, nii palju meenutasid. Meenutasid inimest, kes oli ta elu igaveseks muutnud ja siis kadunud. Tundes enda silmi vett täis valguvat, viskas ta kiirelt vihikud käekotti ning jooksis sõnagi lausumata klassist välja.
Üksi puhvetis istudes tundis tüdruk endal mitmeid pilke, kuid ta ei teinud sellest välja. Enam mitte. Ta ju teadis, et neil kõigil on üks ja sama põhjus tema jälgimiseks, et nende peas käis ringi üks ja sama mõte: Kuhu on kadunud see rõõmus ja energiline tüdruk, kes alati teiste ka kõige hullemaid päevi valgustas? Miks oli nüüd tema see, kes enda päeva valgustust vajas?


Tõesti ei tea kui hea tuli. Mõte tuli, kohe panin kirja ja ootan teilt kriitikat.

see pealkiri on IDEAALNE!
Mitte mingeid s6nu polegi vaja.
Esialgu ei saanud m6ttest aru, aga m6tlesin natukene ja m6istsin siis seda.
jaa, mulle taas meeldib!

aga veakene: *kingad* võimaldasid - tegelikult peaks vist olema *jalad*, kui sa just ei m6elnud, et nendel on k6rge kontsaga kingad jalas.
Sain vist ise valesti aru ^^

aga igatahes hea oli.

Mulle ei meeldinud see, et ma ei teadnud, et see tegelikult üsna kurva alatooniga on ja ma seda lugesin.

Keiti - Ausalt öeldes ei tea ma ise ka mida seal mõtlesin, mõte jooksis ja kirjutades olin ka mõtetega juba järgmise lause juures. Aga väga hea kui meeldib, aitäh!

Audrey, ma pidin Su kirjutatud lauset mitu korda läbi lugema enne kui sellest aru saama hakkasin. Loll mina.

Hah :)

Em.., aga muidu oli see väga hea. Mingi niiöelda "sügav mõte" eksisteeris.

Ma tänan sind!

You're welcome